Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Tooted 1 kuni 5 koguarvust 18

Lehekülg:
  1. 1
  2. 2
  3. 3
  4. 4

Milline tõug on mudi?

18.04.2017 18:41

Mudi on Ungari tõug, keda algupäraselt kasutati karjatamisel, jahil ja koduvalvurina. Eestis on registreeritud 6 mudi, isegi Ungaris on tegemist väga haruldase tőuga.

Mina jõudsin selle tõuni väga keerulisi radu pidi, nimelt otsisin endale uut koera, kes sobiks ka agility harrastamiseks ning, kes ei oleks ei liiga suur ega liiga väike. Tegelikult ei olegi selliseid tõuge väga palju, need võib ühe käe sõrmedel üles lugeda.

Mudi osutus lõpuks valituks esmalt oma välimuse päras. Minu meelest näeb ta väga kena välja, kuigi paljude arvates vastupidiselt näeb ta välja nagu tavaline kutsa, kes küla vahel jookseb. Mudisid on väga erinevaid värve, kõige rohkem esineb musta värvi, kuid lisaks on esindatud ka blue-merle, pruun, hall, liivakarva ja valge.

 

13590526_10206418489597988_3681541976235778216_n.jpg

(3 kuune mudi kutsikas)

 

Mudi on oma iseloomult väga andekas ja terane, talle meeldib tegutseda. Tänaseks olen juba aasta koos elanud mudiga ning võin väita, et kui talle tegevust ei leia, siis ta leiab seda ise. Viimasel ajal on minu mudi jaoks kõige lõbusam tegevus on toomingapõõsa küljes rippumine :)

Negatiivse küljena võib välja tuua, et mudi on suhteliselt umbusklik ning vajab väga palju sotsialiseerimist. Minu mudi Ronja (ametlik nimi: Irhaberki Ronja) käis eelmine suvi meiega kaasas kõik võimalikes kohtades, näiteks koerte näitustel, agility võistlustel, suvistel laatadel, järve- ja mereäärsetel randadel, pikkadel reisidel, kuid siiani on ta otsustanud, et võõrad inimesed võiksid viisakalt oodata kui Ronja ise otsustab nendega tutvust teha mitte vastupidi.

Lisaks armastab ta väga haukuda, kohati tundub, et kui ta on oma haukumise tuju sisse saanud, siis teda pidurdada pole enam võimalik, ainus võimalus on seda teha enne kui ta jõuab alustada.

Karvahooldus - see on lihtne. Kui käisin Ungaris oma kutsikal järel, siis väitis kasvataja, et neid pole vaja üldse kammida ja nii peaagu ongi, välja arvatud kui on karvavahetus aeg. Näiteks Ronja vahetas oma kutsika kasukat väga pikalt ja siis ma otsustasin teda pesta ja föönitada, et lahtisest karvast vabaneda. Üldiselt ta pesu ei vaja, välja arvatud kui on porine ilm. Enne näitust näiteks ei tohi mudit pesta ega kammida, et lokid näeksid välja loomulikud.

Mudide tervist peetakse väga heaks, neil peaagu polegi pärilikke haiguseid. Erinevad allikad nimetavad düsplaasiat ja epilepsiat. Keskmiseks elueaks arvatakse 12-14 aastat.

Lõpuks veel mõne sõnaga mudide suurusest, mis on suhteliselt suures vahemikus. Emased mudid on 38-44cm (Ronja  on umbes 40,5cm), isased aga 41-47cm, kuigi näitustel võib näha veel suuremaid.

IMG_3711.JPG

 

Autor: Elen Kivi-Paju (Kennel Ability)

Kasutatud materjalid http://www.koer.ee/Mudi.html

Posted in Tõututvustus Koer Koeratoit By Karin Ivanova

„Sul  on kolm koera ja kass?“

 „Jah, mis siis?“ 

Kui veidigi tausta avada esimesest postitusest, siis täna on mul kodus kolm koera: bokser, sheltie ja mudi ning kutsikad. Lisaks sellele on mul kass, olen abielus ning püüan hakkama saada suure majaga ning oma igapäeva tööga kontoris.  Veedan enamuse oma nädalavahetusi koerte näitustel või agility võistlustel, ma olen ammu mõistnud, et enamus mu sõpru ja töökaaslasi ei saa aru, kuidas see kõik on võimalik? Mina ka ei tea, aga see pole tänane teema.

