Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Nüüd me oleme jõudnud etappi (mis algab u. 8. elukuust ja kestab kuni suguküpsuse saavutamiseni), mida nimetatakse puberteediks. Ainukene hea uudis siin on see, et puberteet ei ole igavene :) Kui te ennast sellel eluetapil ei mäleta, siis võibolla see aitab teil aru saada lausest „banaanid kõrvades“ - mis toimub teie veel eile nii armsa olnud kutsikaga :)


Ehk kui see periood algab, ei saa see märkamatuks jääda, kuni „banaanid kõrvades“ ei luba koertel tihti isegi oma nimele reageerida :) Kutsikas muutub mitte lihtsalt „kurdiks“, ta muutub sõnakuulmatuks. Samal ajal võib kutsikal alata nn teine  - "hirmude periood" - ehk te võite märgata ka seda, et kutsikas on muutunud araks.


Üldine reegel „banaanid kõrvades“ perioodil on see, et parem koera mitte rihmast lahti lasta – ei ole mõtet kutsuda ega taga ajada, oma autoriteedist peaks teil kahju olema. Lihtsalt, ärge sattuge koeraga konflikti – rihma (või pika nööri) otsas olev koer ei saa ära joosta või kutsumisele mitte reageerida. Ühel ilusal päeval ärkab teie koer nii nagu see periood pole kunagi tema elus eksisteerinud ning hakkab jälle sõna kuulama.


Puberteedi „tugevus“ oleneb konktreetses isendist ning sellest, kui palju te olete enne koerasse „investeerinud“. Sama pikkusega – ühel indiviidil „bananid kõrvades“ püsivad üks päev, teisel mitu kuud. Kui te näete, et te enam koeraga hakkama ei saa või ta hakkab ilmutama kontrollimatut agressiivsust teiste koerte või võõraste inimeste suhtes, kutsuge appi koertekoolitaja. Hästi palju inimesed alles siis lähevadki koertega kooli, kui koera käitumine on juba probleemseks muutunud.


Soovitan võtta eratrenne, mitte mingil juhul minna grupitreeningutele, kus koerte/inimeste juuresolekul algajal ja puberteedis oleval koeral on kerge läbi kukkuda ning koolitajal on väiksem võimalus teie probleemidele piisavalt palju tähelepanu pöörata.


Edu teile!


Noh nii, nüüd on teie kutsikas 4-kuune. Siit edaspidi hakkab kutsika vaimses arengus toimuma palju muutusi, just nüüd tuleb päevavalgele see, kas kutsikast tuleb energiline ja töötaheline koer või „diivanikuningas“. Kuna see on kõva müramise periood, siis omanik peab olema eriti kannatlik ja mõistev, tihti just nüüd pöördutakse koerte koolitajate poole sõnadega, et kutsikas on „domineeriv“, „kättemaksuhimuline“ jms.


Tegelikult kutsikas ei taha olla paha ja probleemne. Karistused küll suruvad (sh spordi jaoks vajalikud) instinktid maha, kuid lisaks me rikume täielikult oma suhte ja usalduse. Peaks lihtsalt kutsikaga koos palju möllama ning kõik võimalukult väärtuslikud asjad võiksid olla kutsikale mitte kättesaadavad.


Kuna uued hambad vajavad „treenimist“, selleks, et koer ei näriks mööblid, pakkuge talle muid võmalusi selle vajaduse rahuldamiseks – kongid, närimiskondid jms.


Jalutuskäikudel võiks alati kiita koera, kui ta teie peale vaatab või tuleb ise kontankti otsima, seejärel võib ka maiuse anda või mängu pakkuda. Enne formaalse treeningu alustamist võiks põhjalikult tegeleda heade suhede ja kontakti loomisega.


Nüüd, kui esimene hirmude periood on möödas, võiks koera rohkem harjutada ka müraga – nt käia jalutamas jahilasketiiru läheduses (alustadest kaugemalt ja tulles lähemale, kui kutsikas hirmu ei näita). Endiselt peab jälgima, et jätkuv sotsialiseerimine oleks arendav, mitte traumeeriv kutsika jaoks.


