Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!



Nõu annab Vilde tee loomakliiniku loomaarst Anu Poopuu.

Kuidas aru saada, et koeral on allergia või veel hullem - toidumürgitus?


Allergia diagnoosi kinnitamiseks ning teada saamiseks, kas see on seotud mõne toidus või hoopis ümbritsevas keskkonnas oleva allergeeniga, on esmalt vaja välistada välisparasiidid, kuna ka need põhjustavad sügelust.


Seejärel jätkatakse toidukatsega umbes 6 nädala jooksul, et saada teada, kas mõni toidu komponent võiks olla probleemi allikaks.


Kuna  toidukomponentidest tingitud allergiad on seotud toidus olevate valguallikatega, siis on vaja teatud aja jooksul pakkuda loomale toitu, milles ei oleks valguallikaid, mida looma varasemas elus on söönud. See, kas need on piimatooted, kala, veiseliha, riis, mais, kana või muu, sõltub sellest, millist toitu on koer või kass varem söönud.


Toidukatse ajal pakutakse loomale toitu, milles sisalduvate valkudega loomal varasem kokkupuude puudub. Kui looma seisund muutub katse ajal paremaks ning peale katse lõppu läheb vana toidu uuesti andmisel silmnähtavalt kehvemaks, võib olla üsnagi kindel ,et allergia põhjustas on mõni menüüs olnud toidukomponent.


Enamasti on toidumürgituse puhul tegemist ägedalt kulgeva seisundiga, mis on tingitud mürgise või saastunud toidu söömisest ning valdavaks on seedetrakti nähud, nagu:




  • oksendamine

  • halb enesetunne

  • kõhuvalu

  • kõhulahtisus


Seisundi halvenedes võivad lisanduda ka närvisusteemi nähud nagu krambid, teadvuse kadu jne.


Allergianähtude tekkimiseks on vaja enamasti mitmekordset kokkupuudet allergiat põhjustava ainega.


Esimesel kokkupuutel tekib organismis tavaliselt tagasihoidlik reaktsioon, mis tingib antikehade ehk kaitsekehade tekke. Järgnevatel kokkupuudetel reaktsioon ägeneb, mis võib avalduda mitmesuguste erinevate haigusnähtudena  nagu sügelemine, kõhulahtisus jne.

Millal sinu koer/kutsikas viimati ussirohtu sai?



Koerad peaksid saama ussirohtu regulaarselt 3-4 korda aastas. Kutsikatele

soovitatakse ussirohtu anda kuni 6-kuuseks saamiseni iga 4 nädala tagant.

Kui ussitõrjet ei teostata võivad koerad nakatuda mitmete erinevate

usstõbedega. Tutvustame lähemalt KOERTE SOLKMEID.

  • Solkmed on koertel kõige laialdasemalt esinevad siseparasiidid.



  • Koertel esineb kahte liiki solkmeid: koerasolge (Toxascaris leonina) ja kutsikasolge (Toxocara canis).



  • Koerasolkme levitajateks on närilised, esineb täiskasvanud koertel harva.



  • Kutsikasolge esineb kõige sagedamini kuni 6 kuu vanustel kutsikatel.



  • Haigus iseloomustub uimasuse, seedehäirete, kõhnumise ja närvinähtudega.



  • Haigestunud kutsikate esimene tunnus on suurenenud kõht



  • Kutsikasolkme munadega võivad nakatuda ka inimesed (eriti lapsed)

Käes on suve keskpaik ja nagu igal suvel siis ka kindlasti sel suvel on juurde tulnud palju "väskeid" koeraomanikke! Õnnelikke inimesi, kes omavad kutsikat. Sellega seoses mõtlesin natuke kirjutada sellest, kuidas oleks õige kutsikat vaktsineerida, et ükski haigus teda kimbutada ei saaks. Esimesed vaktsiinid on kindlasti teinud juba kutsika kasvataja ja ka nendest tuleb juttu ..

  • Koer peab olema vaktsineeritud koerte katku, nakkusliku hepatiidi ja parvoviroosi vastu vähemalt kaks korda kutsikana (viimane vaktsineerimine 14-16 nädala vanuselt). Kuna parvoviirusenteriit on kutsikatele kõige sagedamini surnaga lõppev nakkushaigus, siis tuleks see teha kutsikale 6 nädalaselt.

