Aeg lendas märkamatult. Trennid toimusid iga päev. Jõudsime enne Riia sõnakuulelikkuse võistlust teha mitu trenni:


väljas esmaspäeval ja kolmapäeval,


http://svetaeks.blogspot.com/2012/03/winnie-sk-trenn-12032012.html


hallis teisipäeval


http://svetaeks.blogspot.com/2012/03/winnie-sk-trenn-13032012.html


ja neljapäeval - grupitrenn liikumisjuhiga, kus me natukene üritasime näituse ja võistluse miljööd imiteerida koerte jaoks, videod on


siin: http://svetaeks.blogspot.com/2012/03/winnie-sk-trenn-15032012.html


Neljapäevane trenn oligi Winnie jaoks viimane, otsustasin, et reedel ja laupäeval lasen koeral puhata. Proovisime trennis teha välja kuulutatud võistluse võtete järjekorda. Viimasel kuul treenimata võtted on hakanud lonkama: püsiistumisel keerab esikäpadega, püsilamamisel mingi moment kukub puusaasendisse, suunatud toomisel on hakkanud meeldima keskmine hantel, pulkade valikul kui on kiirust, siis on lohakas pulkade juures, ja vastupidi, kui ei ole kiirust, siis vähemalt otsib normaalselt.


Vaatamata kõigele sellele, otsustasin, et rohkem ei lihvi midagi, läheb nagu läheb, sest Riia võistlusel on olulisem mitte tehnilised asjad, vaid koera näituse miljööga harjutamine.



Noh ja lõpuks saabuski võistluspäev Skonto hallis. Enne meie klassi võistles SK1 klass, algajatele oli eriti raske sellistes tingimustes võistelda, igaühele annaks medali ainult juba julguse eest! Kell 11.00 algas meie EVÕI, ehk rahvusvahelise klassi, võistlus. Kõik võistlejad olid kohal, kahjuks, Läti koeral enne võistlust juhtus küünega mingi jama ja ta ei saanud kiireid võtteid teha, nii et nemad lihtsalt siis enne SK MMi harjutasid mõned võted koera meeleolu nimel, ülejäänud võistlejad (ehk 3 Eestist ja 10 Venemaalt) olid küll kohal.


Konkurents oli äge, eelmise aasta MMil Venemaa võistkond tuli kolmandaks, Eesti eelmisel aastal ei saanud veel oma võistkonda välja pakkuda.


Kohtunik Timo Pussinen oli kutsutud Soomest (võiks öelda, et eriti erapooletu). Plats oli sama raske, nagu eelmisel aastal. Kunstmuru on nii uus, et libe; lärm, hais, jooksvad ja haukuvad koerad, ringide vahel pole ühtegi vaba sentimeetri koera soojendamiseks. Liikumisjuhti oli vahel raske kuulda, seoses sellega ta oli sunnitud käima koera ja koerajuhile nii lähedal, et see segas koeri.


Võistlus toimus seekord kahes osas: kõigepealt tehti grupivõted (püsivused istumisel ja lamamisel), siis iga koer tegi ülejäänud 8 individuaalvõtet järjest. Videod Winnie etteastest on siin:


http://svetaeks.blogspot.com/2012/03/riia-sk-vyistluse-tulemus.html


Kahjuks, tekkisidki meil mõned tehnilised vead, mis läksid meil maksma teatud arvu punkte (püsiistumisel sügeles silm, Winnie peatas enne ruutu ning tuli ruudust välja liikumisjuhi käsu peale; kõige kallimaks läks aga neetud keskmise hantli toomine). Samas need võtted, mida me olime viimasel ajal eriti hoolikalt treeninud, õnnestusid, eriti meeldiv oli saada 10 p metallhantli toomise eest. Meie tulemuseks oli sellel võistlusel II järk (hinne „Väga hea“) ja 11. koht. Kõige tähtsam aga oli progress -– Winnie oli toimetanud seekord platsil täpselt samamoodi nagu meie vaikses koduses hallis, stressivabalt ja väga kõrge motivatsiooniga. Ma ei mäletagi, millal ma viimati nii rahul ja õnnelik olin, nagu seekord. Loodan, et areneme edasi iga võistlusega ja edu keerab meie poole näoga :)


Megakihvt oli see, et võistluse võitis ikkagi Eesti koer - bordercollie Rika (omanik ja koerajuht Anne Tammiksalu), palju õnne nendele CACIOBi puhul!


Pildid tagasiteel tehtud jalutuskäigust:


http://svetaeks.blogspot.com/2012/03/pildid-winniest.html