Kui kõik on tehtud õigesti kui kutsikas saab 5-kuuseks, teab ta, et maailmas pole huvitavamat inimest, kui tema omanik. Kuidas sellest aru saada? Kui te jalutuskäigul lasete koera rihmast lahti, ta mitte ainult ei jookse kohe minema, vaid vastupidi hakkab kohe teie kontakti võtma ja mängu pakkuma.


Kui te olete kutsikaga kõik see aeg mänginud sikutamismängusid on teil väga kerge pärast õpetada talle asjade toomist – mida iganes te tahaksite, et ta tooks. Väikese uudishimuliku kutsika puhul ma kasutan sama asja selleks, et ta kätte saada, kui ta on väljas midagi tema arust väga huvitava leidnud (nt konti või kalapead) ning seda märkamatult vahetada ohutuma objekti vastu.


Algab asi, loomulikult, mänguasjade ja puupulkade sikutamisest (nii sees, kui väljas); sikutamine on suht lühikene, et kutsikas ei väsiks ja iga kord koer peab ennast võitjana tundma – see tähendab, et mänguasi jääb talle! Alguses koerad jäävad sellega rahule, kuid suht ruttu nad saavad aru, et tegelikult sedasi mäng lõpeb – aga nad tahaksid kindlasti rohkem mängida!


Sikutamise ajal ma alati ütlen koerale midagi, mis hiljem jääb mul sikutamise vihjesõnaks (nt sikutame, või sikisikisiki :)), kui mäng on lõppenud (ehk otseselt sikutamist enam ei toimu), siis ma jään vait.


Kuna toomisel (eriti kutsikatel ja sportkoertel) on väga oluline usaldus omaniku suhtes, siis ma näitan alati koerale igatmoodi, et ma ei taha kunagi seda huvitavad objekti (kasvõi leitud kilekotti) enda kätte jätta, et ta ei kardaks minu kätt, selleks ma mitte kunagi ei roni koerale suhu käega selleks, et seda asja koeralt ära võtta, ning mängudes ma katkestan sikutamist väga pehme libiseva liigutusega ja ise olen liikumatu (sees lausa põrandal, nii on kergem ennast kontrollida :), ehk ma ei jookse koerale järgi (sedasi mäng võib muutuda sikutamismängust hoopis püüdmis- ja tagaajamisemänguks).


Kui kutsikas korjab maast midagi tema jaoks ohtlikku (nt kivi), isegi siis ma ei roni käega talle suhu, vaid jooksen minema ja otsin maast muu objekti (juhul, kui kaasa võetud mänguasi ei paku kutsikale huvi).


Tavaliselt sülitavad kutsikad ruttu objektid suust välja selleks, et saaks uut asja kätte. Sedasi ei tee ainult need kutsikad, kellel on kurb kogemus juba käes – kui omanik on koera juba korra püüdnud ja asja suust vägisi ära võtnud (usaldus on kadunud).


Järgneb reedel :)


Video toomise õpetamisest: http://youtu.be/rcBQByqq5FA


Tihti tõmmatakse võrdlusmärk kutsika sotsialiseerimise ja teiste koertega mängimise vahele. Loomulikult nii see asi ei ole, sest koertega mängimine on ainult üks pisiosa kutsika sotsialiseerimisest ja tulevikus vajalikest oskustest. Ideaalis peab täiskasvanud koer olema ükskõikne teiste (võõraste) koerte suhtes ning peaks olema võimeline võõrast koerast rahulikult mööduma kasvõi meetri kaugusel.


Sama siin, kui kutsikas tuleb perre, kus juba 1 (2...) koer(a) olemas.


