Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Suve lõpp toob endaga sageli kaasa äikesetormid, mis paljudele koertele hirmu tekitavad. Äikesetormi foobia all kannatavad koerad võivad tõsiselt vigastada nii ennast kui laastada ümbruskonda, kus nad parasjagu viibivad. Suure hirmuga üritavad koerad end peita või põgeneda, mis võib lõppeda lõhutud küünte, rebendite, katkiste hammaste, muude vigastuste  või hoopis lõhutud seinte ja mööbliga.

Mõned soovitused selle vältimiseks:

  • Tegelege probleemiga võimalikult varakult


Kas teie koer väriseb voodi all kui õues kisub tormiks? See, et koer endast täielikult välja ei lähe, ei tähenda veel, et probleemi ei oleks ja loom ei kannataks. Kuna äikesetormi foobiat peetakse koertel progresseeruvaks käitumuslikuks haiguseks, ei tohiks selle tundemärke eirata. Selline käitumine süveneb aasta-aastalt ja läheb aina hullemaks. Ärge ignoreerige, tegutsege!

  • Pakkuge koerale maiuseid ja põnevaid mänge


Selline meetod on tõhus, kui probleem on alles algusjärgus (eriti kutsikate puhul). Hea, kui koer seostaks pauke ja tugevaid helisid millegi väga positiivsega. Koer õpib nii, et paugud seostuvad maiuse või mänguga ning unustavad probleemi.

  • Lubage koeral olla peidus


Peitu pugemine on koerte loomulik kaitsekäitumine. Harjutage koera varakult puuriga. Puur on koera jaoks turvaline koht, kuhu peituda, kui miski neid hirmutab või kui nad on väsinud. Eriti turvaline on puur koerale võõras kohas viibides.

  • Vaigistage hirmutav müra


Viige koer suletud ruumi, kuhu müristamine kõige vähem kostub (panipaik, vannituba). Lisaks võite panna mängima muusika. Käituge ise rahulikult.

  • Käitumisteraapia


Mõnikord on võimalik koera hirmu vähendada spetsiaalsete äikesetormi heliga CD plaatide abil. Harjutage nendega koera perioodil, mil äikest ei ole. Alustage vaiksemate helidega, samal ajal koeraga midagi väga positiivset tehes (maius, mäng). Tasapisi harjutades saab heli järk-järgult tugevamaks keerata, kuni lõpuks ei häiri koera ka tugevad helid. Noorte koerte puhul võib abiks olla ka teine vanem koer, kes ei karda. Vanema koera rahulik käitumine näitab, et ei ole põhjust karta.

  • Küsige nõu loomaarstilt


Pidage nõu oma loomaarstiga. Tänapäeval on ka käsimüügis palju erinevad rahustavaid vahendeid, mis ei ohusta koera tervist ega pane ka koera tundideks uimaselt nurka lebama. Loe lisaks SIIT


  • Pöörduge käitumisspetsialisti poole


Kui tundub, et miski ei aita, ei maksa käega lüüa ega koera hätta jätta. Otsige abi  loomade käitumisnõustajalt – veterinaarilt või koerte koolitajalt. Koera on võimalik aidata erinevate treeningmeetodite ja individuaalse nõustamisega.

Mida varem abi otsite, seda parem.

Koeraga puhkama

22.07.2014

Paljudele meist ei ole puhkus ilma koerata õige puhkus. Kui teha piisavalt ettevalmistusi, sujub puhkuse veetmine lemmikuga ideaalselt. On selge, et kõik koerad ei naudi jalutuskäiku rahvarohketes kohtades või pikki matku konarlikes mägedes. Samuti ei pruugi teie sõbrad olla vaimustunud sellest, kui võtate koera külla kaasa. Lisaks võivad paljud koerad reisides muutuda ülierutunuks või ärevaks, mis võib põhjustada käitumisprobleeme nagu märgistamine, haukumine, lõhkumine. On mõistetav, et sellise koeraga ei pruugi puhkuse nautimine olla ideaalne.

Puhkust planeerides esitage endale oma koerale mõeldes mõned küsimused:

-          Kas teie koerale meeldivad seiklused või naudib ta pigem rahulikku ja vaikset keskkonda?

