Nii inimesed kui koerad kasutavad oma meeli neid ümbritsevas keskkonnas hakkama saamiseks. Samas “näevad” koerad elu hoopis teisiti kui inimesed. Selleks, et aru saada, miks koer nii või teisiti käitus, on kasulik kõigepealt püüda maailma koera tasandilt vaadata.



Nägemine


Nägemine on inimese jaoks tähtsaim info hankimise vahend. Selle meele abil saame me peaaegu 90% keskkonnast tulevast teabest. Koera nägemine ei ole nii terav kui meie oma. Värve eristavad nad meist kehvemalt. Nende maailmas domineerivad sinakad ja rohekad toonid, samuti torkab neile hästi silma kollane värv. Seega meile ääretult sobivat kombinatsiooni punane pall rohelise muru sees, ei ole koeral just kerge märgata.


Meist paremini tajuvad koerad liikumist. Binokulaarne nägemine on koertel kehv, sest nende silmad asetsevad rohkem pea külgedel kui meil. Samuti näevad koerad kehvalt otse nende nina ees asetsevat. Samas on nende nägemine pimedas tänu lisakihile silma põhjas meie omast teravam. See kiht panebki koera silmad öösiti valgusvihus helkima. Koertelgi esineb lühinägelikkust ja paljudes tõugudes kannatavad selle all üle 50% koertest.



Kuulmine


Koer kuuleb helisid, mis jäävad vahemikku 40-60000 Hz. Inimesega võrreldes kuulevad nad paremini kõrgemaid helisid. Meie kuuleme küll veidi madalamaid helisid kui koer, kui koer suudab neid kehaga tajuda. Koerte kuulmine on neli korda parem kui meie oma, seega piisab käsu andmisel ka sosistamisest.



Haistmine


See meel on koera tähtsaim vahend ümbritsevast info kogumisel. Koera ninas on 200mln haistmisretseptorit. Võrreldes inimese 5mln-ga, on seda kordades rohkem. Seega võib öelda, et koer näeb ninaga. Lisaks suuremale tundlikkusele lõhnade tugevuse osas, suudavad nad eristada tohutul hulgal eri lõhnu. Samas on lõhnatundlikkus tõuti erinev. Inimese aretatud ninaga töötavad koerad on tihti lontkõrvalised, et aidata neil veelgi rohkem ninast tulevale infole keskenduda.



Maitsmine


Maitset tunnevad koerad kehvasti. Enim suudavad nad eristada magusat ja see maitse neile meeldib. Toidu puhul on koerte jaoks tähtsaim lõhn, seejärel on oluline, kuidas see toit suus tundub ja alles siis, kuidas maitseb. Koerad eelistavad pehmemat toitu kõvemale.



Kompimine


Kompimine on koeral hästi arenenud. See on lisaks haistmisele esimene meel, mille abil nad sündimise järel maailmas orienteeruma hakkavad. Koerad on väga valutundlikud, samas oskavad nad seda väga hästi varjata.


Järgmine kord, kui koer teeb midagi teile arusaamatut, vahel ka ärritavat, ei ole mõtet kohe koeraga pahandama hakata. Pigem püüdke maailma näha koera pilgu läbi. Tal on teile ilmselt midagi olulist öelda, sellest tuleb lihtsalt aru saada.