Seekord sain jõuludeks väga erilise kingituse, nimelt sündisid 22. detsembril minu sheltiel Firal (ametliku nimega Elbar’Black Fairy Flower) 3 kutsikat. See oli Firale teine pesakond ja seda korda veel rohkem oodatud kui eelmine. Kutsikate ootelistis olid mõned inimesed väga pikka aega ja ootasid oma kutsikat põnevusega. Milline koer on shetlandi lambakoer? Miks leidus perekondasid, kes ootasid nii väga neid kutsikaid?

 

Mina jõudsin selle tõuni nüüdseks rohkem kui 6 aastat tagasi, tookord otsisin koera, kellega harrastada agility’t, kuid kelle tervis on tugev ja välimus ilus. Tänaseni arvan, et shetlandi lambakoer vastab nendele tingimustele 100 protsendiliselt. Shetlandi labakoer, lühikese nimega sheltie, on väikest kasvu koer, kõrgus jääb 33cm ja 40cm vahele. Tema karv on külluslik ja väga ilus, kuid vajab ka sellest tulenevalt hoolitsust.  Sheltie eluiga on pikka ja tal on väga vähe haiguseid. Lisaks on ta väga nutikas, õpib kiiresti ja on energiline tõug, seetõttu naudib ta väga jalutuskäike ja erinevaid treeninguid. Kui nüüd jäi mulje, et tegemist on ideaalse tõuga, siis peaaegu nii see ongi, kuigi eks ka temal on omad miinused.  Näiteks on sheltie enamasti umbuslik võõraste suhtes ja suhteliselt lärmakas tõug. Tänaseks olen ma ka nende iseloomuomadustega nii harjunud, et see tundub normaalne ja sheltie minu jaoks väga sobiv.

 

 

Minu esimene ja hetkel ka ainuke sheltie Fira vastab väga täpselt eelnevale kirjeldusele, lisaks on ta ka väga hea ema. Oleme Firaga peaagu 6 aasta jooksul saavutanud väga palju, me oleme üks meeskond nii näitustel kui agility väljakul. Kõige meeldejäävam hetk eelmisest aastast pärineb Norrast, kus toimub üks suurimaid agility võistlusi „Norra Open“, seal saavutasime 9. koha 126-st midi koerast. Ma jälgin huviga, kuidas kasvavad meie kutsikad, kas nad astuvad ema jälgedes?

 

 

Vaata videot: https://www.youtube.com/watch?v=WEmVmq0fbC0

 

Elen Kivi-Paju
Kennel Ability

Posted in Kutsikas Harrastused Tõututvustus Koer Koeratoit By Karin Ivanova
Väsinud koer on hea koer :) .  Sõltumata suurusest vajab iga koer füüsilist koormust liigse energia maandamiseks ning hea hea tervise ja vormi säilitamiseks. Regulaarne treening võib parandada koera vaimset tervist ja vähendada igavusest ja ärevusest tingitud käitumisprobleeme. Oluline on teada, et iga looma energiatase on erinev ja päevaplaan tuleks kohandada vastavalt indiviidile. Eraldi tähelepanu tuleb kindlasti pöörata vanusele, vigastustele ja keskkonnale, eriti ilmastikule. Üldiseks koormuse suuniseks jagatakse koerad gruppidesse vastavalt tõule või tõugude segule ja lähtutakse sellest, milleks need tõud algselt on loodud.

Karja- ja lambakoerad


Mõlemal grupil on väga suur liikumisvajadus ja nad peaksid saama vähemalt 60-90 minutit kõrge intensiivsusega treeninguid päevas,  ideaalne oleks isegi kaks korda päevas. Need koerad on aretatud töökoerteks ja neil hakkab kergemini igav. Oluline on anda nende ajule tööd. Mitmekesised treeningsessioonid koos füüsilise koormusega hoiavad päevarutiini värskena ja on huvitavad nii koerale kui koeraomanikule.