Kutsikat võetakse ju ikkagi inimesele, mitte vanemale koerale mänguasjaks. Tihtilugu jääb kutsikas vanema koera varju ning just vanemast koerast tuleb tema jaoks karjajuht, mitte inimesest, pole ime, et hiljem koer ei kuula inimese sõnu, vaid vahib ainult vanemat koera ja kuuletub talle. Sotsialiseerimine jääb puudulikuks, kui kutsikas liigub väljas ainult koos vanema koeraga – koos on nad küll julged ja märkavad asju, kuid üksi pole nad sugugi sama vaprad ja näevad maailma hoopis teistmoodi.


Selleks, et kutsikas kiinduks oma peremehesse, mitte vanemale või naabri koerale, on vaja „üle trumpata“ nende koos mängimine ja/või jalutamine, mis tähendab seda, et kui teie kutsikas päevas mängib teise koeraga nt 30 minutit, teie peate temaga mängima min 60 minutit. Nii, et vahel on kergem mitte lubada teiste koertega möllamist :)


Kui te soovite kutsikale õpetada teiste koertega suhtlemist, siis esialgu te peaksite seda asja oma kontrolli all hoidma – leidma talle sobiva (ehk mitteagressiivse, terve ning samas kaalus) oleva kutsika või väga heade mängimisoksustega täistkasvanu koera (traumade ärahoidtmiseks soovitavalt samas kaalus).


Ajaliselt need mängud ja jalutuskäigud peaksid olema suht lühikesed (5-10 minutit, mitte rohkem).


Videod Twisti mängimisest Winniega:


http://youtu.be/QjgramBA_V0


http://youtu.be/t6QM7eyATaI


http://youtu.be/Aqq1kGJaBzY


Toiduga täidetavate mänguasjade kasu.


Koer õpib veetma aega üksinda ning tema heaolu ja meelelahutus ei sõltu enam pererahva kodus olemisest (nii õpib koer mitte sattuma stressi, kui ta on kodus üksi või teil on külalised või on teil parasjagu kiire aeg ja te ei saa talle tähelepanu osutada). Kutsikas õpib rahuldama oma närimisvajadust õigete asjade pealt, nii ei näri ta teisi keelatud asju. Nii saab ka muid käitumisprobleeme kas ennetada või lahendada.


Iga kutsikas ei pea oskama kohe neid mänguasju kasutada, nii et võtke aega ja õpetage talle seda. Ajaga õpib iga koer, kuidas saab nendest mänguasjadest toitu kätte.


Kõige rohkem väsitavad koera nuuskimine (nina kasutamine) ja UUTE asjade õppimine. Mis tähendab kahjuks seda, et kui te kasutate toiduga täitmiseks arendavaid mänguaja, siis kutsikas väsib ainult tol hetkel, millal ta välja nuputab, kuidas ta toidu kätte saab. Vaadates Twisti videot, võib kohe järeldada, et ta juba teab (õppis kasvataja juures), kuidas sellest mänguasjast maiusi kätte saada, ning enam see teda ei väsita, ehk mul pole mõtet seda mänguasja enam kasutada.


Toidupallide ja Kong mänguasjade puhul on aga see pluss, et kuigi iga koer lõpuks leiab endale kõige sobivama viisi, kuidas neid mänguasju tühjaks teha, see lõugade kasutamine väsitab koera ise. Toidukausi enamik koeri teeb tühjaks mõne sekundiga (nagu tolmuimejad) ning see ei rahusta koera. Rahustab koera rahulik nätsutamine ja rahulik, tükk tüki järel söömine.


Järgmised kaks videot on tehtud mõne päeva vahega, esimesel Twist kasutab kongi esimest korda ja on näha, et ta ei ole sellest erilises vaimustusest ja on väga mures, et ta ei saa minuga lähedasem olla, kuid juba järgmisel videol on näha progressi, mida ta on nende päevade jooksul teinud on:


http://www.youtube.com/watch?v=Adfscl1G4a4


http://www.youtube.com/watch?v=iWy2_KAIIB0


Tooted 1 kuni 5 koguarvust 6

Lehekülg:
  1. 1
  2. 2