Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Tavaliselt räägitakse ja kirjutatakse sellest, kuidas oma lemmikuid tervena hoida ning mida teha, kui lemmik on haigeks jäänud. Vahel tasub vaadata aga hoopis seda, kuidas lemmikud oma peremeeste tervise eest hoolt kannavad.


Me kõik oleme kuulnud professionaalstest treenitud abikoertest – näiteks pimedate juhtkoertest, kuid tegelikult aitavad kõik täiesti tavalised kodulemmikud – koerad, kassid, isegi kuldkalad, meil püsida tervena. Lemmikloomad võivad vähendada üksindustunnet ja stressi, suurendada sotsiaalset aktiivsust, julgustavad meid rohkem liikuma ja mängima ning pakuvad tingimusteta armastust ja kiinduvust. Lemmiklooma eest hoolitsemine võib isegi inimese eluiga pikendada.

Alles viimastel aastatel on teadlased hakanud põhjalikumalt uurima inimese ja looma vahelise sideme positiivseid mõjusid. Näiteks Ameerika Südame Assotsatsioon (The American Heart Association) on leidnud seose lemmikloomade pidamise (eriti koerte pidamise) ning madalama südamehaiguste riski ning pikema eluaea vahel. Kõige suuremat kasu tervisele kogevadki koeraomanikud. Mitmed uuringud on näidanud, et:

  • Lemmikloomade omanikel on vähem depressiooni kui inimestel, kel lemmikloomi pole. Näiteks Lõuna-Aafrikas läbi viidud uuring [1] näitas, et tegelemine koeraga aitab vähendada hooldekodus viibivate eakate depressiooni.

  • Lemmikloomaomanikel on stressirohketes situatsioonides madalam vererõhk.

  • Lemmikuga mängimine suurendab serotoniini (nn. õnnehormooni) ja dopamiini konsentratsiooni veres. Need hormoonid rahustavad ja lõõgastavad.

  • Lemmikloomaomanike triglütseriidide ja kolesterooli tasemed on madalad, kui inimestel, kel loomi ei ole.

  • Lemmikloomaomanikud vanuses üle 65 eluaasta külastavad 30% vähem arste kui nende loomadeta eakaaslased.

  • Lemmikloomadega kodus kasvanud lastel on vähem allergiaid ning sotsiaalseid probleeme.


Üks põhjuseid, miks loomadel on teraapiline mõju, on inimese vajadus puudutuse järele – tänapäeva maailmas jääb inimesel väheks võimalusi puudutada ning ise puudutusi kogeda. Loomade paitamine, hoidmine, kaisutamine või muu katsumine aitab inimestel tihti kiiresti stressiolukorras rahuned. Loomad pakuvad meile ka seltsi, leevendades üksindustunnet ning loomade tõttu on inimesed sunnitud end tervislikult liigutama, mis parandab meeleolu veelgi.

Loomadega koos elamine ja tervislike elustiili muutuste tegemine mängib suurt rolli depressiooni, stressi, bipolaarse häire ja ärevushäirete ravis.

Uurimus USA sõjaveteranidega, kes kannatasid posttraumaatilise stressi sündroomi all ning elasid koos koeraga (või koertega) näitas, et koeraga elamine aitab stressi all kannatavtel sõjaveterandiel olla rahulikum. Tulemused näitasid, et veteranid tundsid vähem üksindust, depressiooni ning muret enda ja enda perekonna turvalisuse pärast. Samuti liiguvad nad koera tõttu rohkem värskes õhus ning tunnevad, et neil on lihtsam teiste inimestega uusi suhteid luua. Koerad aitavad veteranidel ka paremini oma tunnetest ja hirmudest rääkida, samuti aidata end paremini teraapia käigus väljendada. Naabrite ning teiste koeraomanikega suhtlemine aitab sõjaveteranidel taassulanduda ühiskonda ning tekitada sotsiaalseid sidemeid. [2]