-          On teie koer kogenud reisija või oleks see talle esmane kogemus?

-          Kas teie koerale meeldivad teised koerad? Kuidas ta suhtub inimestesse?

-          Kas teie koeral on erilisi vajadusi või füüsilisi piiranguid, mis võiksid teda reisil olles mõjutada?

Kui teie koer on väga sõbralik ja hea suhtleja, võite puhkuse ajaks  valida ka mõne linna külastamise. Kui koer on inimeste suhtes pelglik, valige puhkamiseks pigem mõni linnakärast puutumata paik looduses, kus saate rahulikult matkata ja omaette olla.

Kui reisiplaanid on paigas, on aeg teha veidi uurimistööd.  Veenduge, et väljavalitud puhkekohas on koerte kaasavõtmine lubatud. Pange tähele, et erinevus on ka lihtsalt „koerad on lubatud“ paigas ja koerasõbralikus kohas. Reeglina saab selle selgeks juba ühe telefonikõnega. On ööbimiskohti, kus on lubatud vaid väikesed lühikarvalised koerad. Sellisel juhul tuleks olla väga tähelepanelik ja uurida enne minekut kõik täpselt järele.

Paljud turistidele mõeldud sihtkohad lubavad koeri hotellidesse, kämpingutesse ja parkimisaladele. Samas ei ole koerad lubatud aladele, kus on vaatamisväärsused või matkarajad. Lisaks tasub alati uurida, kas koerte eest küsitakse lisatasu.

Kui sihtkoha eeltöö on tehtud, veenduge, et koer on reisiks valmis. Kas koer on harjunud pikemate autoreisidega või mõne muu transpordivahendiga (laev, paat, rong jm), mida plaanite kasutada? Seda kõike on võimalik koerale õpetada ja teda eelnevalt harjutada. Vajadusel küsige loomaarstilt rahustavat toidulisandit Calmex. Reisi ajal tehke kindlasti koeraga jalutamiseks piisavalt peatusi. Ärge unustage koerale vett pakkuda isegi siis, kui tegemist ei ole väga palava ilmaga.

Kui plaanite kasutada ühistransporti, kontrollige eelnevalt, kas koerad on selles lubatud ja kas suukorvi kandmine on vajalik. Erinevates linnades, riikides või transpordifirmades võivad olla erinevad reeglid.

Kui puhkuseplaanid sisaldavad palju jalgsi liikumist, veenduge, et koer on selleks piisavalt heas vormis. Pikkade matkade puhul tasub käppade kaitsmiseks kaaluda käpavaha või spetsiaalsete jalanõude kasutamist. Vältige võimalusel asfaldil jalutamist.

Mõelge samm-sammult oma puhkuseplaanid läbi, mõldes, kas teil on võimalik oma koeraga koguaeg koos olla või saab seda vajadusel teha mõni teie reisikaaslane. Kui teie koer pole harjunud üksi võõrastes kohtades või puuris olema, ärge jätke teda üksinda hotelli. Paljud koerad on uutes kohtades viibides väga ärevil ja üksinda jätmine süvendab seda veelgi. Tulemuseks võib olla märgistamine, ulgumine ja esemete lõhkumine. Pange tähele, et enamikes ööbimiskohtades ei ole koera üksinda jätmine lubatud.

Ärge jätke koera kunagi üksi autosse! Isegi varjus ja irvakil akendega autos võib temperatuur kahekordistuda juba vähem kui poole tunniga, mis võib lõppeda looma kuumarabanduse ja surmaga.

Lemmikuga reisides on hea, kui koer teab mõningaid käsklusi. Näiteks käsu peale hädade tegemine on väga kasulik just reisil olles ja seda on koerale kerge õpetada. Vali mõni sõna (nt. „pissi“  vms)  ja alati kui koer häda teeb, ütle see sõna ja premeeri seejärel koera. Sõna õpetamine ei tohiks võtta üle nädala. Selle abil on võimalik reisil olles vältida olukordi, kus koer ennast valedes kohtades kergendab (iluaiad jm). Alati kui jõuad paika, mis on sobilik koht koerale hädade tegemiseks, anna käsklus. Sellest on abi ka muudes olukordades, kui on näiteks väga kiire ja jalutamiseks ei ole aega või on väljas väga kehv ilm.

