Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Kas olete kursis, et koera suus tekkinud põletikud võivad teie lemmiku siseelunditele tõsist kahju teha?

Koera suuõõne mikrofloora on tervislikus tasakaalus siis, kui sülg ja keele liikumine oma puhastustööd korralikult teevad. Kui looma suuõõne tervis on korras, saab ka tema immuunsüsteemi kaitsemehhanism normaalselt töötada. Ebameeldiv hingeõhk viitab suu mikrofloora tasakaalutusele ja suuõõne haigustele.
Ameerika Veterinaarhambaarstide Liidu (AVDS) andmetel esineb erinevaid hambahaigusi 80 % koertest ja 70 % kassidest. Uuring viidi läbi 3-aastastel loomadel.
Hambakivist tingitud igemepõletik, periodontiit ja hammaste väljalangemine on vaid silmaga nähtavad sümptomid.

* Kõik saab alguse pehmest hambakatust, mis koosneb süljest, toidujääkidest, bakteritest ja nende metaboliitidest.
* Hambakatt ja mineraalsoolad kivistuvad järk-järgult hambakiviks.
* Hambakivi on pruunikaskollane kõva katulaadne moodustis, mida ei saa hammaste harjamisega eemaldada
* Põletikku ei tekita mitte hambakivi ise vaid selle pinnale kinnituvad bakterid. Bakterite metaboliidid nagu näiteks happed mõjutavad nii hambaid kui igemeid.
Kui hambakivi ei eemaldata, tekib valulik igemepõletik (gingiviit), mis soodustab periodontiidi teket. Periodontiit on äge periodondi põletik, mis võib omakorda põhjustada lõualuu atroofiat.
Suuõõne põletike tähelepanuta jätmisel ja mitteravimisel võivad bakterid ja mikroobid vereringesse sattudes koera siseelundkonnale suurt ohtu kujutada.
Suurenenud kokkupuude bakteritega põhjustab siseelundite nagu südame, neerude, maksa ja seedeelundkonna põletikke, mis ohustavad teie lemmiku tervist, laastades looma füüsiliselt ja nõrgestades tema immuunsüsteemi.
Seetõttu on probleemide ennetamine ja kiire hambakatu ja hambakivi eemaldamine äärmiselt olulised. Terved hambad on teie lemmiku täisväärtusliku ja pika elu alus.
Platinumi tunnustatud OralClean+Care suuhooldusvahend kassidele ja koertele on naturaalne lahendus halitoosi, igemepõletike ja hambakiviga võitlemiseks.
Õrna ja tõhusa hambakivi eemaldamise ja põhjaliku hammaste puhastamise saladus seisneb looduslikul taimsel koostisel – sidruniseemne ekstraktide antibakteriaalsed omadused põimuvad taimeõlide bakteriaalset kattu õrnalt lagundava ja eemaldava toimega. OCC naturaalne koostis tungib sügavale igemetaskutesse, leevendades põletikke ja valu.
Järjepideval kasutamisel väheneb või kaob hambakivi juba paari nädala möödudes ilma kõrvaltoimete ja loomaarsti valuliku mehaanilise sekkumiseta.
Mõned meie neljajalgsed sõbrad võivad olla väga osavad näppajad! Kuid olge ettevaatlikud – mitte kõik, mis koerale meeldib, ei ole tema tervisele hea!

Mõned inimeste igapäevasel toidulaual olevad ained võivad koertele ka väikeses koguses väga ohtlikud olla.

Rosinad/viinamarjad põhjustavad oksendamist, kõhulahtisust, kõhuvalu ja isegi neerupuudulikkust. Juba 50 rosinat või 30 viinamarja võivad 5 kg koeral tekitada ägeda neerupuudulikkuse.

Makadaamia pähklite ohtlik mõju on siiani täpselt teadmata, kuid juba neli pähklit on piisav kogus, mis võib koeral tekitada liigesejäikust, käimisprobleeme ja maksapuudulikkust.

Viljade kivid – aprikoosi-, ploomi- ja virsikukivide purustamisel eraldub vesiniktsüaniidhape ja tsüaniidid.
Mõrumandlid sisaldavad amügdaliini, mis metaboliseeritakse seedimisel vesiniktsüaniidhappeks.

Šokolaad – eriti tumedas šokolaadis sisalduv teobromiin on koertele väga kahjulik. Juba üks tahvel tumedat šokolaadi võib tappa 5 kg koera!

Koera esimese eluaasta jooksul peaksite olema ettevaatlik ka järgmiste toiduainetega:

Tomat ja paprikad – võib anda vaid väga küpseid vilju, kuna toored viljad sisaldavad solaniini, mis võib tekitada letargiat/uimasust, iiveldust, oksendamist, tasakaaluhäireid ja hingamisraskusi, mis võivad lõppeda looma surmaga.