Selleks, et mõjutada positiivselt oma pererahva tervist, ei pea olema treenitud teraapiakoer – piisab sõbralikust sabaliputusest ning igapäevasest jalutuskäigust, et peremehe tervis paraneks.
Viited:

[1] Le Roux, C., Kemp, R. 2009. Effect of a Companian Dog on a Depression and Anxiety Levels of Eldery Residents in a Long-Term Care Facility. Psychogeriatrics, 9; 23-26

[2] Stern, S.L., Donahue, D.A., Allison, S., Hatch, J.P., Lancaster, C.L., Benson, T.A., Johnson, A.L., Jeffreys, M.D., Pride, D., Moreno, C., Peterson, A.L. 2013. Potential Benefits of Canine Companionship for Military Veterans with Posttraumatic Stress Disorder (PTSD). Society & Animals, 21, 568-581

Autor: Mirjam Prints

Koerte stress?

30.04.2012

Aasta alguses oli Põhja-Eestis võimalus kuulata Keila Koerasõprade Klubi IPSON korraldatud loengut koerte stressist. Pärast seda üritust oskab nii mõnigi kuulaja oma lemmikut paremini mõista. Nüüd saavad ka Lõuna-Eesti koeraomanikud selles vallas oma silmaringi laiendada.


Tartu Saksa Lambakoerte Klubi URAN korraldab 30.mail loengu koerte stressist. Lektoriks on Urve Lageda. Koolitus toimub Tartus Kreutzwaldi 1a, algusega kell 18.00.


Õhtu jooksul tuleb jutuks:




  • Kuidas koera stressi ära tunda?

  • Hea või halb stress?

  • Kuidas teha kindlaks stressiallikaid?

  • Kuidas stressi ennetada või leevendada?

  • Kuidas lugeda koerte kehakeelt ja anda rahustavaid signaale?

  • Kas koeral võib olla masendus ja läbipõlemine?

  • Kas toitumine mõjutab stressi?

  • Kuidas rahustada koera ja tekitada temas turvatunnet?


Lisainfo leiab siit.

Selle aasta algus on koerasõpradele pakkunud hulgaliselt võimalusi osaleda erinevatel koolitustel. Siin on veel üks võimalus.


Keila Koerasõprade Klubi IPSON korraldab loengu koerte stressi teemal. Paljud neljajalgsete käitumisprobleemid on tingitud sellest, et omanikud ei märka väikeseid ebamugavusest tingitud muutusi lemmiku käitumises. Kuid probleem võib süveneda ja algselt kergelt lahendatav mure võib kujuneda tõsiseks käitumishäireks. Seega on loeng kasulik kõigile koeraomanikele, sest aitab oma lemmikut uue nurga alt näha.


Koolitus toimub teisipäeval, 06.märtsil algusega kell 19.00. Lektoriks on Urve Lageda. Loengut saab kuulata Keila kooli auditooriumis aadressil Ehitajate tee 1.


Täpsema info leiab siit.

Nii mõneski mikimaa filmis võib kohata kaadreid lemmikloomapoes akvaariumi-sarnastes kastides kutsikatest, kes nukralt oma ostjat ootavad. Linateos on peegeldus elust. Nii Ameerikas kui Euroopas pole sellises vaatepildis kahjuks midagi erilist. Viimasel ajal võib kutsikaid leida nii mõnestki Eesti lemmiklooma kauplusest. Miks ei tasu sealt omale kutsikat osta?




  • Vähene taustainfo – kes on kasvataja, millised on vanemad, millistes tingimustes kasvas.

  • Vanemate tervis – võimalike pärilike haigust kohta puudub enamasti igasugune teave

  • Vanemate iseloom – praegu kohtab järjest enam aretuslike iseloomuvigadega koeri, kellega kooselu on seetõttu raskendatud. Loomapoest ostetud koera vanemaid ei ole võimalik oma silmaga näha.

  • Kasvataja saab soovitada ootustele sobivat kutsikat – kellele meeldib aktiivse, kellele rahulikum koerake.

