Energiavajaduse all mõeldakse energiahulka, mida koerad vajavad normaalseks elutalitluseks ja oma füüsilise vormi hoidmiseks.
Vajaliku energiahulga peaks koer saama igapäevasest toiduportsjonist. Koerad ei vaja energiat üksnes lihaste tööks, vaid ka põhiainevahetuseks (näiteks kehatemperatuuri reguleerimiseks ja elutähtsateks funktsioonideks nagu hingamine ja südametöö). Sel põhjusel vajab energiat ka magav koer. 

Raskusi valmistab aga õige toiduannuse või optimaalse toidukoguse paika panemine. Liigselt energiat tarbivaid koeri ohustab ülekaalulisus, liiga vähe energiat viib aga kaalulanguse ja energiapuudulikkuse ilminguteni (eriti kasvuetapis). Ideaalset kehakaalu on võimalik saavutada ainult siis, kui toidukogused katavad energiavajaduse. Koerte puhul on siinkohal jutt pigem ideaalsest välimusest kui ideaalsest kaalust. Koera aktiivsustaseme tõstmisel suureneb ka lihasmass, kuid väheneb rasvaprotsent. Kuna lihaskude kaalub rohkem kui rasvkude, viitaks kaalumine siinkohal (üle)kaalu suurenemisele. Sel põhjusel tuleks ideaalkaal määrata koera välimuse, mitte kaalunumbri järgi.

Ülalt vaadatuna peaks keskkoht (ribide tagant) selgelt välja joonistuma. Õrnal surumisel peaksid ribid olema tuntavad.

Kalorinõudlus on igal koeral erinev. Miks? Ühelt poolt on määravaks teguriks aktiivsusaste: aktiivsel, sportlikul või töötaval koeral on suurem energiakulu. Teisalt on mitmeid muid tegureid, millest tulenevalt vajab koer suuremaid toidukoguseid. Noored ja aktiivsed koerad vajavad rohkem toitu kui vanemad ja rahulikumad. Suurenenud toiduvajadus on ka alles kasvuetapis olevatel koertel. Lisaks vajavad lühikarvalised koerad nagu dalmaatslased kehatemperatuuri hoidmiseks rohkem energiat kui näiteks paksu aluskarvaga koerad (nt Newfoundlandi koerad). Energiavajadust mõjutavad ka kastreerimine, konkreetsed haigused, koera lihaselisus, välitingimustes pidamine ja tiinus.

Mitmesugustel põhjustel võib igapäevane vajalik energiakogus suuresti kulutatavate kalorite hulgast erineda. Koera suurus ja kaal on ühed neist põhjustest. Silmas tuleks pidada, et võrreldes 5 kg kaaluva koeraga ei ole 40 kg kaaluval koeral kaheksa korda suurem energiavajadus – tegelikult on suurema ja väiksema koera toidukoguste vahe üksnes viiekordne või isegi väiksem. Võrdluseks on väiksematel koertel protsentuaalselt rohkem soojust kaotavat kehapinda, mis tingib ka suurema energiakulu. Sel põhjusel vajavad väikesed koerad proportsionaalselt (mitte koguseliselt) rohkem energiat kui suured koerad. Kui võrrelda 5 kg kaaluvat koera 40 kg kaaluva koeraga, siis väiksema koera energiavajadus on 320 kcal = 90 g täiskasvanud koerale mõeldud kanalihaga Adult Chicken kuivtoitu, suuremal koeral aga 1500 kcal = 430 g. Seega sõltub energiavajadus juba koera tõust, vanusest, soost, suurusest, ainevahetusest ja aktiivsusastmest. Toidukoguse soovitus saab seega olla ainult üldiseks suuniseks, mille määramisel on arvesse võetud üksnes keskmise koera energiavajadust.

Toidukoguste suurendamine ja vähendamine on tavapärane - eesmärk on leida just oma koerale vajalik toidukogus.Toidukoguste tabelist on võimalik leida soovituslik kogus. Üldjuhul põhinevad soovituslikud kogused koera ideaalkaalul. Kohandage toidukogust väikeste koguste võrra ja jälgige kaalu muutust 1–2 nädala jooksul. Kui koer tarbib rohkem energiat kui ära kulutab, talletub see rasvkoena ja viib ülekaalulisuseni.

Ülekaalulist koera ei tohiks panna drastiliselt vähendatud toidukogustega dieedile. See võib viia valkude, vitamiinide ja mineraalide puudulikkuseni. Soovitame vähendada toidukogust maksimaalselt ühe kolmandiku võrra ning teie koer peaks nädala jooksul langetama kuni 1–2% kehakaalust. Rohkem oleks organismile liigselt kurnav. Nii peaks 40 kg kaaluv koer kaotama oma kaalust 400–800 g nädalas.

Nagu inimestelgi, on ülekaalulistel koertel suurem teiseste haiguste risk. Need võivad väljenduda südame-veresoonkonna ja hingamissüsteemi probleemidena. Samuti on ohtlikum panna ülekaalulist koera narkoosi alla. Peale selle viib ülekaalulisus alla koera aktiivsuse, mille puhul jätkub ka kaalutõus – nõiaring, millest on raske välja tulla. Seega tuleks võimalikult palju vähendada koera vahepealseid söögipalu ja närimiskontide andmist ning arvestada toidu andmisel ka juba saadud lisaampse. 5 kg kaaluva koera puhul moodustab 20 g maiuseid juba ühe viiendiku tema igapäevasest toidukogusest.

Vanemas eas energiavajadus üldjuhul väheneb. Koer ei ole enam nii aktiivne ja liikumist võivad piirata ka erinevad haigused. Aeglustub ka ainevahetus. Jälgige oma eakat koera hoolega ja kohandage vajadusel toidukoguseid. Eriti oluline on vältida ülekaalu tekkimist artroosi põdevatel koertel. Tiined ja lakteerivad koerad seevastu vajavad rohkem energiat. Sel perioodil tuleks kaalulanguse vältimiseks energia söömust suurendada.