Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Koerte mürgistused

17.07.2015

Suvi on aeg, mil liigutakse palju ringi ning veedetakse aega aias ja looduses. Selleks, et suvi mööduks ohutult, on hea teada koerte mürgistuste peamisi põhjuseid.

Koerte mürgistuste TOP 10:

Antud TOP 10 on USA statistika põhjal, kuid vesteldes Eesti loomaarstidega, on saanud selgeks, et ka meie koertel esineb nimetatud mürgistusi kõige rohkem, võib-olla küll teises järjekorras.

Nr1: Inimeste retseptiravimid
Ravimid, mis võivad inimeste elu päästa, võivad omada koerte tervisele vastupidist efekti. Tihti piisab vaid väikesest ravimikogusest, et looma tappa. Kõige ohtlikumad koertele on:
• Retseptiga saadavad põletikuvastased ja valu vaigistavad ravimid: võivad põhjustada seedekulgla haavandeid ja neerupuudulikkust.
• Antidepressandid: võivad põhjustada oksendamist ning serotoniini sündroomi – see on ohtlik seisund, mis tõstab kehatemperatuuri, südame löögisagedust ning vererõhku ja võib põhjustada atakke.
• Vererõhuravimid.

Nr2: Insektitsiidid
Kirbu ja puugivastased vahendid. Inimesed arvavad, et nad teevad oma koerale teene, andes neile välisparasiitide vastaseid vahendeid, kuid igal aastal saavad paljud koerad mürgituse. Õigesti kasutatud insektitsiid annab hea tulemuse ning probleeme esineb haruharva. Probleemid tekivad aga siis, kui koer seedib kogemata ravimit, mis on mõeldud välispidiseks kasutamiseks. Koerale puugi- ja kirbuvastast ravimit manustades järgi alati väga täpselt pakendil olevaid ja loomaarsti antud juhiseid! Ära kasuta koertele mõeldud ravimit kassidel!

Nr3: Käsimüügiravimid
See grupp sisaldab inimestele mõeldud põletiku- ja valuvastaseid ravimeid nagu paratsetamool, aspiriin ja ibuprofeen, aga ka taimseid tooteid ja toidulisandeid. Ei tasu unustada, et koer võib olla küll imetaja nagu inimenegi, kuid ta on sootuks teine liik ning tema organid talitsevad veidi erinevalt kui inimese omad. Samuti on koerad inimesest tavaliselt väiksemad – inimeste doosid on arvutatud keskmise, 70kg kaaluva inimese jaoks. Koertele mõjuvad inimeste organismile välja töötatud ravimid ja toidulisandid erinevalt ning võivad põhjustada näiteks maksaprobleeme, närvisüsteemi probleeme ja neerupuudulikkust.
KASUTA KOERTEL ALATI SPETSIAALSEID VETERINAARRAVIMEID, MILLE ON VÄLJA KIRJUTANUD LOOMAARST.

Nr4: Veterinaarravimid
Mürgistusjuhtumeid tuleb ette ka veterinaarravimite puhul. Koeri on väga erineva suurusega ning nendele sobiv doos tuleb arvutada vastavalt looma vanusele ja kaalule. Me ei saa anda ju sama suurusega tabletti Vene toy terjerile ja Bernhardiinile?
JÄLGI ALATI TÄPSELT OMA LOOMAARSTI NÕUANDEID! Loomaarst on Sinu koera ihuarst – ole temaga aus ka siis, kui ausus võib olla piinlik. Usu – ta on näinud ja kuulnud juba praktiliselt kõike.

Nr5: Kodukeemia
Nõnda, nagu erinevad kodus kasutatavad keemiatooted (pleegitid, tualetipuhastusvahendid, pesupulbrid ja muu) on mürgised ja ohtlikud inimestele, on need ohtlikud ka loomadele. Erinevad kodukeemia tooteid võivad koertel põhjustada oksendamist, kõhulahtisust, keemilist põletust, neerupuudulikkust, hingamiselundite probleeme ja surma. Olge ettevaatlikud, kasutades koertega kodus keemiat!

