Meilt küsitakse tihti, milline on parim toit koerale. Käesolevas artiklis selgitame erinevate koeratoidu parameetrite tagamaid ja anname näpunäited, kuidas meeletust Internetis ja sotsiaalmeedias levivast virr-varrist enda nõudmistele kõige sobivaim toit leida.

 

Kuiv või märg?

Kõigepealt peaks iga koeraomanik mõtlema, kas ta soovib oma koerale pakkuda vaid märgtoitu (konservi), kuivtoitu (krõbinaid) või mõlemaid. Kvaliteetses märgtoidus ja kuivtoidus on olemas kõik koera heaks terviseks vajalikud ained, mistõttu lisa andmiseks tegelikult vajadust ei ole.

Kuna märgtoit sisaldab palju vett, tuleb seda koerale anda kaalu poolest oluliselt rohkem kui kuivtoitu, kus vesi on ühel või teisel viisil eemaldatud. Vaid märgtoidu söömine on heaks valikuks väikestele ja/või väga valivatele koertele. Tihti valitakse vaid märgdieet ka raskete seedeprobleemidega koertele või haiguste (nt maokeerd) järgselt. Märgtoit maitseb koertele sageli paremini kui kuivtoit ning seda on lihtsam seedida. Oluline on meeles pidada, et konserv ei ole sama, mis värske liha – märgtoitu on lisatud peale liha veel hulgaliselt koerale vajalikke koostisaineid (köögivilju, rasvu, vitamiine), mida puhtas lihas ei sisaldu. Andes koerale vaid puhast liha, võib tal tekkida mitme olulise aine puudus.

 

Üks sobib kõigile?

Kindlasti mitte. Koertel on erinevatel eluetappidel erinevad vajadused. Kutsikale tuleks anda spetsiaalselt kasvamise toetamiseks väljatöötatud kutsikatoitu ja täiskasvanud koerale temale sobivat toitu. Kutsikatoidus ei pruugi olla rohkem energiat, kuid see peaks sisaldama rohkelt valku, samuti ei tohi karta rasva. Kutsikatoitudesse on lisatud ka kasvamiseks vajalikke mineraale. Kuigi üldjuhul ei mõjuta täiskasvanud koera tervist kutsikatoidu söömine kuidagi, võib mõnikord ebasobiv kogus mineraalaineid koerale halvasti mõjuda.

 

Koostisainetest

Koostisained koeratoidu etiketil on toodud selles järjestuses, kui palju neid koeratoidus sisaldub. Mõnikord on koostisosade juurde lisatud ka protsendid, tuues eraldi välja lihasisaldust või muu olulise koostisosa hulka toidus.

Kuna koer on ennekõike lihatoiduline loom, peaks liha (või lihajahu) olema koostisosadest esikohal.  Mõnel väga rasvasel (aktiivsete koerte) toidul on esikohal rasv. Rasv sisaldab palju vett ning on seetõttu raskem kui lihajahu. 

Kui toidus on märgitud koostisosaks liha, on toidus kasutatud värsket liha. Värskes lihas olev niiskus eemaldatakse kuivtoidu tootmise käigus. Kui märgitud on lihajahu, on kuivtoidu tootmisel kasutatud juba kuivatatud lihast tehtud jahu. Mõnel juhul pannakse toitu nii värsket liha kui lihajahu, et tagada kõrge valguhulk ja pakendil lubatud lihaprotsent. Kui aga on märgitud lihavalgujahu, ei ole tagatud liha kasutamine jahu tootmisel. Sellisel juhul on tõenäoliselt lisatud jahu hulka ka lihatootmise kõrvalprodukte (kõhre, luujahu ja muud).  Lihatootmise kõrvalproduktid ei ole alati halvad – näiteks lisatud maks võib olla koerale pigem kasuks kui kahjuks. Kuigi inimesed ise tihti loobuvad loomade siseorganite söömisest, võivad need koerale olla suurepäraseks maiuseks.

 

Teraviljaga või ilma?

Teravili (riis, mais, nisu vms) on suurepärane süsivesikute allikas koerale.  Ometi eelistavad mitmed koeraomanikud pakkuda oma lemmikule teraviljavaba toitu. Tihti on selle põhjuseks toiduallergia, kuid allergia toidus sisalduvate loomsete valkude vastu on oluliselt levinum kui teraviljaallergia. Gluteenitalumatust esineb koertel haruharva. Kui valida teraviljavaba toit, on oluline, et toidus oleks mõni muu süsivesikute allikas (nt töödeldud kartul).

 

Analüütiline koostis – mis see on?