Avokaadod sisaldavad persiini, mis on koerte jaoks mürk. Soolestikku imendumise järel saavutatakse kõrgeim kontsentratsioon veres 1-2 tunni jooksul. Väike kogus tekitab nibude paistetust, suurem kogus südametöö häireid ja südameseisakut.

Küüslauk sisaldab allitsiini. Terve küüslauk on ca 10 kg koerale kahjulik – hävitab vererakke ja põhjustab aneemiat.

Sibula aktiivaine on n-propüüldisulfiid, mis kahjustab vererakke ja põhjustab aneemiat. Enim ohustatud tõud on akitad ja shibad.

Ksüliit / ksülitool või ligniit - suhkruasendaja (kunstlik magustaja) diabeetikutele mõeldud toodetes, hambapastas ja mujal – tekitab maksakahjustusi ja alandab veresuhkru taset.

KÕIK VÄLJATOODUD TOIDUAINED ON OHTLIKUD NII TOORELT KUI KÜPSETATULT!
Tavaliselt räägitakse ja kirjutatakse sellest, kuidas oma lemmikuid tervena hoida ning mida teha, kui lemmik on haigeks jäänud. Vahel tasub vaadata aga hoopis seda, kuidas lemmikud oma peremeeste tervise eest hoolt kannavad.


Me kõik oleme kuulnud professionaalstest treenitud abikoertest – näiteks pimedate juhtkoertest, kuid tegelikult aitavad kõik täiesti tavalised kodulemmikud – koerad, kassid, isegi kuldkalad, meil püsida tervena. Lemmikloomad võivad vähendada üksindustunnet ja stressi, suurendada sotsiaalset aktiivsust, julgustavad meid rohkem liikuma ja mängima ning pakuvad tingimusteta armastust ja kiinduvust. Lemmiklooma eest hoolitsemine võib isegi inimese eluiga pikendada.

Alles viimastel aastatel on teadlased hakanud põhjalikumalt uurima inimese ja looma vahelise sideme positiivseid mõjusid. Näiteks Ameerika Südame Assotsatsioon (The American Heart Association) on leidnud seose lemmikloomade pidamise (eriti koerte pidamise) ning madalama südamehaiguste riski ning pikema eluaea vahel. Kõige suuremat kasu tervisele kogevadki koeraomanikud. Mitmed uuringud on näidanud, et:

  • Lemmikloomade omanikel on vähem depressiooni kui inimestel, kel lemmikloomi pole. Näiteks Lõuna-Aafrikas läbi viidud uuring [1] näitas, et tegelemine koeraga aitab vähendada hooldekodus viibivate eakate depressiooni.

  • Lemmikloomaomanikel on stressirohketes situatsioonides madalam vererõhk.

  • Lemmikuga mängimine suurendab serotoniini (nn. õnnehormooni) ja dopamiini konsentratsiooni veres. Need hormoonid rahustavad ja lõõgastavad.

  • Lemmikloomaomanike triglütseriidide ja kolesterooli tasemed on madalad, kui inimestel, kel loomi ei ole.

  • Lemmikloomaomanikud vanuses üle 65 eluaasta külastavad 30% vähem arste kui nende loomadeta eakaaslased.

  • Lemmikloomadega kodus kasvanud lastel on vähem allergiaid ning sotsiaalseid probleeme.


Üks põhjuseid, miks loomadel on teraapiline mõju, on inimese vajadus puudutuse järele – tänapäeva maailmas jääb inimesel väheks võimalusi puudutada ning ise puudutusi kogeda. Loomade paitamine, hoidmine, kaisutamine või muu katsumine aitab inimestel tihti kiiresti stressiolukorras rahuned. Loomad pakuvad meile ka seltsi, leevendades üksindustunnet ning loomade tõttu on inimesed sunnitud end tervislikult liigutama, mis parandab meeleolu veelgi.

Loomadega koos elamine ja tervislike elustiili muutuste tegemine mängib suurt rolli depressiooni, stressi, bipolaarse häire ja ärevushäirete ravis.