Nr6: Inimeste toit
Sellest oleme rääkinud ka varem. Koerad ei ole väikesed sõnatud inimesed. Nad on hoopis teine liik ja seega on inimeste toite, mis koertele väga mürgiseks võivad osutuda. Koertel on hoopis teistsugune ainevahetus ja mõni inimestele mõeldud toit võib neid tappa. Näiteks:
• Šokolaad – sisaldab aineid nimega metüülksantiinid, mis väikeses koguses põhjustavad oksendamist, suuremas doosis aga surma. Mida tumedam on šokolaad, seda rohkem on seal metüülksantiine ja seda ohtlikum on see koerale. Väikesele koerale on surmav kogus juba 15 grammi Bitteri šokolaadi, suurem koer võib välja kannatada kuni 220 grammi, kuid see on juba väga ohtlik. Ka kohv ja kofeiin sisaldavad sarnaseid ohtlikke keemilisi ühendeid.
• Alkohol – alkoholimürgituse tunnused loomadel on sarnased alkoholimürgitusega inimestel: oksendamine, hingamisprobleemid, kooma ning raskemal juhul surm. Koerad ei kannata alkoholi ning neil tekib alkoholimürgitus väga kergesti. Õlut joov terjer ei ole naljakas!
• Makadaamia pähklid – võivad tarbimisel põhjustada erinevaid mürgistuse sümptomeid nagu nõrkus, ülekuumenemine ja oksendamine.
• Avokaado – sisaldab koertele toksilist persiini, mis põhjustab oksendamist, kõhulahtisust ja hullemal juhul surma.
• Viinamarjad ja rosinad – teadlased ei tea miks, aga need põhjustavad koertel neerupuudulikkust. Mõne koera jaoks piisab probleemide tekkimiseks ka väga väikesest kogusest.
• Ksülitool – kunstlik magustaja, mida pannakse närimiskummidesse. See põhjustab veresuhkru äkilist langust, mis viib nõrkuse ja atakkideni. Mõnel koeral on tekkinud maksapuudulikkus.

Nr7: Šokolaad – vaata ülaltpoolt.
Inimesed annavad oma koertele nii tihti šokolaadi, et seda tasub mitu korda nimekirja panna.

Nr8: Taimed
Taimed on küll ilusaid, kuid mitmed neist on loomadele ohtlikud. Näiteks surmavalt mürgiseid võivad olla asalead ja rododendronid, aga ka nartsisside ja tulpide sibulad. Tasub mainida, et kassidele on äärmiselt ohtlik liiliate õietolm.
Koju taimi valides ära vaata vaid välimust, vaid mõtle ka neljajalgse ohtusele.

Nr9: Näriliste mürgid
Rottide, mügride ja muttide surmamiseks mõeldud mürgid on koertele üliohtlikud: need põhjustavad vere hüübimatust ning Eestis sureb igal aastal näriliste (ja putuktoiduliste) surmamiseks kasutatavate mürkide söömise tagajärjel hulk loomi. Ka mürgitatud roti söömine võib halvasti lõppeda. Seega võib ka naabrite mürgikasutus Sinu koerale ohtlik olla.
Mutte ja mügrisid hoiab edukalt eemal kassijunnide paigutamine mutikäikudesse – igasse muti mullaauku üks junn. Sedasi ei hukku siilid ja ka koduloomade tervis ei ole enam ohus.
Selleks, et oma mürki söönud koera kiirelt aidata, võiks olla kodus purgike K1-vitamiini preparaati. See on kumariini (tavaline rotimürkides kasutatav aine) vastumürk. K1-vitamiini tablette saad osta oma loomaarstilt.

Nr10: Muru- ja aiatooted
Muru ja aia kaunimaks muutmiseks kasutatakse mitmeid putukatõrjevahendeid, väetisi, mutimürke ja muud. Vaata, et Su koer ei lakuks ega sööks rohtu, kui oled oma muru väetanud või mürkidega töödelnud.
Mida teha, kui kahtlustad oma koeral mürgistust?
Oluline on jääda rahulikuks – see on olukord, kus tuleb tegutseda kiirelt, aga ratsionaalselt. Esiteks, kogu kokku kogu allesjäänud võimalik mürgitusallikas. See võib aidata loomaarstil leida vastumürki ja sobivat ravi. Kui koer on oksendanud, võta oksest proov puhtasse nõusse, juhuks kui loomaarst tahab seda analüüsida.

Helista koheselt loomaarstile. Kui õnnetus on juhtunud nädalavahetusel või öisel ajal, võta ühendust 24h esmaabi pakkuva kliinikuga:
Tallinnas:
Loomade Kiirabi Kliinik
Västriku Loomakliinik
Pae loomakliinik

Tartus:
Eesti Maaülikooli Väikeloomakliinik

Pärnus:
Pärnu Väikeloomakliinik

Ida-Virumaal:
Linnafauna Zoovetkeskus

Autor: Mirjam Prints

Omaniku ülesanne on märgata muutusi oma koera käitumises mis võiksid viidata sellele, et koer on haige. Sellepärast on arsti juurde minnes oluline alati kõik ära rääkida, sest iga väike asi võib aidata kaasa probleemi lahendamisele.