  • Esimene revaktsineerimine peab olema teostatud mitte hiljem kui aasta pärast esimese vaktsineerimisseeria lõppu. Edasised revaktsineerimised peavad toimuma ravimi pakendi infolehes antud juhiste ja WSAVA koerte vaktsineerimissoovituste kohaselt, aga mitte harvemini kui 3-aastaste vahedega.

  • Kui koer käib jahil oleks vajalik korrata igaaastaselt leptospiroosi kaitsesüsti ja kui koer osaleb näitustel, siis igal aastal ka kennelköha vaktsiini.

  • Kutsika teisest vaktsineerimisest (revaktsineerimine) peab olema möödunud vähemalt kaks nädalat, enne kui koer võib osaleda näitustel ja võistlustel või muudel koerte kogunemisega seotud üritustel, sest kohe pärast vaktsineerimist on kutsikas eriti kergest nakkustele vastuvõtlik.

  • Samuti on koera tervise huvides reegel, et kui revaktsineermise tähtaeg on ületatud, peab uuest vaktsineerimisest olema möödunud vähemalt kaks nädalat, enne kui koer võib osaleda koerte kogunemisega seotud üritustel.

  • Täiskasvanud koertel enne kehtivusaja lõppemist tehtud vaktsineerimisel ooteaega ei ole. Arvestatakse koera vet-passi kantud tähtaegu!

  • Oluline on ka, et kutsikate ema vaktsineerimine oleks kehtiv tiinuse ja kutsikate imetamise ajal.

  • Kutsika marutaudi vastane vaktsineerimine peab toimuma, kui kutsikas on vähemalt 3 kuune, sest varasem vaktsineerimine võib kahjulikult mõjuda kutsika tervisele ja seda varasemat ei loeta ka kehtivaks kutsika näitusele lubamisel.

  • Edaspidi vaktsineeritakse koeri vaktsiiniga kaasasolevas infolehes toodud juhiste kohaselt ja sagedusega, kuid mitte harvemini kui 24 kuu möödumisel viimasest vaktsineerimises.

  • Vanade koerte vaktsineerimine parvoviiruse vastu on aga tarbetu.

  • Kogu koera areng sõltub aga hoopis sellest, et tal ei oleks sooleparasiite. osa koerte parasiite on ohtlikud ka inimestele.

  • 10 päeva kui 2 nädalat enne vaktsineerimist peab alati kutsikale või koerale andma ussirohtu.

  • Samuti tuleks ussirohtu anda koerale mõni nädal enne paaritamist ning 10 päeva kuni 2 nädalat enne loodatavat kutsikate sündi.

  • Probleemid kirpudega algavad põhiliselt augustis, kuid siiski ei tohiks tõrjega hilineda.

  • Kripudele ja puukidele tuleks tähelepanu pöörata juba kevadel.


Nautigem suve koos oma lemmikutega!
Tihe tolmuimemine on üks parimaid võimalusi, kuidas karvade kogunemist vältida, aga kui teil ei ole selleks alati aega, proovige järgmisi soovitusi karvarullide kiireks koristamiseks.




- Kasutage niisutatud moppi, et pühkida lahtiseid koerakarvu puit- või vinüülpõrandalt.

- Seinast seinani ulatuv vaip hoiab karvu põranda küljes paremini kui puit- või vinüülpõrand, nii et vaip võib aidata ringilendlevate karvade vastu.

- Tõmmake kätte niiske kummikinnas või kasutage niisutatud käsna, et korjata ära lahtiseid karvu, mis on kinnitunud pehmele mööblile.

- Kasutage kleepuvat rullikut, et eemaldada karvad riidelt ja polstrilt. Pestavad rullikud võimaldavad teil toote äraviskamise asemel seda uuesti kasutada.

- Kasutage aknakaabitsat, et saada kätte karvad vaibalt.

- Valige mööbel, mis on kaetud sileda kangaga nagu nahk, kunstnahk või mingi muu materjal, millele lahtised karvad nii kergesti kinni ei jää.

- Asetage pestav rätik või tekk oma koera lemmikmagamispaika, et karvad näiteks vaiba või diivanipatjade külge ei jääks.

- Siledast kangast tehtud kardinad ei kogu nii palju karva kui paksema tekstuuriga kardinad, nii et kui valite akendele uusi kardinaid, siis ostke sellised, mis väiksema tõenäosusega koerakarvadega kattuvad.

