Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Ära kingi looma!

18.12.2012

Jõulud on kohe ukse ees. Kõikjal käivad veel viimased pühade ettevalmistused. Poed on saginat täis ning kingiotsijate murelikud näod otsivad riiulitelt jõuluvana kotti sobivat. Nii mõnigi inimene astub läbi loomapoest ning talle jääb silma mõni armas karvane või suleline silmapaar. Ja siis tekib mõte – me ju kunagi rääkisime, et talle meeldivad loomad või et tal ju väikesed lapsed ja loomaga oleks neil nii tore koos kasvada. Miks siiski ei ole hea pühadekingiks lemmiklooma viia?


Kingitus peaks olema üllatus


Kingi saamise üks võludest on, et see on üllatus või vähemalt võiks seda olla. Lemmiklooma võtmine  peab aga olema läbi kaalutud otsus. Kui kingisaajale aga pistetakse märja ninaga kutsikas sülle ja pannakse ta fakti ette, et see on tema oma, ei eelne sellele mingit ettevalmistusaega.


Kutsikat tuleb hoolega valida


Selleks, et leida omale sobiv kaaslane pikkadeks aastateks, on vaja teha hoolega eeltööd. Tulevane pereliige peab sobima uue omaniku elustiili ja soovidega nii eeldatava iseloomu, energiataseme kui ka välimuse poolest. See kõik vajab aega ja pikemat järelemõtlemist. Kingitusena saadud kutsika puhul sellist kaalumisaega ei ole ja nii juhtubki, et tulevane omanik ei ole üldse looma jaoks valmis või erinevad tema ootused uue kutsika suhtes oluliselt kinkija nägemusest armsast koerast.


Lemmikloom nõuab väljaminekuid


Looma pidamine ei ole odav. Iga uus ülalpeetav toob pere eelarvesse uued väljaminekud. Loom vajab süüa, arstiabi, iga-aastaseid ussikuure ja vaktsineerimisi ja eelkõige temale pühendatud aega ja tähelepanu. Kui kingisaajad selleks valmis pole, tuleb loomast varem või hiljem loobuda.


Loom lapsele


Lapsed tüdinevad uutest leludest kiirest ja ei ole valmis igapäevaseks vastutuseks. Lemmikloom ei ole asi, mille võib vahepeal nurka panna ja siis uuesti välja võtta, kui tuju tuleb. Seega peab looma kinkiv lapsevanem arvestama tõsiasjaga, et lõpuks peab ikkagi tema loomaga igapäevaselt tegelema. Kas selleks on aega ja tahtmist?


Uues kodus vaja aega


Uude koju kolimine on paratamatult stressirohke aeg. Uue ümbrusega kohanemine võtab aega ja seda saab teha ainult rahulikus ümbruses. Uue kodu reeglite õppimine võtab samuti oma aja. Kõike seda ei saa pühadesaginas teha, sest kinkide ja külaliste ning pidude kõrvalt ei leia selleks kuidagi aega. Hiljem tekitavad kutsika tehtud pahandused tusatuju, kuigi enamasti on eksimused lihtsalt  omaniku tegemata töö tagajärg.


Pühademeeleolus tehtud otsus


Jõulude ajal uuele lemmikule kodu pakkumise otsus on tihti kantud pühademeeleolust. Selle sammu tegelikke tagajärgi ei mõelda piisavalt läbi. Looma võtmine tähendab aastatepikkust vastutust teise elusolendi heaolu eest. See eeldab läbikaalutud otsust. Pühadest kantud härdas meeleolus ei ole võimalik seda teha. Ja nii võibki järjekordne lemmik sattuda varjupaigakoerte pikki rivisid täiendama .

Laps ja koer

28.11.2012

Pere harmooniliseks kooseluks peavad kõik liikmed omavahel suhelda oskama ja üksteisega arvestama. Lemmikloomad ja lapsed võivad olla teineteisele parimateks kaaslasteks, kui neid on omavahel õigesti ja turvaliselt käituma õpetatud. Kuidas seda teha? Alljärgnevalt üks võimalus.


Koolitusest:




  • Millal: 7.detsember

  • Kus: Kastani 38, Tartu

  • Algus: kell 18.15

  • Koolitaja: Kristina Mägi

  • Eelregistreerimine: kuni 5.detsember

  • Lisainfo: siit


Jututeemad:




  • Koer kehakeel

  • Näiteks kuidas koer ütleb, et tal on ebamugav?

  • Kuidas peaks koer laste juures käituma?

  • Kuidas peaksid lapsed koeraga käituma?

Kui perre on võetud koer, siis jääb tihti hoolimata eelnevatest lubadustest tema kantseldamine vanemate hooleks. Kuid koeraga saavad palju lõbusat ette võtta ka pere nooremad liikmed. Aitamaks koertel ja lastel ühist keelt leida, korraldab koeraspordiklubi Koerus kursuse „Laps ja koer”.


