Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!



Nõu annab Vilde tee loomakliiniku loomaarst Anu Poopuu.

Kuidas aru saada, et koeral on allergia või veel hullem - toidumürgitus?


Allergia diagnoosi kinnitamiseks ning teada saamiseks, kas see on seotud mõne toidus või hoopis ümbritsevas keskkonnas oleva allergeeniga, on esmalt vaja välistada välisparasiidid, kuna ka need põhjustavad sügelust.


Seejärel jätkatakse toidukatsega umbes 6 nädala jooksul, et saada teada, kas mõni toidu komponent võiks olla probleemi allikaks.


Kuna  toidukomponentidest tingitud allergiad on seotud toidus olevate valguallikatega, siis on vaja teatud aja jooksul pakkuda loomale toitu, milles ei oleks valguallikaid, mida looma varasemas elus on söönud. See, kas need on piimatooted, kala, veiseliha, riis, mais, kana või muu, sõltub sellest, millist toitu on koer või kass varem söönud.


Toidukatse ajal pakutakse loomale toitu, milles sisalduvate valkudega loomal varasem kokkupuude puudub. Kui looma seisund muutub katse ajal paremaks ning peale katse lõppu läheb vana toidu uuesti andmisel silmnähtavalt kehvemaks, võib olla üsnagi kindel ,et allergia põhjustas on mõni menüüs olnud toidukomponent.


Enamasti on toidumürgituse puhul tegemist ägedalt kulgeva seisundiga, mis on tingitud mürgise või saastunud toidu söömisest ning valdavaks on seedetrakti nähud, nagu:




  • oksendamine

  • halb enesetunne

  • kõhuvalu

  • kõhulahtisus


Seisundi halvenedes võivad lisanduda ka närvisusteemi nähud nagu krambid, teadvuse kadu jne.


Allergianähtude tekkimiseks on vaja enamasti mitmekordset kokkupuudet allergiat põhjustava ainega.


Esimesel kokkupuutel tekib organismis tavaliselt tagasihoidlik reaktsioon, mis tingib antikehade ehk kaitsekehade tekke. Järgnevatel kokkupuudetel reaktsioon ägeneb, mis võib avalduda mitmesuguste erinevate haigusnähtudena  nagu sügelemine, kõhulahtisus jne.

Varajases nakkuse staadiumis on seda väga raske teha. Loomad, kes tunduvad terved ja energilised, võivad siiski väljutada parasiitide mune. Enamik siseparasiite suudavad paljuneda väga suurel määral ja see muudab isegi ühe üksiku ussi kiiresti kasvavaks probleemiks – mitte ainult lemmikloomale vaid ka keskkonnale.

Ravimata jäänud siseparasiitide nakkus võib teie looma tervisele palju kahju teha:

Diarröa ehk diarrhea ehk kõhulahtisus

  • iiveldus/oksendamine

  • kaalukadu

  • sooleummistused

  • tõsine aneemia

  • hingamisraskused

  • maksa -ja kopsukahjustused

  • surm


Kutsikate ja kassipoegade puhul tuleb olla eriti tähelepanelik, kuna aina rohkem kutsikaid sünnib koos siseparasiitidega. Paljud kutsikad  saavad aga nakkuse emapiimaga.

Sümptomitena esineb:

  • punnis kõhtu

  • oksendamist

  • diarröad

  • kahvatuid igemeid

  • veriseid väljaheiteid

  • usse väljaheidetes

  • üldist letargiat


Õnneks on võimalik haigestumisi ravida ja mis kõige olulisem - vältida. Pidage nõu oma loomaarstiga, see on kõige kindlam viis, et koer saab kvaliteetse ja kiire ravi!

Õues võtab kevad võimust ja iga hetkega muutuvad kõik võimalikud taimed üha rohelisemaks. See õrnroheline leherüü lausa kutsub rohkem väljas aega veetma. Iga aiaomanik teab, et kätte on jõudmas aasta kiireimad päevad, sest kevadise kasvutuhinaga sammu pidamine nõuab parajat pingutust. Praegu on paras aeg oma aias ja toas kasvavad taimed kriitilise pilguga üle vaadata ja veenduda, et lemmikule ohtlikud taimed ei satuks talle hamba ulatusse. Eriti tuleb seda jälgida kutsikate puhul, kes maailma avastamiseks enim oma suud pruugivad. Samuti tuleks olla tähelepanelik koeraga jalutamas käies.