  • Edasise toe puudus – uus koeraomanik saab kasvatajalt alati nõu, aga lemmikloomapoest soetatud koerakese puhul edasine toetus puudub.

  • Ükski lugupeetud kasvataja ei anna oma kasvandikke vahendajatele või kauplustele müüa, sest nii kaob kontakt tulevaste omanikega ja võimalus oma töö tulemust näha.

  • Tihti realiseeritakse selliselt kutsikaveskite toodangut.

  • Ost hetkeemotsiooni ajel – nukker koerahakatis klaasi taga muudab nii mõnelgi külastajal südame härdaks ja tekib vastupandamatu soov loomake sealt päästa. Kuid koer võetakse 10-15 aastaks. Sellist otsust ei saa teha kergekäeliselt. Pealegi, kui oled ühe kutsika sealt päästnud, tuuakse sinna peagi uus, sest äril läheb ju hästi, kui kaup liigub. Kõiki koerakesi aga niimoodi päästa ei jõua.

  • Paberid võltsitud – isegi kui tõukoera pähe müüdava koerakesega tulevad kaasa “paberid”, siis tihti pole nendega edaspidi midagi peale hakata, sest neid ei tunnista ükski tõuorganisatsioon. Nii võibki uus koeraomanik avastada, et kalli raha eest ostetud chihuahua kasvab kolm korda suuremaks kui peaks. Isegi kui müüdaval koeral on korralik tõutunnistus, peaks lemmiklooma pood kui müügikoht tulevases koeraomanikus tekitama küsimuse, miks kasvataja ise oma kutsikate müügiga ei tegele – mida tal varjata on?

  • Kokkuhoid tervise ja elutingimuste arvelt – teadupärast pole korraliku pesakonna kutsikate üleskasvatamine kuigi odav – vanemate terviseuuringud, toit, vaktsiinid, puhas keskkond. Selleks, et poes müüdava kutsika hind “tarbijasõbralik” oleks, peavad vahepealsed astmed – paljundaja, vahendaja, lemmikloomapood – kõik oma kulud minimaalsed hoidma, et tegevus ka kasu tooks. Seda tehakse koerahakatise tervise ja elutingimuste arvelt.

  • Uude koju minek on kutsikale alati stressirohke – milleks lisada sinna veel üks vaheaste lemmikloomapoe näol, kus isegi kõige parema järelevalve all leidub piisavalt klaasile koputajaid ja torkijaid.

  • Liikumisvajadus – klaaskastis elades jääb rahuldamata koerahakatise elementaarne liikumisvajadus, sest jalutamas keegi nendega ei käi.

  • Sotsialiseerimine – väike kutsikas peab hakkama peaskonna juurest lahkudes kohe oma tulevase elukeskkonnaga tutvuma. Lemmikloomapoes klaas-akvaariumis elades jääb loomalapse maailm väga ahtaks. Kui kutsika maailma avardamisega õigel ajal ei tegele, on hiljem teda väga raske ennast elus mugavalt tundma õpetada.

  • Iseseisva elu algus lemmikloomapoes – enam pole koeraema, kes kutsikate järelt kasis. Samas ei tegele poes keegi koerakesele puhtusepidamise õpetamisega. Koer harjub oma väljaheidete keskel elama. Edaspidi on sellisele koerale väga raske õpetada oma hädade õue tegemist.


Mida teha?


Kuna hetkel ei ole Eestis kutsikate loomapeos müümine otseselt seadusega keelatud, esimese asjana saame meie, kui tarbijad selliseid kauplusi, mis muu kauba hulgas ka kutsikaid pakuvad, boikoteerida.


Teiseks saame teavet, miks selline kutsikate müümise viis halb on, oma tuttavate seas levitada ja selle läbi teadlikust tõsta.


Kolmandaks saame töötada selle nimel, et selline tegevus ka seadustega keelata.

4 ese(t)