Üks väga oluline käsklus, mida koer peab oskama, on „SIIA“. See võib päästa sinu koera elu! Eriti võõrastes kohtades, kus koer võib kergemini segadusse sattuda, ehmuda ja ära joosta.

Oluline on ka oskus rahuneda ja puhata. Selleks sobivad käsklused „koht“, „puhka“, „lama“ vms. Selleks võib kasutada ka puuri või tekikest, millega koer on harjunud. Ku viibite võõras kohas või näiteks restoranis ning on vaja, et koer oleks rahulikult paigal, on sellisest oskusest väga palju abi.

Nimekiri asjadest, mis võiksid olla koeraga reisides kaasas :

  • Jalutus- ja kaelarihm

  • Toit ja vesi

  • Kausid

  • Maiused

  • Kakakotid

  • Rätik koera kuivatamiseks või käppade puhastamiseks

  • Vajadusel šampoon ja hari

  • Puugieemaldaja

  • Puur või pesa magamiseks ja puhkamiseks

  • Koera pass või vaktsineerimistunnistus

  • Esmaabikomplekt

  • Mänguasi või närimismaius


Veenduge, et teie koeral on registrisse kantud mikrokiip ( www.llr.ee või  lemmikloomaregister.ee ). Kinnitage oma andmed ka koera kaelarihma külge.

Kui plaanite ületada riigipiiri, kontrollige eelnevalt, kas külastatavas riigis on lemmikloomade suhtes erinõudeid. Seda saate teha aadressidelt: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=967 või http://www.loomaarst.ee/index.php/reisimine-loomadega või küsides oma loomaarstilt.

Lisaks eeltööle asukoha ja lemmiku suhtes, otsige igaks juhuks välja loomakliinikute kontaktid selles piirkonnas, kuhu plaanite minna. Kui eeltöö on hoolikalt ja järelemõeldult tehtud, ei teki reisil ebameeldivaid üllatusi ja saate koos oma lemmikuga mõnusat puhkust nautida!

Kutsika käitumine

16.06.2014

Miks kutsikas hammustab?

Kõik kutsikad kasutavad mängimisel oma suud. On meie ülesanne õpetada neile hammustamisega mitte haiget tegema. Kiljatamine või urisemine on sageli hammustamise ärahoidmiseks piisav. Kui kutsikas sellest ei õpi, kasutage „aja maha võtmist“ ehk tõuske püsti, lõpetage mängimine ja eemalduge. Lisaks pakkuge mänguasju, millega ülemäärane energia kontrolli alla saada enne, kui lemmik hammustama hakkab. Kätega mängimist tuleks algusest peale vältida ja kasutada mängimiseks alati mänguasju. Vanemaks saades hammustamise vajadus väheneb ja probleem laheneb iseenesest. Mängus hammustamisel ei ole seost hirmust või agressiivsusest põhjustatud tõelise hammustamisega.

Miks kutsikas lõhub?

Kutsikad närivad asju sageli hammaste vahetuse ja puberteedi ajal. Suu on koerale käteks. Kutsikas leevendab närimisega nii stressi kui igavust ja tutvub maailmaga maitse kaudu. Hammaste vahetumise ajal leevendab närimine sügelust ja valu igemetes.  Stimuleeriv mäng, liikumine ja kvaliteetsete närimismänguasjade pakkumine, aitavad kõik lõhkumisele kalduvust pidurdada. Kutsikaaediku kasutamine toas aitab kaitsta väärtuslikku mööblit, ent kutsikaid ei tohiks hoida aedikus või puuris kauem kui 2 tundi järjest, ilma pausita liikumiseks ja häda tegemiseks. Andke kutsikale rohkesti närimiseks sobivaid asju –  see on parim viis väärtuslike esemete kaitsmiseks. Närimiskontide, lelude ja eriti toiduga täidetavade mänguasjade kallal veedab kutsikas oma aega mõnusalt.

Kuidas õpetada kutsikat mitte tuppa tegema?

