Noh nii, nüüd on teie kutsikas 4-kuune. Siit edaspidi hakkab kutsika vaimses arengus toimuma palju muutusi, just nüüd tuleb päevavalgele see, kas kutsikast tuleb energiline ja töötaheline koer või „diivanikuningas“. Kuna see on kõva müramise periood, siis omanik peab olema eriti kannatlik ja mõistev, tihti just nüüd pöördutakse koerte koolitajate poole sõnadega, et kutsikas on „domineeriv“, „kättemaksuhimuline“ jms.


Tegelikult kutsikas ei taha olla paha ja probleemne. Karistused küll suruvad (sh spordi jaoks vajalikud) instinktid maha, kuid lisaks me rikume täielikult oma suhte ja usalduse. Peaks lihtsalt kutsikaga koos palju möllama ning kõik võimalukult väärtuslikud asjad võiksid olla kutsikale mitte kättesaadavad.


Kuna uued hambad vajavad „treenimist“, selleks, et koer ei näriks mööblid, pakkuge talle muid võmalusi selle vajaduse rahuldamiseks – kongid, närimiskondid jms.


Jalutuskäikudel võiks alati kiita koera, kui ta teie peale vaatab või tuleb ise kontankti otsima, seejärel võib ka maiuse anda või mängu pakkuda. Enne formaalse treeningu alustamist võiks põhjalikult tegeleda heade suhede ja kontakti loomisega.


Nüüd, kui esimene hirmude periood on möödas, võiks koera rohkem harjutada ka müraga – nt käia jalutamas jahilasketiiru läheduses (alustadest kaugemalt ja tulles lähemale, kui kutsikas hirmu ei näita). Endiselt peab jälgima, et jätkuv sotsialiseerimine oleks arendav, mitte traumeeriv kutsika jaoks.


Kui kõik on tehtud õigesti kui kutsikas saab 5-kuuseks, teab ta, et maailmas pole huvitavamat inimest, kui tema omanik. Kuidas sellest aru saada? Kui te jalutuskäigul lasete koera rihmast lahti, ta mitte ainult ei jookse kohe minema, vaid vastupidi hakkab kohe teie kontakti võtma ja mängu pakkuma.