Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Koer jääl

27.03.2012

Kevad ja talv peavad oma iga-aastast võitlust. Lumi on juba enamasti sulanud, ent veekogude jää annab visalt järele. Selle tasane pind lausa kutsub jalutama. Kuid kevadisel jääl liikumine on äärmiselt ohtlik.



Libedus



  • Jää võib olla nii sile kui konarlik – ent on alati libe!

  • Väldi tagaajamismänge jää (palli, pulga, teise koera järgi jooksmine).

  • Jääl libastumine võib koerale põhjustada mitmeid vigastusi.

  • Jäätunud veekogude lähedal jaluta koeraga ohutuse mõttes rihma otsas.


Terav jää



  • Nagu lumekoorik, nii võib ka jää koera jalgu ja kõhualust vigastada.

  • Vaata koera jalad alati pärast jalutuskäiku üle.

  • Vajadusel kasuta käpavaha või papusid. Papud ei tohi olla libeda tallaga.


Läbi jää



  • Inimene oskab läbi jää kukkumise võimalusega arvestada. Koer seda ohtu endale ei teadusta. Koera ohutuse tagamine on koeraomaniku ülesanne.

  • Sügisene jää on elastsem. See hoiatab raginaga, et enam kaugemale ei tasuks minna.

  • Jää vananedes kristallide vahelised sidemed nõrgenevad. Seda soodustab kevadpäike. Kevadisest jääst võib hääletult läbi vajuda.

  • Seisvate veekogude jää on paksem kui vooluveekogude oma. Liikuv vesi kulutab kogu aeg jääd õhemaks.

  • Läbi jää vajunud koera on väga raske käepäraste vahenditega end ise ohtu panemata päästa. Targem on appi kutsuda päästjad.


Allajahtumine



  • Jäisest veest päästetud koer kannatab allajahtumise all.

  • See on eluohtlik seisund.

  • Allajahtunud koera tuleb liigutada väga ettevaatlikult ja soojendada aeglaselt. Kindlasti tuleks sellises seisundis koer viia loomaarsti juurde ülevaatusele.

Koer ja jää

07.03.2011


Kevad läheneb aina pikemate sammudega. Mõnusamad ilmad ja valgemad õhtud lausa kutsuvad koeraga õues aega veetma. Lisaks rohkele lumele on tänavune talv pakkunud meile teisigi lõbustusi. Pikalt kestnud miinuskraadid on vaatamata vahepealsele sulale kaanetanud enamuse kodustest veekogudest. Veesilmi kattev jää pakub meile võimalusi külastada paiku, kuhu harilikult kuiva jalaga ei pääse. Neile retkedele võetakse kaasa ka neljajalgsed sõbrad.


Jääväljad on omaette vaatamisväärsused ja tihti kipub meil nendel jalutades ettevaatus kaduma. Talvine vaikus ja ilu suudavad suurepäraselt meie tähelepanu hajutada. Ent jääl varitsevad mitmed ohud.



Libedus


Olenevalt jää tekke kiirusest ja valitsevatest ilmaoludest on moodustuv jää päris sile või konarlik. Kuid jää on alati libe. Kindlasti tuleks jääl liikudes vältida koerale palli, puupulga või mõne muu mänguasja viskamist. Samuti peaks koertel keelama üksteist taga ajada. Kuid kui koer pole piisavalt kuulekas, peaks jääl jalutamist vältima või tegema seda ainult rihma otsas. Pikkade käpapadjandite vaheliste karvade ära lõikamine aitab samuti koeral libedal pinnal paremini jalgadel seista. Libedus võib põhjustada koertele mitmeid vigastusi alates venitustest ja rebestustest kuni luumurdudeni välja.



Terav jää


Pärast iga talvist jalutuskäiku tuleks koera käpad üle vaadata. Nii üha tugevamat koorikut koguv lumi kui ka jää võivad käpapadjanditele jätta erinevas suuruses haavu. Seda probleemi aitab vältida käpavaha või papude kasutamine. Papude puhul tuleks kindlasti jälgida, et neil oleks talla all muster või need oleks valmistatud karedast materjalist, sest muidu suurendavad need jalavarjud libisemisohtu veelgi.



Läbi jää


Eelnevatest ohtudest palju eluohtlikum on võimalus jääl jalutades läbi selle külma vette kukkuda. Kui inimene oskab enamasti selle võimalusega arvestada ja valib hoolega, millal külma kaanetatud veekogule uitama läheb, siis koer ei oska teda varitseva külma supluse võimalust endale teadustada. Koera ohutuse tagamine on koeraomaniku ülesanne.


Jää tekkides kasvab jää paksusesse. Samas aeglustab jääle sadanud lumi oluliselt edasist jääteket. Voolavatel veekogudel on jää tunduvalt õhem kui seisvatel veesilmade.


