Trennid tõmbasime koomale (agilityt ei teinud üldse), sõnakuulelikkust tegime kaks korda – üks kord võistlustreening liikumisjuhiga ja viimane trenn lihtsalt lõbusalt kõik elemendid rohke premeerimisega (vigade parandamiseks ja tuju/kiiruse tõstmiseks).


Põhjuseks oli see, et pühapäeval me pidime osalema Soomes rahvusvahelisel sõnakuulelikkuse võistlusel.


Kui keegi mäletab, osalesime Winniega aasta tagasi detsebris Soomes rahvusvahelisel SK võistlusel, mis oli peetud koos „Soome Võitja“ näitusega. Meile see üritus väga meeldis, otsustasime kohe, et sellel aastal läheme veel. Kui kahjuks, 2012. detsembris toimusid samal ajal hoopis Põhjamaade Meistrivõistlused ning meid sinna ei lubatud. Ruttu otsutasime Annega, et läheme siis 2013.aasta esimesele Soome RV SK võistlusele.


Registreerimine pidi algama 1. jaanuaril, seega mina 31. detsembril istusin terve õhtu ja pingeliselt jälgisin kella – nii, kui kell kukkus 24:00, saatsin kohe korraldajatele meili registreerimislehega :) Miks ma nii tegin – ma kartsin, et osalejate arv võib olla piiratud (nt 50, või veel väiksema numbriga, kuna seekord kohtunikke oli mitte kolm, vaid kaks), ning Soomes on nii palju Erivõitja klassi koeri, et meie lihsalt ei mahu :) Kuid mahtusime küll :)


Kui mina võistlusele regasin, arvasin, et see on tavaline CACIOb, kuid mõned päevad enne võistlust selgus, et see on SK MMile kvalifikatsioonivõistlus. See tegi korraks küll mul jalad pehmeks, sest koerte ja koerajuhtide nimed (kokku regas 39 inimest) olid sellised juba, et noh ma-ei-tea-miks-meie-sinna-ronime... Täpselt, nagu aasta tagasi – seda võistlust võiks jällegi nimetada „väikeseks MMiks“ :)


Võistlus toimus Hausjärve Koeraspordikeskuses, soojas kunstmuruga agilityhallis. Võistluste korraldajaks oli Hollolan Tokotiimi ry, kohtunikeks olid meid juba korduvalt hinnanud Pernilla Tallberg ning Ralf Björklund, mõlemad Soomest. Registreerimine algas hommikul kell 8 (äratus kell 6), ning võistlus ise kell 9. Meie numbriks oli 35, seega me pidime ootama suht kaua – kuni 12.30ni. Ma ei tea, kas see pikk ootame soojas hallis (me oleme harjunud külmaga), või midagi muu, kuid selleks ajaks, kui tuli meie järjekord, oli Winnie juba kustunud.


Sellest olidki tingitud kõik võimalikud vead.


Võistlus oli jagatud kolme ossa ja toimus kahel erineval platsil:


1. plats (kohtunik P.Tallberg) - ruut, metallhantel üle tõkke, kõrvalkõnd, 2. plats (kohtunik R. Björklund) – kaugjuhtimine, suunatud toomine, Zet, juurdekutsumine, pulgad, 1. plats (kohtunik P.Tallberg) – püsiistumine ja püsilamamine.


Kuigi Winnie oli liimist lahti, õnnestus meil lõpetada võistlust ilma nullideta, II järguga, meie kohaks tuli 27 (kõlab Eesti jaoks müstiliselt) :) Kui ma koju jõudsin ja võrdlesin meie aasta tagasi saadud tulemusega, siis üllatasin, et suurt vahet ei olnudki – aasta tagasi koht oli meil 28, ning tulemus pool punkti vähem.


Järgmine võistlus, mis meid ees ootab, on Eesti võistkonna viimane kvalifikatsioonivõistlus SK MMile – toimub 23. veebruaril TAKO agilityhallis.


Videod:


http://svetaeks.blogspot.com/2013/02/winnie-soome-caciobil-ii-jark.html