Viige kutsikas iga 1-2 tunni tagant õue, võtke kaasa maiuseid ja premeerige teda häda tegemisel kohe kiituse ja maiusega. Ajastamisega tuleb olla täpne, sest kutsikas seostab kiitust täpselt selle tegevusega, mida ta on parasjagu tegemas. Kui kiidad kutsikat alles siis, kui ta on juba lõpetanud, võid kogemata teda hoopis näiteks rohu nuuskimise eest premeerida. Viige kutsikas välja kohe pärast unest ärkamist, söömise lõpetamist, kui ta on erutatud ja kui ta pole pikemat aega õues käinud. Ärge karistage teda, kui toas juhtub õnnetus. Ärge kunagi pistke koera nina loiku. Puhastamisel kasutage bioloogilisi pesuvahendeid. Kui koer peab öö läbi toas olema, pakkuge talle tualetiks paberiga kaetud kohta. Kannatlikkus ja õige käitumise premeerimine saavutavad kõige kiiremini tulemusi. Alles viiekuune kutsikas on füsioloogiliselt võimeline häda kinni hoidma. Enne seda teeb ta häda seal, kus see peale tuleb. Koerte loomupärane tarve hoida pesa või kodu puhas, on nii võimas, et kutsikas õpib toas puhtuse hoidmise lõpuks ka täiesti ise ära, kui tal vaid on võimalus sageli õues käia.

Sõiduiiveldus

Hirm ja pinevil olemine paneb paljud koerad autos lõõtsutama ja oksendama. Parim ennetusmeetod on kutsikas juba maast madalast autoga sõitma harjutada. Alustage harjutamist seisvas autos olemisest ja lühikestest sõitudest. Oksendamise põhjus võib ka olla täis kõht. Kindluse mõttes oleks hea paar tundi enne autosõitu kutsikat mitte toita. Mõned kutsikad oksendavad autos hoolimata hoolikast harjutamisest ja söömata hoidmisest. Sellisel juhul küsige oma loomaarstilt Calmex toidulisandit, mis vähendab hirmu ja iiveldust. Nii ei lase sa kutsikal halba enesetunnet autosõiduga seostada ja liigsel hirmul tekkida. Sageli lõppeb iiveldamine koera täiskasvanuks saades täielikult või väheneb.

Peale hüppamine

Kutsikas püüab oma viisakust näidata nii nagu koertel kombeks – nägu lakkudes, kuid kuna inimese nägu on kõrgel, tuleb tal selleni ulatumiseks sinna hüpata. Väikese kutsika hüplemine ei pahanda kedagi, kuid täiskasvanud koera porised käpad võivad paljusid ärritada. Koer ei oska hea ja halva ilma vahel vahet teha, seetõttu tuleb ta juba väikesest peale vastutulijaid nii tervitama õpetada, et kõik neli käppa oleksid maapinnal. Näita kutsikale preemiat ja innusta teda oma jala vastu hüppama. Oota hetk, mil kutsikas hüppamise vahel neljale käpale laskub, ütle sobiv märgusõna ja anna preemia enne kui kutsikas jõuab uuesti üles hüpata. Harjuta seda korduvalt ja kutsikas õpib kiiresti, et maiust saab vaid nelja jalaga maas olles. Korda harjutust ka teiste inimestega.


Kui kutsikas kolib uude koju, on ta pelgalt nädalaga uue elupaiga läbi uurinud ja perekonnaga tutvunud. Maailmavallutamine jätkub! Kuni kolmekuune kutsikas harjub kergesti ka kõige ebatavalisemate olukordadega. Selles eas tuleb kutsikas võimalusel kõikjale kaasa võtta – autosse, paati, trammi, kesklinna jne. Kutsikas peaks saama omanikuga minna igale poole, kus koeraga on lubatud käia. Talle tuleb anda piisavalt võimalusi ümbrusega tutvuda. Ka looduses liikumine on vajalik ja vahva, vabalt metsas jooksmine ja ebatasasel pinnal käimine arendab tasakaalu, mis on kutsika arengu jaoks oluline.

Laske kutsikal uute olukordadega rahulikult tutvuda. Ärge osutage talle survet, ka ujedam maailmaavastaja muutub julgemaks, kui ta on veidi aega ümbrust jälginud ja selle ohutuses veendunud. Olge ettevaatlik, et kutsikas ära ei kohkuks. Liiga tugevad aistingud ja eriti hirm sööbivad hetkega teie noore lemmiku mällu. Püüdke ise igas olukorras rahulikuks jääda ja ärge kutsikat lohutage. Kindlasti kandke alati kaasas maiuseid, millega teda hea käitumise või edusammude korral premeerida.

