Nii mõneski mikimaa filmis võib kohata kaadreid lemmikloomapoes akvaariumi-sarnastes kastides kutsikatest, kes nukralt oma ostjat ootavad. Linateos on peegeldus elust. Nii Ameerikas kui Euroopas pole sellises vaatepildis kahjuks midagi erilist. Viimasel ajal võib kutsikaid leida nii mõnestki Eesti lemmiklooma kauplusest. Miks ei tasu sealt omale kutsikat osta?




  • Vähene taustainfo – kes on kasvataja, millised on vanemad, millistes tingimustes kasvas.

  • Vanemate tervis – võimalike pärilike haigust kohta puudub enamasti igasugune teave

  • Vanemate iseloom – praegu kohtab järjest enam aretuslike iseloomuvigadega koeri, kellega kooselu on seetõttu raskendatud. Loomapoest ostetud koera vanemaid ei ole võimalik oma silmaga näha.

  • Kasvataja saab soovitada ootustele sobivat kutsikat – kellele meeldib aktiivse, kellele rahulikum koerake.

  • Edasise toe puudus – uus koeraomanik saab kasvatajalt alati nõu, aga lemmikloomapoest soetatud koerakese puhul edasine toetus puudub.

  • Ükski lugupeetud kasvataja ei anna oma kasvandikke vahendajatele või kauplustele müüa, sest nii kaob kontakt tulevaste omanikega ja võimalus oma töö tulemust näha.

  • Tihti realiseeritakse selliselt kutsikaveskite toodangut.

  • Ost hetkeemotsiooni ajel – nukker koerahakatis klaasi taga muudab nii mõnelgi külastajal südame härdaks ja tekib vastupandamatu soov loomake sealt päästa. Kuid koer võetakse 10-15 aastaks. Sellist otsust ei saa teha kergekäeliselt. Pealegi, kui oled ühe kutsika sealt päästnud, tuuakse sinna peagi uus, sest äril läheb ju hästi, kui kaup liigub. Kõiki koerakesi aga niimoodi päästa ei jõua.

  • Paberid võltsitud – isegi kui tõukoera pähe müüdava koerakesega tulevad kaasa “paberid”, siis tihti pole nendega edaspidi midagi peale hakata, sest neid ei tunnista ükski tõuorganisatsioon. Nii võibki uus koeraomanik avastada, et kalli raha eest ostetud chihuahua kasvab kolm korda suuremaks kui peaks. Isegi kui müüdaval koeral on korralik tõutunnistus, peaks lemmiklooma pood kui müügikoht tulevases koeraomanikus tekitama küsimuse, miks kasvataja ise oma kutsikate müügiga ei tegele – mida tal varjata on?

  • Kokkuhoid tervise ja elutingimuste arvelt – teadupärast pole korraliku pesakonna kutsikate üleskasvatamine kuigi odav – vanemate terviseuuringud, toit, vaktsiinid, puhas keskkond. Selleks, et poes müüdava kutsika hind “tarbijasõbralik” oleks, peavad vahepealsed astmed – paljundaja, vahendaja, lemmikloomapood – kõik oma kulud minimaalsed hoidma, et tegevus ka kasu tooks. Seda tehakse koerahakatise tervise ja elutingimuste arvelt.

  • Uude koju minek on kutsikale alati stressirohke – milleks lisada sinna veel üks vaheaste lemmikloomapoe näol, kus isegi kõige parema järelevalve all leidub piisavalt klaasile koputajaid ja torkijaid.

  • Liikumisvajadus – klaaskastis elades jääb rahuldamata koerahakatise elementaarne liikumisvajadus, sest jalutamas keegi nendega ei käi.

  • Sotsialiseerimine – väike kutsikas peab hakkama peaskonna juurest lahkudes kohe oma tulevase elukeskkonnaga tutvuma. Lemmikloomapoes klaas-akvaariumis elades jääb loomalapse maailm väga ahtaks. Kui kutsika maailma avardamisega õigel ajal ei tegele, on hiljem teda väga raske ennast elus mugavalt tundma õpetada.

  • Iseseisva elu algus lemmikloomapoes – enam pole koeraema, kes kutsikate järelt kasis. Samas ei tegele poes keegi koerakesele puhtusepidamise õpetamisega. Koer harjub oma väljaheidete keskel elama. Edaspidi on sellisele koerale väga raske õpetada oma hädade õue tegemist.


Mida teha?


Kuna hetkel ei ole Eestis kutsikate loomapeos müümine otseselt seadusega keelatud, esimese asjana saame meie, kui tarbijad selliseid kauplusi, mis muu kauba hulgas ka kutsikaid pakuvad, boikoteerida.


Teiseks saame teavet, miks selline kutsikate müümise viis halb on, oma tuttavate seas levitada ja selle läbi teadlikust tõsta.


Kolmandaks saame töötada selle nimel, et selline tegevus ka seadustega keelata.