- Hoidke oma lemmitooli lähedal riideharja – kui koer tuleb teile sülle istuma, saate hiljem enne püsti tõusmist karvad ära pühkida.

- Kasutage sulgharja, et puhastada ribakardinate vahesid.

- Kui teil on kodus õhukonditsioneer, vahetage koera karvaajamise perioodil ummistuse vältimiseks selle filtrit tihedamini kui muidu.

Iga koer ajab kuigipalju karva, ent terviseprobleemid võivad põhjustada liigset karvaajamist. Nendeks on:

- parasiidid,

- puudujääk toitmises,

- hormonaalse tasakaalu puudumine.

Veterinaar saab diagnoosida, milline neist võib olla liigse karvaajamise põhjus teie koera puhul. Looma­arstil oleks vaja selleks võimalikult täpselt teada, millist toitu ja toidulisandeid on teie koer paaril viimasel kuul saanud.

Toitumine mängib karvaajamise juures tähtsat rolli. Õigest toitumisest saab aimu aga ka muude märkide järgi, sest toit mõjutab nii koerte kaalu, üldist tervist, liikuvust kui ka käitumist.
Karvkate annab igale loomale kauni ja kordumatu välimuse. Mure oma lemmiklooma kehakatte pärast on üks sagedasemaid põhjusi, miks omanikud tohtri poole pöörduvad. Tihti on murelikule inimesele võimatu pakkuda kohe ja kiiret lahendust, kuna nahaprobleemid on keerulisemad, kui esmapilgul paistab.

Nahk ei ole ainult keha kate, vaid sama mitmepalgeline organ nagu süda, maks või neerudki. Nahk on suurim organ, kaaludes kuni 25% looma kehamassist. Nahk reguleerib organismi sisetemperatuuri, toodab D-vitamiini, talitleb tundeorganina, võtab osa immuunregulatsioonist jne. Nahk on ka organismi tervise peegel - paljud siseorganite talitlushäired annavad endast märku nahahädadena.

Nahahaiguste põhjused võib laias laastus jagada kaheks:
Välimised põhjused (parasiidid, bakterid, seened)
Sisemised põhjused (allergiad, sisesekretsiooni ja immuunsüsteemi häired)

Lemmikloomade nahahaiguste põhjusi on keeruline diagnoosida. Sarnaste tunnustega nahahaigustel võib olla palju erinevaid põhjusi. Veelgi enam, erinevad haigustekitajad võivad esineda samaaegselt. Sagedased on juhud, kus allergiad, hormonaal-, immuun- või pärilikud haigused kahjustavad naha kaitsefunktsiooni. Seejärel ründavad kahjustunud nahka parasitaar-, seen- ja bakternakkused. Tihti kaasneb nahahaigustega tugev sügelus. Kratsimisel tekkinud haavad raskendavad olukorda veelgi.

Nahaprobleemidega tohtri poole pöördudes tuleb kindlasti varuda aega, kuna reeglina ei saa vaid looma välimuse järgi määrata haiguse põhjusi. Tihti on tohtril tarvis teada täpset haiguslugu, sooritada põhjalik kliiniline ülevaatus ja teha vajalikke laboranalüüse. Krooniliste nahahaiguste puhul võivad uuringud osutuda küllaltki kalliks.

Nahahaiguste ravi koosneb mitmest etapist. Esiteks tuleb ravida juba nahal tekkinud kahjustusi, milleks tohter enamasti kasutab nii suukaudseid ravimeid (antibiootikumid, sügelemisvastased vahendid jne.) kui ka välispidiseid vahendeid (salvid, ravišampoonid). Teiseks tuleb kõrvaldada haiguse algsed põhjused. Vastasel korralt loom ei tervistu lõplikult ja haigus võib mõne aja pärast uuesti korduda.
Paraku esineb ka nahahaigusi, mida pole võimalik täielikult välja ravida. Sel juhul hoitakse haigus vastavate ravimite ja dieedi abil kontrolli all.

Lemmikloomade nahahaigused on keeruline valdkond, mis nõuab sageli nahahaigustele keskendunud loomaarsti tähelepanu. Seetõttu on kasulik järele uurida, milline loomaarst tegeleb kliinikus nahahaigustega ja registreerida end just tema vastuvõtule.

5 ese(t)