Lisaks koostisainetele on etiketil välja toodud toidu analüütiline koostis. Analüütiline koostis näitab ära kõigi toidus sisalduvate toitainete protsentuaalsed väärtused – kuidainete ja niiskuse maksimaalse koguse ning valkude ja rasvade minimaalse koguse.  Selle järgi on võimalik vaadata, kui palju sisaldab toit rasva, süsivesikuid ja valke, aga ka vitamiine ja mineraale.

 

Proteiinid ehk valgud on organismi ehitustalad. Valgud koosnevad aminohapetest, mida organism väga vajab. Praktiliselt kõik organismis koosneb valkudest – lihased, karvad, rakkude komponendid. Organismi ülesehitamiseks on pidevalt vaja ehitusmaterjali – aminohappeid. Suuremat osa vajalikke aminohappeid koer ise toota ei suuda, vaid peab neid saama toidust. Seetõttu peaks koera toit sisaldama rohkelt kvaliteetset valku. Kuna kutsikas peab ise oma organismi üles ehitama, vajab ta ka rohkem ehituskive.

Rusikareegel on, et hea koeratoit sisaldab vähemalt 20% valku, hea kutsikatoit vähemalt 27% valku. Töötavad ja sportkoerad, aga ka imetavad koerad vajavad samuti rohkem valku, kui vähem aktiivsed koerad.

Kas valku võib olla ka liiga palju? Jah ja ei. Toereetiliselt suudab terve organism sõeluda välja üleliigsed valgud ja need väljutada neerude abil. Sellisel juhul ei ole liigse valguga probleemi – loom kasutab ära täpselt nii palju, kui vaja ning ülejäänu väljutab uriiniga.  Kui koeral on probleeme neerudega – kas siis ajutiselt (neerupõletik) või püsivalt (nt. neerupuudulikkus), võib liigse valgu söömine põhjustada probleeme. Neeruhaigetel koertel tuleks kasutada spetsiaalselt välja töötatud veterinaardieete.

 

Lipiidid ehk rasvad on igale loomale elutegevuseks vajalikud. Loomarakkude membraanid koosnevad rasvadest, samuti on mitmed elutähtsad vitamiinid ja hormoonid rasvlahustuvad ehk rasvaga organismis edasi kantavad. Lisaks on rasv suurepärane energiaallikas, andes üle kahe korra rohkem energiat kui süsivesikud ja valgud. Koerte rasvavajadus sõltub suuresti looma vanusest, elustiilist ja individuaalsest füsioloogiast. Näiteks hurdad võivad süüa rohkem rasva kui spanjelid – nende ainevahetus kulutab rohkem energiat ja nad ei lähe nii kiiresti paksuks.

Loomad omastavad paremini küll loomseid rasvu, kuid vajavad siiski ka taimseid. Seega võiks heas koeratoidus olla lisaks loomsete rasvade allikatele ka taimseid rasvu. Väga head on ka kalast saadavad oomega -3-rasvhapped. Üldiselt võiks kutsikatoidus olla vähemalt 15% rasva ja aktiivse koera toidus 20% rasva. Väiksema liikumisega koerte toidu rasvasisaldus võiks olla 10-15%. Väiksem rasvaprotsent ei ole samuti hea – dieet peab olema tasakaalustatud.

 

Toortuhk – paljude müütide allikas. Ei, mitte ühtegi koeratoitu ei lisata massi suurendamiseks kamaluga tuhka. Toortuhk analüütilises koostises näitab mineraalainete hulka toidus. See tähendab, et kui võtta koeratoit ja põletada seda nagu krematooriumis, siis kõik see, mis ära ei põle, moodustab tuha. Vesi aurab ära, rasv ja süsivesikud põlevad ära, samuti suur osa valkudest. Alles jäävad ained, mis ei põle –mineraalained nagu näiteks kaltsium. See ei tähenda, et loom seda osa toidust ei omasta, vastupidi, mineraalid on loomale väga olulised.

Toortuhka ehk mineraalaineid koeratoidus võiks olla 5-10%. Tavaliselt sisaldavad liharohkemad koeratoidud ka rohkem mineraalaineid.

 

Kontrolli toidu tootja tausta!

Aus ja usaldusväärne koeratoidu tootja avaldab toidu täieliku koostise ja koostisainete allikad. Kust on pärit koeratoidus sisalduv liha ja riis? Kas on kasutatud GMO-toiduaineid? Milliseid aineid kasutatakse toidu säilitamiseks? Kui palju sisaldab toit liha? Millises riigis on toit toodetud ja kus pakendatud?

Usaldusväärse koeratoidu tootja puhul ei tohiks sellistele küsimustele olla keeruline vastuseid leida – need peaksid oleksid lihtsavalt leitavad kas tootja kodulehel või näiteks e-poes.

 

Autor: Mirjam Prints