Terjerid


Olgu nad suured või väikesed, need koerad on üldiselt ülemeelikud ja karismaatilised. Kuigi nad on kõrge energiatasemega, ei vaja nad siiski nii palju treeninguid kui eelnev grupp. Terjerite puhul piisab reeglina  igapäevastest jalutuskäikudest, mille miinimum oleks 60 minutit. Kiiresti väsitavad neid ka erinevad nuputamist vajavad ülesanded.

Jahikoerad

Gruppi kuuluvad nii hurdad kui hagijad. Hurtadel, nagu Inglise hurt (Greyhound) ja Whippet, võib olla madalam energiatase, nad on sprinterid, kes vabastavad energiat kiirete sööstudega. Seda tuleks neile võimaldada paar korda nädalas. Samas hagijatel ja teistel jahikoertel  on suurem liikumisvajadus, nad on loodud pikalt metsas töötama ja lõhnadele järgnema. Võimalda neile igapäevaseid pikemaid jalutuskäike, miinimum 60-90 minutit.

Kääbuskoerad ja lühikese koonuga tõud ( brachycephalic)

Sellesse gruppi kuulub väga palju erinevaid tõuge ( Chihuahua, Cavalier King Charles Spanjel  jne). Kuigi nad on teistest väiksemad,vajavad nad samuti regulaarseid treeninguid. Need tõud kalduvad kergesti ülekaalulisusele ja seda olulisem on võimaldada neile igapäevaselt piisavalt tegevust. Samas ei pea need olema meeletult pikad jalutuskäigud, piisab ka täiesti tubasest või aias tehtud lühikestest aga regulaarsetest treeningsessioonidest. Sama kehtib ka lühikese koonuga tõugude puhul nagu mopsid ja buldogid, kes ei ole loodud jooksma maratoni. Lühike koon takistab piisavat õhu ligipääsu, mis suurendab kuumarabanduse  ohtu ja tekitab hapnikuvaegust.

Ilmastikuolud

Ilmastikuolusid on oluline jälgida kõikide tõugude puhul, mitte ainult lühikese ninaga koertel. Koerad võivad samuti  külmuda või saada kuumarabanduse. Lumisel ajal tuleks kindlasti peale jalutuskäiku puhastada koera käpad lumest ja soolast. Lühikarvaliste koerte puhul oleks mõistlik kaaluda jope kandmist. Suvisel ajal tuleks samuti koera käppade eest hoolt kanda , kuum asfalt ja liiv võivad käppasid kahjustada. Sõltumata ilmast tuleks koerale alati tagada ligipääs veele, seda nii suvel kui talvel. Kanna alati pudeliga vett koera jaoks kaasas. Väga kuuma või külma ilmaga viibi õues tavalisest lühemat  aega.

Soovituslikud tegevused koertele:

Füüsiline aktiivsus. Koera energia maandamiseks on palju erinevaid viise. Kõige lihtsam ja levinum on visatud esemete toomine. Omaniku energiakulu on minimaalne, samas koer saab kiiresti väsitatud. Kindlasti tuleks seda teha lühikeste sessioonidena ja mõistuse piires, vältimaks traumasid ja ülierutuvust. Väga kasulik on kindlasti ka ujumine. Mõistlik oleks koerale ka muretseda päästevest, eriti sügavas vees ujudes. Samas seda lõbu saab meie kliimas elades vaid lühikesel perioodil nautida. Kahjuks ei ole Eestis veel eraldi koerte jaoks basseine. Regulaarsed jalutuskäigud kestvusega üle poole tunni on siiski lihtsaim viis energia maandamiseks.

Vaimne aktiivsus. Hea ülesanne ajutööks võib olla sama väsitav kui pikk matk. Paljud koerad naudivad toiduga täidetavate mänguasjadega mängimist. Tänapäeval on neid saadaval paljudes erinevates versioonides ja valik on väga suur. Toidupalle võib väga edukalt kasutada ka kausi asemel, koer saabki süüa ainult mänguasjade seest. Toidupalad võib ka lihtsalt mööda elamist laiali laotada või peita. Koeral on tükiks ajaks tegemist, kõht saab täis, koer saab väsitatud ja ninale on ka tööd antud. Kodus erinevate trikkide õpetamine on samuti vaimselt väsitav ja piisab täiesti 5 minutilisest harjutusest.