Olles kliinikus küsib loomaarst omaniku käest palju küsimusi ja teeb koerale põhjaliku ülevaatuse:




  • Nina – koera nina on tavaliselt külm ja niiske. Siiski soe ja kuiv nina ei pruugi viidata veel millelegi.

  • Silmad – järsud muutused koera silmades võivad viidata probleemile mujal kehas. Sellepärast on põhjalik silmade ülevaatus väga oluline.

  • Suu – kontrollitakse igemepõletikku ja hambakivi. Surudes näpuga igemele saab loomaarst aimu ka koera vererõhust. Kui igemed on heledad võib kahtlustada aneemiat, kui kollakad võib kahtlustada maksaprobleeme.

  • Küüned – kui koer lakub käppasid või närib küüsi tehakse põhjalikum ülevaatus küüntele ja käpapadjanditele.  Kui ühe käpa küüned on näiteks rohkem kulunud kui teise käpa omad siis võib probleem olla käpas mida on vähem kasutatud ja mille küüned pole nii kulunud.

  • Nahk ja karv – tuhm ja kuiv karv võivad olla indikaatoriks et koeral on parasiidid või muu väiksem infektsioon mujal kehas.

  • Suguelundid – igasugused muutused ja/või põletiku tunnused võivad viidata probleemile kuseteedes või suguorganites.

Nõu annab Vilde tee loomakliiniku loomaarst Anu Poopuu.


Aastavahetus on peagi ukse ees ning paljude loomaomanike jaoks tähendab see muret oma lemmiklooma käitumise pärast seoses paugukartusega.

Kui Sul on paugukartlik loom, siis Sinu enda käitumine on koera abistamisel väga olulise tähtsusega.



    • tuleb jääda rahulikuks, et rahutut looma mitte oma käitumisega veelgi murelikumaks muuta. See tähendab oma toimetuste jätkamist, et koer saaks peremehepoolseid lisavihjeid sellest, et kõik mis väljas toimub, on täiesti tavapärane.

    • koeraga RAHULIKULT suhelda ja teada julgustada võib siis, kui koer võtab puhkeasendi või rahuneb. See tähendab seda, et närvilise edasi-tagasi kõndimise asemel näiteks heidab asemele.

    • väga rahutut koera ei tohi jätta järelvalveta. Ta tuleb isoleerida puuri või tuppa, kus ta ei saaks ennast vigastada, ära joosta ning tunneks ennast turvalisemalt.

    • kui koer on ilmselgelt rahutu, oleks soovitav kasutusele võtta kiiretoimeline ärevust vähendav preparaat Calmex.



Enamus stressi ja ärevuse korral kasutatavatest toidulisanditest hakkavad toimima pärast mitmepäevast manustamist ning nende toime-efekt on seotud rahulolutunde tekitamisega ajus. Teisisõnu muutub loom ajapikku vähem murelikuks ja rahulolevamaks.

Ärevushoo ennetamiseks ja leevendamiseks on väga sobiv uus kiiretoimeline toidulisand Calmex. Tegemist on komplekspreparaadiga, kus kahe aminohappe, B-grupi vitamiinide ja kava pipra ekstrakti koostoime aitab vähendada hirmu, foobiaid, stressi ja teiste ärevushäirete ilminguid koertel.

Calmexi toime avaldub u 30 minutit - 1 tund peale kapsli andmist ning kestab  4 – 6 tundi.

Preparaadi kasutusvaldkond on tegelikkuses väga lai, mistõttu tasub konkreetse mure või probleemi osas lisainfot küsida oma loomaarstilt.

Uue neljajalgse perre saabumine on alati tähtis sündmus. Ühest küljest pakub kutsikas palju rõõmu, kuid teisalt nõuab palju aega ja tähelepanu, sest teda on ju vaja terveks eelseisvaks eluks ette valmistada. Mida saab omanik teha, et väiksest koerahakatisest sirguks hästi käituv ilmakodanik? Järgnevates postitustes tooks välja mõned näpunäited kuidas seda teha. Tänases osas räägiks lähemalt, miks on kutsikat katsumise ja kammimisega harjutada.


Täiskasvanud koer peab lubama ennast igalt poolt katsuda, nii pead, kõrvu, käppasid kui saba. Selleks tuleb juba kutsikaeas teda sellega harjutada. Milleks selline oskus vajalik?