Abistava vahendina saate kasutada sotsialiseerimise kontrollnimekirja. Märkige olukorrad, millega teie kutsikas on juba tutvunud.

Mida saab omanik teha kutsika abistamiseks tema sotsiaalses arengus?

Veenduge, et kutsikas puutuks regulaarselt kokku erinevate inimeste, loomade ja situatsioonidega. Tuvastage inimesed ja olukorrad, kellega või millega kutsikas sageli kokku ei puutu. Näiteks juhul, kui majapidamises pole lapsi, võib korraldada lastega regulaarseid mängukohtumisi. Kui omanik elab maal, on aegajalt hea jalutada kutsikaga linnatänavatel. Linnas üles kasvanud kutsikas seevastu võib hirmu või erutusega reageerida põllumajandusloomadele, kellega tal  varases arengujärgus kokkupuude puudus.

Tutvustage kutsikat nii paljude uute inimeste ja olukordadega kui võimalik, tehes sellega algust juba tema esimesel kolmel elukuul. Vormiriietuses ametnikud, kärarikkad väikelapsed, ettearvamatult käituvad inimesed on vaid mõned loomas hirmu esilekutsuda võivad näited.  Lisaks sellele oleks hea juba varakult tutvustada kutsikale autosõitu, lifte, treppe, erinevaid helisid (autod, rongid, lennukid) jne. On tähtis, et kutsikale antakse võimalus lõdvestuda ja uute olukordadega harjuda, vältides erutuse ja hirmu tekkimist.

Üks võimalus uute olukordade ja inimestega tutvustamise soodustamiseks on preemia kasutamine. Preemiaks võib olla lemmikmänguasi või maius iga kord, kui kutsikas stiimuliga kokku puutub. Kui võõrad inimesed igal kohtumisel kutsikale maiust pakuvad, õpib kutsikas neid kohtumisi ootama. Preemiate pakkumine toimib ühtlasi ka käekartuse vähendajana, kuna kutsikas õpib seostama väljasirutatud kätt ja uusi sõpru millegi positiivsega. Kui kutsikas on õppinud käsu peale istuma, peaks iga uus sõber käskima kutsikal enne preemia andmist istuda. See õpetab korrektset tervitamiskäitumist ja on vähem tõenäoline, et kutsikas hakkab inimeste najale üles hüppama.

Kutsikale peab oma arengut kujundavate kuude vältel andma võimaluse kohtuda ja saada preemiat paljudelt erinevatelt inimestelt – kõigi vanusegruppide, rasside, välimuste ja sugude esindajatelt. Kui tundub, et kutsikas satub paanikasse, taanduge veidi ja proovige hiljem uuesti, et hirmu mitte süvendada. Omanikud ei tohiks kunagi hirmunud koera rahustada/kiita või talle kaasa tunda, kuna kutsikas võib näha selles preemiat kartliku käitumise eest, mis suurendab hirmu veelgi.

Sotsialiseerumine versus haigusrisk on probleemiks juhul, kui efektiivne sotsialiseerumine nõuab, et omanik viiks kutsika välja enne, kui vaktsineerimisskeem on lõpule viidud. Mõistlik oleks kutsikat kanda süles, viia teda autosõitudele ja tutvustada külalistele. Hoiduma peaks kontaktist koerte väljaheidetega või teiste koertega, kelle tervise- ja vaktsineerimisstaatus on teadmata.

Hea oleks liituda mõne kutsikakooli grupiga. Leidke hea koertetreener, kes kasutab positiivseid, premeerimisel põhinevaid meetodeid. Käige ise mõnes tunnis kohal, et olla kindel koolitaja meetodites. Kutsikakoolis õpib kutsikas suhtlema erinevate koertega, säilitades samal ajal  kontakti omanikuga.

Kutsikate käitumise ja sotsialiseerumise teemal jätkame järgnevates postitustes.

Tooted 1 kuni 5 koguarvust 126

Lehekülg:
  1. 1
  2. 2
  3. 3
  4. 4
  5. 5