Kursusest:




  • Suunatud: lapsed vanuses 8-12 eluaastat, kellel on kodus koer

  • Juhendaja: Kei Kvarnstrom

  • Kestvus: üks kord nädalas 60 minutit

  • Kus: Koerus kutsikakooli ruumis Laki 25, Tallinnas

  • Esimene tund: 3.oktoobril kell 16.00

  • Registreerimine: siin


Teemad:




  • Kuidas koos mängida

  • Kuidas koos jalutamas käia

  • Kuidas käituda, kui vastu tulevad teised koerad ja inimesed

  • Kuidas koera eest hoolitseda

  • Kuidas koera koolitada

  • Mida teha, kui tekkib ootamatu olukord


Koer hüppab üles

18.08.2011

Miks koer hüppab üles:



  • tervituskäitumine

  • teda on kutsikana kiidetud selle eest

  • tähelepanu nõudmine

  • stressiolukorras toe otsimine


Miks selline käitumine on taunitav:



  • tervitushoos võib koer pikali lükata väiksed lapsed ja vanurid

  • paljudele inimestele ei meeldi nii pealetükkiv käitumine

  • pärast koeraga suhtlemist on riided mustad


Kuidas välja õpetada:



  • treeningmeetod valida olenevalt koera vanusest ja käitumise põhjusest

  • jää alati rahulikuks

  • kõik inimesed peavad edaspidi koeraga ühte moodi käituma

  • ole järjekindel


Eesmärk:



  • koer saab tähelepanu siis, kui kõik neli käppa on maas


Kutsikas:



  • ennetus on parim tee

  • suhtle kutsikaga tema tasandil – kükita

  • paita ja kiida, kui kõik neli jalga on maas

  • palu kõigil kutsikaga suhtlejatel sama moodi käituda


Täiskasvanud koer:



  • astu või keera end hüppava koera eest ära

  • kiida, kui kõik jalad maas

  • anna koerale mõni ülesaane, näiteks “istu” käsk ja premeeri – piisavate korduste järel hakkab koer kiituse lootuses istumist pakkuma

  • ära pööra ülierutunud koerale tähelepanu

  • jälgi, et kõik koeraga suhtlejad järgiksid sama reeglit – koer saab tähelepanu, kui kõik neli jalga on maas

Ja olemegi jõudnud kolmanda Eestis tegutseva vetelpäästekoerani. Seekordseks tõuks on LANDSEER!

Juba 17. sajandil oli Euroopas must-valgeid ja kõrgejalgseid koeri,

keda kutsuti "koer Newfoundlandist" või "St Johni koer" või "labradori koer", mõnikord ka "labrador newfoundland".

  • Koerad olid eritüübilised - olid kõrgemajalgsed, olid madalajalgsed; olid lühikese- ja pikakarvalised, ka värvid varieerusid - oli kolmevärvilisi (valgel põhjal mustad ja pruunid laigud), olid üleni mustad, pruunid.


Tõu iseloomustus

  • Landseer on üldiselt üsna sarnane newfoundlandi koeraga. Nagu ka njuufad, on ka landserid head perekoerad – nad on kannatlikud ja naudivad, kui nende ümber on lapsi. Lastele andestavad need koerad kõik – ka sabast ja karvadest tirimise ja otsas ronimise.

  • Eriti hoiavad nad muidugi oma peret ja selle nooremaid liikmeid. Paremat mängukaaslast on lastele raske leida.

  • Samas teevad landseerid ka valvuritööd hoolega, kaitstes kõigepealt pereliikmeid ja kui vaja, ka kodu. Nad peletavad võõraid oma suuruse ja jämeda häälega, eriti tähelepanelikuks muutuvad hämaruse saabudes. Landseerid on head päästekoerad, kelle vetelpääste instinkt on väga tugevalt säilinud.

  • Iseloomult on landseerid üpris domineerivad. Kui peres on mitu koera, siis on vaid ajaküsimus, millal landseerist saab karjajuht. Aeg-ajalt üritavad nad ka peremeest juhtida, seega vajavad esimesel eluaastal pisut ka karmi kätt. Selle-eest tasub vaev end ära – kui olete kord armunud landseeri, ei kujuta Te ühtegi teist tõugu enda kodus ettegi.

  • Landseer soovib elada jahedas, seega on ta ideaalne koer õues pidamiseks. Samas vajab ta palju hellust ja soovib olla inimeste läheduses, mida peab talle ka kindlasti võimaldama. Landseer ei taha päevast päeva palju liikuda, loomulikult on teatav füüsiline koormus vajalik, kuid selle rahuldab koer ise aias ringi kõndides.

  • Ei vaja tingimata pidevat tegelemist, on üldiselt rahumeelne kaaslane, kes saab endaga ise hakkama, kuid oskab panna ennast armastama niivõrd, et te lihtsalt tahate temaga tegeleda.




Abiallikana kasutatud Eesti Newfoundlandi Koerte ja Landseeride Tőuühingu lehekülge.

5 ese(t)