Kõige raskem on koerte jaoks üldistamine – see on nende nõrk koht (kutsikatel lisaks sellele veel keskendumise pikendamine). Seoses sellega on kõige suurem töö iga uue asja õpetamisel etapp, kus toimub töö häirijatega ja üldistamine.


Mis võiks häirijateks olla?




  • Näiteks koer ise – tema meeleolu (kõht täis või ei taha mängida) või tervis (valud), haiget looma ei koolitata.

  • Järgmine tüüpiline häirija on omanik ise :) Ta võib liiga palju rääkida või kohapeal mitte püsida, või liiga palju kätega lehvitada jms.

  • Järgmine häirija võiks olla preemia ise – juhul, kui see preemia on uus (nt uus mänguasi) või liiga hea maius :) Mõlema puhul koer erutub üle ja ei suuda enam keskenduda – mitte üksksi vana tuttav käsk ei pruugi enam töötada :)


Häirijate nimekirja võiks panna kõik võimaliku infot, mis „laekub“ koera ajju tema meeleorganite kaudu – hääled, lõhnad, liikuvad ja liikumatud objektid, vibratsioon, temperatuur, niiskus jms.


Nii et nimekirja ei pea koostama, te peate lihtsalt endale sõna andma, et iga uue asja puhul te kinnistate koerale õpetatud 50 erinevas kohas!


Ärge unustage, et see, kas koer kuulab või ei kuula sõna, ei tohi oleneda:




  • rihma puudusest või olemasolust

  • kellaajast

  • kohast

  • kas on pime või valge

  • kas on märg või kuiv

  • kas see on treeningplats või hoopist tundmatu koht

  • omaniku riietusest

  • preemia olemasolust.


Kui koer on milleskist häiritud ja ei täida õpitud käsku, ärge mingi närvi. Kõik mida te teha võite – kergendage talle õppimist – minge „tagasi lasteaeda“ ehk mõned etapid tagasi ning aidake – kui on vaja, käemärgiga, kui sellest on vähe, võtke maius uuesti kätte. Tehke paar korda „kergendatud“ variant läbi ja siis jälle vähendage abi. Nii õpib koer uues keskkonnas käsku täitma ka ilma abita.


Edu ja kannatust!