Parim viis koera füüsilise ja vaimse aktiivsuse maandamiseks oleks mõne treeninggrupiga liitumine. Kindel ajagraafik ja teiste inimeste kaasamine ei lase koeraga tegelemist edasi lükata. Peale tööd ollakse sageli väsinud ja kiputakse seda kergesti tegema. Sellised lubadused nagu  „homme“  ja „hiljem“ ei ütle koerale midagi. Koera organism on loodud pidevalt liikuma ja tegutsema ja seda tuleks neile ka võimaldada. Tänapäeval on väga palju erinevaid spordialasid (agility, koeratants, sõnakuulelikkus, IPO , frisbee jne) ja koolitajaid, kelle hulgast leiab kindlasti igaüks endale ja koerale sobivaima. Kõiki neid alasid võib ka harrastada lihtsalt hobikorras ja eesmärk ei pea olema maailmameistri kuldmedal.

Koeraga teglemine ja jalutamine aitab kontrollida lemmiku kehakaalu ja säilitada vaimset tervist. Sama kasulik on see ka koeraomanikule. Iga koera liikumisvajadus tuleks kindlaks teha individuaalselt vastavalt tema tõule, vajadustele, vanusele ja tervislikule seisundile. Kui kahtled, siis konsulteeri koertekoolitajaga või  loomaarstiga, kel on koertega piisavalt kogemusi.

Ketis elav koer, kes sööb konte, ei kuulu enam tänapäeva ühiskonda.

Loomaomaniku suurim rõõm on viisakas ja hästi käituv koer.

Silken Windhound

31.07.2012 12:26

[caption id="attachment_4800" align="alignright" width="344" caption="Borzoi (suurem) ja Silken Windhound"]Borzoi (suurem) ja Silken Windhound[/caption]

Silken Windhound on Ameerikast pärit elegantne, keskmise suurusega (47-60cm) ning poolpika siidja kasukaga hurt, kelle esivanemateks on borzoi ja whippet.


Esimene selle tõu pesakond sündis juba 1985.aastal kui tõunimetus kinnitati ametlikult 1998.aastal. Rahvusvaheline Silken Windhound Ühing loodi 1999.aastal - nemad peavad arvestust tõutunnistuste ja pesakondade registreerimsie üle. Kõikidele sündinud pesakondadele tuleb teha DNA test tõestamaks, et nad on Silken Windhound'id.


Silken Windhound tunneb ennast hästi nii jooksurajal kui ka diivail pikutades. Nad on intelligentsed, sõbralikud, mängulised ja saavad hästi läbi lastega.


Nendega saab lisaks maastikujooksule harrastada ka agilityt, flyball'i, kuulekust ning edukalt on neid kasutatud ka teraapiakoertena.
Need koerad on väga pika elueaga - nad võivad elada kuni 20.aastaseks.

Posted in Tõututvustus By

Basset Fauve de Bretagne

04.07.2012 12:34


Tuntud ka kui Brittany Basset. Võluv ja elav väike jahikoer täis rõõmu ja üleannetusi.


Tõug, kelle nime on päris raske meelde jätta - Basset Fauve de Bretagne.


Basset Fauve de Bretagne on Prantsusmaa 28 jahikoeratõust väikseim. Madalaid Basseteid kasutatakse peamiselt jäneste ja teiste väikeste loomade jahtimiseks.


Basset Fauve de Bretagne on väga madal tõug ning nende puhul on eriti oluline, et kutsikas ei saaks oma liigestele/luudele suurt koormust ennem 6-kuuseks saamist. Liigne koormus võib põhjustada luude deformatsiooni seega alustama peab kindlasti lühikestest jalutuskäikudest päevas ja ainult rihma otsas.
Pärilikke haigusi ei ole sellel tõul täheldatud.


Kasukas peab sellele koeral olema karm, tihe ja sirge - mitte kunagi pikk ega villane.
Värvipoolest võivad nad olla helepruunist kuni punaka tumedama pruunini, lubatud on väike valge laik rinnal.


Turjakõrgus 32-38 cm
Keskmine kaal 16-18 kg

Posted in Tõututvustus By

Tooted 1 kuni 5 koguarvust 18

Lehekülg:
  1. 1
  2. 2
  3. 3
  4. 4