Kevad läheneb aina pikemate sammudega. Mõnusamad ilmad ja valgemad õhtud lausa kutsuvad koeraga õues aega veetma. Lisaks rohkele lumele on tänavune talv pakkunud meile teisigi lõbustusi. Pikalt kestnud miinuskraadid on vaatamata vahepealsele sulale kaanetanud enamuse kodustest veekogudest. Veesilmi kattev jää pakub meile võimalusi külastada paiku, kuhu harilikult kuiva jalaga ei pääse. Neile retkedele võetakse kaasa ka neljajalgsed sõbrad.


Jääväljad on omaette vaatamisväärsused ja tihti kipub meil nendel jalutades ettevaatus kaduma. Talvine vaikus ja ilu suudavad suurepäraselt meie tähelepanu hajutada. Ent jääl varitsevad mitmed ohud.



Libedus


Olenevalt jää tekke kiirusest ja valitsevatest ilmaoludest on moodustuv jää päris sile või konarlik. Kuid jää on alati libe. Kindlasti tuleks jääl liikudes vältida koerale palli, puupulga või mõne muu mänguasja viskamist. Samuti peaks koertel keelama üksteist taga ajada. Kuid kui koer pole piisavalt kuulekas, peaks jääl jalutamist vältima või tegema seda ainult rihma otsas. Pikkade käpapadjandite vaheliste karvade ära lõikamine aitab samuti koeral libedal pinnal paremini jalgadel seista. Libedus võib põhjustada koertele mitmeid vigastusi alates venitustest ja rebestustest kuni luumurdudeni välja.



Terav jää


Pärast iga talvist jalutuskäiku tuleks koera käpad üle vaadata. Nii üha tugevamat koorikut koguv lumi kui ka jää võivad käpapadjanditele jätta erinevas suuruses haavu. Seda probleemi aitab vältida käpavaha või papude kasutamine. Papude puhul tuleks kindlasti jälgida, et neil oleks talla all muster või need oleks valmistatud karedast materjalist, sest muidu suurendavad need jalavarjud libisemisohtu veelgi.



Läbi jää


Eelnevatest ohtudest palju eluohtlikum on võimalus jääl jalutades läbi selle külma vette kukkuda. Kui inimene oskab enamasti selle võimalusega arvestada ja valib hoolega, millal külma kaanetatud veekogule uitama läheb, siis koer ei oska teda varitseva külma supluse võimalust endale teadustada. Koera ohutuse tagamine on koeraomaniku ülesanne.


Jää tekkides kasvab jää paksusesse. Samas aeglustab jääle sadanud lumi oluliselt edasist jääteket. Voolavatel veekogudel on jää tunduvalt õhem kui seisvatel veesilmade.


Talvine jää hoiatab sellel jalutajat enamasti valju raginaga, et targem oleks tagasi kaldale pöörduda. Jää vananedes kristallide vahelised sidemed nõrgenevad. Seda soodustab ka päike. Seega kevadine jää enamasti hoiatussignaale ei jaga ja sellest võib peaaegu hääletult läbi kukkuda.


Kui hoolimata kõigist ettevaatusabinõudest on koer siiski läbi jää vajunud, ei pruugi ta sealt rabeda jää või veest libedaks muutunud jää tõttu enam ise välja saada. Enamasti ei ole soovitatav koerale ise jääauku järele ronida, sest see võib lõppeda ka abistaja jäise suplusega, mis talvistes tingimustes kiiresti eluohtlikuks muutub. Parem lahendus on kutsuda appi päästjad.



Allajahtumine


Jääaugust välja aidatud koer kannatab suure tõenäosusega allajahtumise all. See on eluohtlik seisund. Allajahtunud koera tuleb liigutada väga ettevaatlikult ja soojendada aeglaselt. Kindlasti tuleks sellises seisundis koer viia loomaarsti juurde ülevaatusele.


Turvalisi jalutuskäike!