Enne Meistrikaid tegime SK trenne juba kaks korda päevas ja ikkagi jääb alati tunne, et midagi ikka ei jõudnud, et midagi väga tähtsat on kahe silma vahele jäänud :)))


Noh ja saabuski lõpuks see laupäev, millal toimusid Tallinna Lauluväljakul Eesti Meistrivõistlused sõnakuulelikkuses. Sellel aastal Meistrikate korraldajaks oli Tarkade Koerte klubi ja kohtunikuks oli kutsutud hr Johann Kurzbauer Austriast.


Erivõitja klassis osales kokku kuus koera - kolm Eestist, üks Lätist ja kaks Soomest. Sama võistlus oli ka rahvusvaheline SK võistlus (tiitlile CACIOb) ning põnevuse lisas ka meeskondlik arvestus. Parimaid sportlasi üritavad kluubid enda meeskonda meelitada, seega ka meie Winniega saime kutse esindada korraldaja klubi ehk TAKO.


Erivõitja klass alustas päeva esimesena, võted olid jaotatud sedasi, et kõigepealt individuaalvõted kahes osas (4+4) ja peale seda, kui kõik kuus koera tegid ära oma individuaalse etteaste tuli aeg grupivõteteks (püsilamamisele ja püsiistumisele).


Kataloogi järgi oli Winniel au avada päev :) Mulle meeldib olla esimene, saab ruttu ära võistelda ja rahulikult teistele kaasa elada.


Minu toredat meeleolu oli ka näha meie esimeses võtes – kõrvalkäimisel, ma loodan, et ma ei eksi, kui ütlen, et me mõlemad nautisime seda :)


Individuaalvõtted õnnestusid üldjuhul hästi välja arvatud ruutu saatmine – Winnie ajas seda võtet suunatud toomisega sassi ja peale märgi juurde saatmist läks otsima hantleid; kahjuks, platsi äär oli liiga lähedal ja me saime selle võtte eest 0 punkti, muidu oleks meil I järk käes, kuid seda seekord jälle ei juhtunud :) Noh, Winnie vaevalt mõtleb järkudest, talle meeldib sõnakuulelikkus lihtsalt ise enesest. Mina olen see hull, kes peale nulli saamist pidi ennast kokku võtma, et koerale mitte näidata, et midagi valesti läks, sest ees olid veel 3 individuaalvõtet ja mõlemad püsivused.


Konkurents EVÕI klassis oli tugev, kuid mitte kõik ei lähe alati nii, nagu me tahaksime. Juhtub ikka, et koer eksib ehk võistlust oli ikka põnev pealt vaadata. Kuna ma pidin palju oma koeraga tegelema, siis ei saanud ma eriti jälgida, mida teisted teevad ja kuidas õnnestuvad – ja üllatusena tuli mulle see, et me tulime Meistrikatel teiseks!


Rahvusvahelise võistluse tulemusena oli meil käes kolmas koht ning kui õhtul autasustati ka meeskondlikku võistlust siis tuli välja, et meie võistkond tuli kolmandaks – tõsiselt õnnestunud päev!


Nüüd jätkame tööd, sest minu ihaldatud eesmärk ehk I järk jäi ikkagi saamata. Teie aga võite nautida meie etteastme videosid:


http://svetaeks.blogspot.com/2012/09/winnie-sk-emv-2012-2-koht.html