  • omanik saab kontrollida koera tervist

  • koera on turvaline üle vaadata

  • loomaarst saab paremini koera üle vaadata

  • koera saab vajadusel süles tõsta


Pea meeles:



  • see, kuidas koer ülevaatusel käitub, on omaniku õpetada

  • protseduuridega on vaja regulaarselt harjutada

  • eesmärk: koer käitub ülevaatusel rahulikult

  • kutsika tähelepanu hajub kiiresti

  • kutsikad õpivad kiiresti

  • väike kutsikas laseb ennast enamasti meelsasti puudutada

  • vanemaks saades võib tekkida vastumeelsuse perioode

  • ole kannatlik ja järjekindel

  • kui katsumist kutsikale ei tutvustata võib ta täiskasvanueas seda karta või ebameeldivaks pidada


Kutsikale tuleb tutvustada:



  • kogu keha katsumist

  • hammaste näitamist

  • kõrvade vaatamist ja puhastamist

  • kõhualuse katsumist

  • käppade katsumist

  • küünte lõikamist

  • saba katsumise

  • süles tõstmist

  • kaelarihma kaela panemist, kandmist ja ära võtmist

  • vesti kandmist (nt pimedal tänaval jalutamine, tulevaste tööülesannete täitmine)

  • harjamist


Näpunäited:



  • korda tegevusi regulaarselt

  • kiida ja premeeri, kui koerahakatis hästi käitub

  • seosta tegevus millegi meeldivaga (nt söögiaegadega, jalutama minekuga)

  • kui kutsikas süles rabeleb, ära luba teda maha enne, kui ta on rahunenud – tekita koerale seos, mida rahulikum ta on, seda kiiremini ta tagasi maha pannakse

Õues võtab kevad võimust ja iga hetkega muutuvad kõik võimalikud taimed üha rohelisemaks. See õrnroheline leherüü lausa kutsub rohkem väljas aega veetma. Iga aiaomanik teab, et kätte on jõudmas aasta kiireimad päevad, sest kevadise kasvutuhinaga sammu pidamine nõuab parajat pingutust. Praegu on paras aeg oma aias ja toas kasvavad taimed kriitilise pilguga üle vaadata ja veenduda, et lemmikule ohtlikud taimed ei satuks talle hamba ulatusse. Eriti tuleb seda jälgida kutsikate puhul, kes maailma avastamiseks enim oma suud pruugivad. Samuti tuleks olla tähelepanelik koeraga jalutamas käies.


Meid ümbritseva roheluse ja õite keskel peidavad end mitmed liigid, mille nosimine võib koerale kahjulik olla. Järgnevalt vaid lühike loetelu:




  • nartsiss (Narcissus spp.)

  • ida-hüatsint (Hyacinthus orientalis)

  • maavits (Solanum spp.)

  • ogaline lantaan (Lantana camara)

  • jugapuu (Taxus baccata, Taxus cuspidata Sieb. & Zucc.)

  • ristirohi (Senecio spp. sh vilt-ristirohi ehk viltleht Senecio cineraria)

  • harilik oleander (Nerium oleander)

  • diifenbahhia (Dieffenbachia spp.)

  • kukekannus (Delphinium)



  • maikelluke ehk oruliilia (Convallaria majalis)



  • harilik ogaõun (Datura stramonium)

  • jõulutäht ehk kaunis piimalill (Euphorbia pulcherrima

  • must lumeroos (Helleborus niger)

  • harilik loorberkirss (Prunus laurocerasus)

  • lupiin (Lupinus spp.)

  • verev sõrmkübar (Digitalis purpurea L)

  • asalea (Rhododendron spp.)

  • liilia (Lilium spp.)

  • rabarber (Rheum rhaponticum)

  • mürkputk (Cicuta virosa)

  • riitsinus (Ricinus communis)

  • harilik luuderohi (Hedera helix)


Pikema loetelu ohtlikest taimedest leiab näiteks siit.


Enamus neist kutsub esile tüüpilisi mürgistusnähte:




  • kõhulahtisus

  • iiveldus

  • verine väljaheide

  • nahalööve


Mida teha, kui kahtlustad, et koer mõnda ohtliku taime on söönud?




  • pöördu loomaarsti poole

  • võta kaasa söödud taime osad


Kuidas vältida ebameeldivaid olukordi?




  • võimalusel eemalda ohtlikud taimed aiast

  • ära jäta koera üksi aeda (eriti kutsikat)

  • piira ligipääsu mürgistele taimedele

Tooted 1 kuni 5 koguarvust 6

Lehekülg:
  1. 1
  2. 2