Meid ümbritseva roheluse ja õite keskel peidavad end mitmed liigid, mille nosimine võib koerale kahjulik olla. Järgnevalt vaid lühike loetelu:




  • nartsiss (Narcissus spp.)

  • ida-hüatsint (Hyacinthus orientalis)

  • maavits (Solanum spp.)

  • ogaline lantaan (Lantana camara)

  • jugapuu (Taxus baccata, Taxus cuspidata Sieb. & Zucc.)

  • ristirohi (Senecio spp. sh vilt-ristirohi ehk viltleht Senecio cineraria)

  • harilik oleander (Nerium oleander)

  • diifenbahhia (Dieffenbachia spp.)

  • kukekannus (Delphinium)



  • maikelluke ehk oruliilia (Convallaria majalis)



  • harilik ogaõun (Datura stramonium)

  • jõulutäht ehk kaunis piimalill (Euphorbia pulcherrima

  • must lumeroos (Helleborus niger)

  • harilik loorberkirss (Prunus laurocerasus)

  • lupiin (Lupinus spp.)

  • verev sõrmkübar (Digitalis purpurea L)

  • asalea (Rhododendron spp.)

  • liilia (Lilium spp.)

  • rabarber (Rheum rhaponticum)

  • mürkputk (Cicuta virosa)

  • riitsinus (Ricinus communis)

  • harilik luuderohi (Hedera helix)


Pikema loetelu ohtlikest taimedest leiab näiteks siit.


Enamus neist kutsub esile tüüpilisi mürgistusnähte:




  • kõhulahtisus

  • iiveldus

  • verine väljaheide

  • nahalööve


Mida teha, kui kahtlustad, et koer mõnda ohtliku taime on söönud?




  • pöördu loomaarsti poole

  • võta kaasa söödud taime osad


Kuidas vältida ebameeldivaid olukordi?




  • võimalusel eemalda ohtlikud taimed aiast

  • ära jäta koera üksi aeda (eriti kutsikat)

  • piira ligipääsu mürgistele taimedele

Palaval päeval koera autosse jätmine on üks suurimaid vigu, mida teha saab. Koerad ei suuda end ise niimoodi jahutada, nagu seda teevad inimesed. Seetõttu peavad koerad oleme pidava järelvalvamise all!

Palju on juhtumeid, kus koer viiakse heade soovidega koertenäitusele osalema. Ning kohe näitusele kohale jõudes  ei taheta teda välja viia, et tal olla autos parem, on varjus. Loomaomanikke peaks ilus ilm ettevaatlikkusele manitsema - tuleb vaadata, et lemmikloom kuuma tõttu ei kannataks. Varjus olev auto võib koerale saatuslikuks saada ning neid juhtumeid on kahjuks väga palju. Mõni minut .. ja rohkem ei olegi vaja.

*Kahjuks on koertel on enda jahutamise võimalused oluliselt väiksemad kui inimestel, koerad ei higista, nad suudavad end jahutada vaid lõõtsutades.

* Kindlasti ei tohi looma ei tohi jätta päikese kätte pargitud autosse

*Koera ülekuumenemine võib toimuda vaid mõne minuti jooksul

*Temperatuur  tõuseb  ohtulikult kõrgele, seda eriti juhul, kui koer erutub kiiresti ning kipub muretsema

*Sagenenud on ka juhud, kus lemmikloom on kuumarabanduse saanud  sõitvas autos, kus temperatuur on väga kõrge ja õhk ei liigu

* Eriti tundlikud on ülekaalulised, kutsikad ja vanad koerad, samuti väikse peaga koeratõud

Koeral peab ALATI  olema saadaval jahe joogivesi ning võimalus varjuda

* Koeri, kel esinevad hingamisraskused, peaks palava ilmaga hoidma hoopis toas

*Vale on arusaam, et pikakarvalised koerad tuleb suveks paljaks pügeda, et neid on siis kergem. EI OLE! Pikakarvalisi koeri ei tohi kuumal ajal paljaks pügada, kuna nende karvastik toimib isolaatorina, hoides kuumuse koera nahast eemal!!




Kuna ilmad lähevad järjest kuumemaks ning peagi on käes soe suvi siis palun jälgide oma lemmikuid ning ärge jätke neid järelvalveta palavasse autosse või ruumi!

4 ese(t)