Uurimus USA sõjaveteranidega, kes kannatasid posttraumaatilise stressi sündroomi all ning elasid koos koeraga (või koertega) näitas, et koeraga elamine aitab stressi all kannatavtel sõjaveterandiel olla rahulikum. Tulemused näitasid, et veteranid tundsid vähem üksindust, depressiooni ning muret enda ja enda perekonna turvalisuse pärast. Samuti liiguvad nad koera tõttu rohkem värskes õhus ning tunnevad, et neil on lihtsam teiste inimestega uusi suhteid luua. Koerad aitavad veteranidel ka paremini oma tunnetest ja hirmudest rääkida, samuti aidata end paremini teraapia käigus väljendada. Naabrite ning teiste koeraomanikega suhtlemine aitab sõjaveteranidel taassulanduda ühiskonda ning tekitada sotsiaalseid sidemeid. [2]

Selleks, et mõjutada positiivselt oma pererahva tervist, ei pea olema treenitud teraapiakoer – piisab sõbralikust sabaliputusest ning igapäevasest jalutuskäigust, et peremehe tervis paraneks.
Viited:

[1] Le Roux, C., Kemp, R. 2009. Effect of a Companian Dog on a Depression and Anxiety Levels of Eldery Residents in a Long-Term Care Facility. Psychogeriatrics, 9; 23-26

[2] Stern, S.L., Donahue, D.A., Allison, S., Hatch, J.P., Lancaster, C.L., Benson, T.A., Johnson, A.L., Jeffreys, M.D., Pride, D., Moreno, C., Peterson, A.L. 2013. Potential Benefits of Canine Companionship for Military Veterans with Posttraumatic Stress Disorder (PTSD). Society & Animals, 21, 568-581

Autor: Mirjam Prints

  • Koerad nagu inimesedki on õnnelikud ja rahulolevad, kui nende toidumenüü on täisväärtuslik. Pakkuge ome koerale kvaliteetset toitu, mis vastab tema vajadustele.

  • Kellelegi meist ei meeldiks käia ringi inetu soenguga, nii samuti on koerte puhul. Harjake oma lemmikut regulaarselt – see mõjub hästi nahale ja karvale ning aitab jälgida muutusi koera tervises.

  • Kasutage regulaarselt parasiiditõrjevahendeid, nii ussirohtu kui kirburohtu. Kui koer sügab ennast sageli, pöörduge loomaarsti poole.

  • Kui koerad ei saa piisavalt liikuda, muutuvad nad rahutuks. Võtke regulaarselt ette pikemaid jalutuskäike looduses – see on kasulik nii koerale kui teile endile.

  • Leidke igapäevaselt aega koeraga mängimiseks.

  • Jälgige, et puhas joogivesi oleks koguaeg saadaval. Vahetage vett igapäevaselt. Ärge unustage vett kaasa võtta ka pikematele jalutuskäikudele või autosõitudele.

  • Hoidke koera meeled erksana, õpetades talle kuulekust või uusi trikke. See on lõbus ja kasulik teile mõlemale.

  • Veenduge, et teie koera kaelarihm või traksid on sobilikud ja parajad, nende kandmine peab koerale olema mugav. Turvalisuse huvides kinnitage rihma külge ka oma telefoninumber.

  • Käige koeraga regulaarselt ( vähemalt 1 x aastas) loomaarsti juures kontrollis. Ärge unustage oma lemmikut kaaluda.

  • Jälgige tähelepanelikult oma koera tujusid. Kui märkate muutusi, on selleks enamasti ka põhjust, nt valu. Sellisel juhul konsulteerige loomaarstiga.

  • Kui teie koera näol ei ole tegemist just väärtusliku aretusloomaga, kellele kutsikaid planeerida, kastreerige või steriliseerige oma koer. See muudab lihtsamaks nii teie kui teie koera elu.

  • Muutke oma kodu koerasõbralikuks. Hoidke koertele toksilised toiduained ja vedelikud koerale kättesaamatus kohas. Ka paljud puhastusvahendid ja taimed võivad olla koertele ohtlikud.

  • Lubage koeral jalutades nuuskida – see on koerale kui värske ajaleht.

  • Puhastage oma koera kõrvu ja vajadusel ka silmi regulaarselt, vältimaks baktereid ja põletikku. Lase oma loomaarstil näidata, kuidas seda teha. Ärge unustage koera peale protseduuri premeerida.

  • Lõigake koera küüsi regulaarselt, liiga pikad küüned võivad tekitada ebamugavust ja valu. Kui te ise ei julge lõigata, paluge oma loomaarstil või abilisel seda teha.  Ärge unustage koera peale protseduuri premeerida.

  • Ilma aluskarvata ja lühema karvaga koerad peaksid talvel kandma riideid. Leides sobiva ja mugava mudeli, ei ole koeral midagi riiete kandmise vastu.

  • Võtke oma koer endaga kaasa nii palju kui võimalik. Enamus koerad naudivad uute kohtade külastamist. Päris paljudes kohvikutes on nüüdseks koerad lubatud. Veenduge eelnevalt, et koer oskaks viisakalt käituda.