Talvine jää hoiatab sellel jalutajat enamasti valju raginaga, et targem oleks tagasi kaldale pöörduda. Jää vananedes kristallide vahelised sidemed nõrgenevad. Seda soodustab ka päike. Seega kevadine jää enamasti hoiatussignaale ei jaga ja sellest võib peaaegu hääletult läbi kukkuda.


Kui hoolimata kõigist ettevaatusabinõudest on koer siiski läbi jää vajunud, ei pruugi ta sealt rabeda jää või veest libedaks muutunud jää tõttu enam ise välja saada. Enamasti ei ole soovitatav koerale ise jääauku järele ronida, sest see võib lõppeda ka abistaja jäise suplusega, mis talvistes tingimustes kiiresti eluohtlikuks muutub. Parem lahendus on kutsuda appi päästjad.



Allajahtumine


Jääaugust välja aidatud koer kannatab suure tõenäosusega allajahtumise all. See on eluohtlik seisund. Allajahtunud koera tuleb liigutada väga ettevaatlikult ja soojendada aeglaselt. Kindlasti tuleks sellises seisundis koer viia loomaarsti juurde ülevaatusele.


Turvalisi jalutuskäike!

Talvine ilm pakub koeraga tegelemiseks lugematuid võimalusi – alates lihtsatest jalutuskäikudest, lõpetades kelgu- ja suusaveoga. Enamasti saavad meie neljajalgsed kaaslased ilmaoludega paremini hakkama kui me ise – neil on ju nelivedu omast käest võtta. Kuid mõnikord hakkab koer õues lonkama ega ole edasisest tegevusest enam huvitatud. Alati pole vaja kohe arsti juurde minna, vaid saab paari lihtsa nipiga koera heaolu taastada.



Lumepallid varvaste vahel


Hästi tavaline jalutuskäigu ajal on lume- ja jääpallide moodustumine koera varvaste vahele. Koerale on see ääretult ebamugav ja tihti püüavad nad neid tükikesti ise hammastega eemaldada. Õues olles ongi kõige lihtsam lahendus kõik käpad üle vaadata ja pallid eemaldada. Koju jõudes tasuks haarata kääride järele. Talvel peaks kindlasti käpapadjandite vahel olevad karvad võimalikult lühikeseks lõikama. Siis pole lumel enam kuhugi kinnituda. Samuti on abi käpavahast. Määrides seda kümme minutit enne jalutuskäiku padjanditele, takistab see varvaste vahele lumepallide tekkimist.



Külm


Mõnikord saabub ootamatult külmalaine, mille tulemusena langeb õhutemperatuur kümneid kraade. Esimestel jalutuskäikudel pole koer veel külmaga harjunud ja võib lonkama hakata. Sellistel puhkudel võiks esimesed väljas uudistamised planeerida veidi lühemad ja hoida koer aktiivses liikumises. Siis harjub neljajalgne külmaga kenasti. Väga suure pakasega on abi nii käpavahast kui ka koertele mõeldud papudest. Viimaseid saab valida koera käpa ümbermõõdu järgi. Kindlasti tuleks vaadata, et papud ei oleks lumel liikudes libedad.



Lume- ja jäätõrje kemikaalid


Linnakoeri kimbutab talve saabudes hoopis teist laadi oht. Tänapäeval kasutatakse tänavapuhastuses lisaks soolale palju erinevaid kemikaale. Tänavad saavad puhtaks, kuid koeraomanikule tekitab lumetõrje vahendite kasutamine muresid. Käpapadjanditel on alati mikrohaavu. Kui koer pahaaimamatult üle soolatud kõnnitee jalutab, jõuab jäätõrjevahend paratamatult varem või hiljem sinna haavakesse, põhjustades suurt valu. Üks variant on püüda vältida kemikaalidega töödeldud teedel jalutamist. Kuid alati pole see võimalik. Sellisel juhul tasuks mõelda koerapapude hankimisele. Need takistavad tänaval leiduva sodi jõudmist koera käppadeni.



Murdunud või liiga pikad küüned


Veel ühed lonkamise põhjustajad võivad olla liiga pikaks kasvanud küüned. Talvel peamiselt lume sees käies ei kulu küüned enam piisavalt. Seega tasuks lumisel ajal koera küüsi tihedamalt kontrollida ja vajadusel need lühemaks lõigata. Liiga pikad küüned murduvad kergemini ja see võib viia juba tõsise vigastuseni.



Neid lihtsaid nõuandeid jälgides muudame talvised jalutuskäigud nauditavaks nii endale kui meie neljajalgsetele kaaslastele.

3 ese(t)