Tavaliselt räägitakse ja kirjutatakse sellest, kuidas oma lemmikuid tervena hoida ning mida teha, kui lemmik on haigeks jäänud. Vahel tasub vaadata aga hoopis seda, kuidas lemmikud oma peremeeste tervise eest hoolt kannavad.


Me kõik oleme kuulnud professionaalstest treenitud abikoertest – näiteks pimedate juhtkoertest, kuid tegelikult aitavad kõik täiesti tavalised kodulemmikud – koerad, kassid, isegi kuldkalad, meil püsida tervena. Lemmikloomad võivad vähendada üksindustunnet ja stressi, suurendada sotsiaalset aktiivsust, julgustavad meid rohkem liikuma ja mängima ning pakuvad tingimusteta armastust ja kiinduvust. Lemmiklooma eest hoolitsemine võib isegi inimese eluiga pikendada.

Alles viimastel aastatel on teadlased hakanud põhjalikumalt uurima inimese ja looma vahelise sideme positiivseid mõjusid. Näiteks Ameerika Südame Assotsatsioon (The American Heart Association) on leidnud seose lemmikloomade pidamise (eriti koerte pidamise) ning madalama südamehaiguste riski ning pikema eluaea vahel. Kõige suuremat kasu tervisele kogevadki koeraomanikud. Mitmed uuringud on näidanud, et:

  • Lemmikloomade omanikel on vähem depressiooni kui inimestel, kel lemmikloomi pole. Näiteks Lõuna-Aafrikas läbi viidud uuring [1] näitas, et tegelemine koeraga aitab vähendada hooldekodus viibivate eakate depressiooni.

  • Lemmikloomaomanikel on stressirohketes situatsioonides madalam vererõhk.

  • Lemmikuga mängimine suurendab serotoniini (nn. õnnehormooni) ja dopamiini konsentratsiooni veres. Need hormoonid rahustavad ja lõõgastavad.

  • Lemmikloomaomanike triglütseriidide ja kolesterooli tasemed on madalad, kui inimestel, kel loomi ei ole.

  • Lemmikloomaomanikud vanuses üle 65 eluaasta külastavad 30% vähem arste kui nende loomadeta eakaaslased.

  • Lemmikloomadega kodus kasvanud lastel on vähem allergiaid ning sotsiaalseid probleeme.


Üks põhjuseid, miks loomadel on teraapiline mõju, on inimese vajadus puudutuse järele – tänapäeva maailmas jääb inimesel väheks võimalusi puudutada ning ise puudutusi kogeda. Loomade paitamine, hoidmine, kaisutamine või muu katsumine aitab inimestel tihti kiiresti stressiolukorras rahuned. Loomad pakuvad meile ka seltsi, leevendades üksindustunnet ning loomade tõttu on inimesed sunnitud end tervislikult liigutama, mis parandab meeleolu veelgi.

Loomadega koos elamine ja tervislike elustiili muutuste tegemine mängib suurt rolli depressiooni, stressi, bipolaarse häire ja ärevushäirete ravis.

Uurimus USA sõjaveteranidega, kes kannatasid posttraumaatilise stressi sündroomi all ning elasid koos koeraga (või koertega) näitas, et koeraga elamine aitab stressi all kannatavtel sõjaveterandiel olla rahulikum. Tulemused näitasid, et veteranid tundsid vähem üksindust, depressiooni ning muret enda ja enda perekonna turvalisuse pärast. Samuti liiguvad nad koera tõttu rohkem värskes õhus ning tunnevad, et neil on lihtsam teiste inimestega uusi suhteid luua. Koerad aitavad veteranidel ka paremini oma tunnetest ja hirmudest rääkida, samuti aidata end paremini teraapia käigus väljendada. Naabrite ning teiste koeraomanikega suhtlemine aitab sõjaveteranidel taassulanduda ühiskonda ning tekitada sotsiaalseid sidemeid. [2]

Selleks, et mõjutada positiivselt oma pererahva tervist, ei pea olema treenitud teraapiakoer – piisab sõbralikust sabaliputusest ning igapäevasest jalutuskäigust, et peremehe tervis paraneks.
Viited:

[1] Le Roux, C., Kemp, R. 2009. Effect of a Companian Dog on a Depression and Anxiety Levels of Eldery Residents in a Long-Term Care Facility. Psychogeriatrics, 9; 23-26

[2] Stern, S.L., Donahue, D.A., Allison, S., Hatch, J.P., Lancaster, C.L., Benson, T.A., Johnson, A.L., Jeffreys, M.D., Pride, D., Moreno, C., Peterson, A.L. 2013. Potential Benefits of Canine Companionship for Military Veterans with Posttraumatic Stress Disorder (PTSD). Society & Animals, 21, 568-581

Autor: Mirjam Prints