  • Selleks, et muuta autosõidud turvaliseks, muretsege oma koerale puur või turvatraksid.

  • Pakkuge oma koerale regulaarselt spetsiaalseid närimiskonte, peletamaks igavust ja vältimaks selleks mitte ettenähtud asjade närimist

  • Kontrollige regulaarselt oma koera igemete ja hammaste olukorda. Paluge seda teha ka loomaarstil. Kui märkate muutusi (punased igemed või kollakad hambad), konsulteerige loomaarstiga.Terved hambad = pikem eluiga.

  • Koertele meeldib rutiin, see annab neile turvatunnet. Võimalusel toidke ja jalutage alati enamvähem samadel kellaaegadel.

  • Kõige olulisem on pakkuda koerale iga päev armastust ja turvatunnet.

Koeraomanikuna olete kindlasti sattunud tunnistajaks koera mõnele veidrale käitumisviisile ja võibolla olete mõelnud, miks loom just nii käitub. Loodetavasti leiame nüüd mõnele teie küsimusele vastused.

Enne magama heitmist kohapeal tiirutamine.

Tuhandeid aastaid tagasi ei olnud koertel pehmeid riidest pesasid, kus magada. Looduses pidid koerlased enne magama heitmist mugava aseme tarvis pika rohu maha tallama, peletades nii eemale ka suuremad putukad ja maod. Arvatakse ka, et sellised maha tallatud magamiskohad näitasid teistele, et territoorium on hõivatud. Seega on selline tiirutamine enne magama heitmist  koertel pika aja jooksul välja kujunenud instinktiivne käitumine.

Saba taga ajamine.

Nii kutsikate kui täiskasvanud koerte puhul on saba taga ajamine täiesti tavaline käitumine. Kui aga koer teeb seda väga sageli, võib tegemist olla kompulsiivne häirega (nt bullterjerid ja saksa lambakoerad). Sellisel juhul vajab koer spetsialisti abi. Koerad ei pruugi saba taga ajada igavusest nagu sageli arvatakse. Viimaste uuringute põhjal väidetakse, et selliselt käituvad koerad on liiga varakult ema juurest ära võetud või on neil vitamiin B6 või C vaegus. Leiti ka, et sellised koerad on sageli arglikumad nii helide kui teiste inimeste suhtes.Saba taga ajamist võib põhjustada ka mõni tervisemure, nt parasiidid või probleemid pärakupaunadega.

Maapinna kraapimine peale häda tegemist.

Selliselt käitudes ei ürita koer mitte oma väljaheiteid peita vaid märgistavad hoopis oma territooriumi. Nii väljaheide kui kraapimisjäljed jätavad teistele koertele infot territooriumi hõivatuse kohta. Koertel on käpapadjanditel lõhnanäärmed, millega jäetakse pinnase kraapimisega infot teistele koertele. Sagedamini täheldatakse sellist käitumist isaste koerte juures.

Toidu laiali vedamine.

Päris paljud koerad võtavad kausist suutäie krõbinaid, viivad selle teise asukohta ja alustavad alles siis söömist. Selline käitumine pärineb jälle ammusest ajast, kui koerad karjana saaki jahtisid. Peale saagi mahamurdmist võttis koer tüki saaki ja eemaldus, et seda rahus süüa. Tänapäeva modernses ühiskonnas võib tegemist olla ka lihtsalt ebasobiva toidukausi või selle asukohaga. Mõnda koera häirib näiteks ka kaelarihma küljes oleva metallist medaljoni kõlin vastu metallist kaussi.

Kui inimene sügab koera, tekib koeral tahtmatu refleks kaasa sügada.

Kas sinu koeral on kindel koht, mida sügades hakkab koer oma jalaga kaasa sügama? Kui sa arvad, et ta teeb seda mõnust, siis eksid ja võiksid proovida sügada mõnda teist kohta. Koerad hakkavad jalaga kaasa sügama, sest sügamine tekitab neis nö sügamisrefleksi. Koera poolt on see täiesti tahtmatu reaktsioon. Koera sel hetkel hoolikalt jälgides võite märgata hämmingut tema ilmes. Koera sügades või kõditades ärritate tema nahka samal viisil kui seda teeb tuul või putukad. See aktiveerib närvid koera naha all, mis on ühenduses seljaajuga, andes jalalihastele ärritajast vabanemiseks märguande sügamiseks. Loomaarstid võivad näiteks sama sügamismeetodit kasutades kontrollida seljaaju probleeme, samamoodi nagu inimestel koputatakse reflekside kontrollimiseks haamriga põlvedele.

Tooted 1 kuni 5 koguarvust 27

Lehekülg:
  1. 1
  2. 2
  3. 3
  4. 4
  5. 5