Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

14 veebruar on see päev, kus peame eriliselt meeles oma parimaid sõpru ja tuttavaid ning soovime neile ilusat sõbrapäeva. Lisaks kahejalgsetele sõpradele on meil ju ka meie imelised koerad!

Kes tervitavad meid hommikul esimesena, kui silmad lahti teeme? Kes ootavad meid pikisilmi töölt koju ja on sellel hetkel, kui Sa töölt tuled, kõige õnnelikumad Sind nähes? Need on meie vahvad neljajalgsed, kes teeksid meie nimel kõike ja meie nende nimel samuti!

 

Tänase sõbrapäeva puhul tooksime välja 5 põhjust, miks just koerad on inimese parimad sõbrad:

 

Koerad annavad meile motivatsiooni rohkem liikuda 

Enamus koertele meeldib palju joosta ja mängida ning tänu sellele, liigutame ka meie ennast rohkem kui me seda ehk muidu teeksime. Kindlasti on ka inimesi kes ilma koerteta palju aega vabas õhus veedavad, kuid koerad on erilised tegelased kellega koos elades ei möödu peaaegu, et ükski õhtu lihtsalt kodus istudes isegi ka siis, kui väljas sajab paduvihma! :)

 

Elades koertega ei pea me enam kunagi üksi sööma 

Kellele meeldiks üksinda süüa? Koeraga elades seda muret küll tundma ei pea! Koerad istuvad truult Sinu kõrval seni, kuni sa teed oma viimased ampsud lootes, et ehk pudiseb midagi ka neile... Lisaks on koerad head „nõudepesumasinad“, kes aitavad kõik taldrikud vajadusel läikima lüüa! (Ps, soovitame siiski peale koerte nõudepesu teenust kasutades oma nõud ise üle pesta :D)

 

Koerad ei kritiseeri meid 

Sulle meeldib üksinda kodus laulda aga Sa ei pea viisi? Kukkusid õues libedaga koeraga jalutades maha ja loodad, et keegi ei näinud? Koerad ei naera Sinu üle ega ütle, et ära enam laula, ma ei jõua seda enam kuulata! Paljud kindlasti aitavad hoopis kaasa laulda... :) Lisaks on koertel ka kama kaks mis Sul parasjagu seljas on, peaasi, et me oleks nendega koos ja teeksime midagi lõbusat! Lisaks on võimalik koertele kõik oma suurimad saladused rääkida ilma, et peaksime kartma, et need kellegi teise kõrvu jõuavad!

 

 Koerad on alati kõigeks valmis 

Mõtled jooksma minna? Koerad tahavad kaa! Mõtled, et teeks ühe matka metsas? Koerad tahavad kaa? Mõtled, et läheks ujuma? Kelgutama? Koerad tahavad kaa! Kui Sinu sõbrad võivad sulle ära öelda, siis Sinu koer ei ütle sulle kunagi ei.

 

Koerad armastavad Sind tingimusteta 

Iga inimene ei tea kuidas on võimalik koeri nii palju armastada, aga iga koer teab, kuidas ja kui palju on võimalik inimesi armastada! Koertel ei teki kunagi tunnet, et nad jätaks Su maha ja leiaks endale parema kodu. Kui me neid armastame, armastavad nad meid vastu ja meil on sõbrad niikauaks, kuni nad elavad!

 

Inglise keeles on ütlus: „When you get a dog, your house will never be perfectly clean again but you will have more love than you ever could have imagined.“ Tõlgituna eesti keelde tähendab see järgmist: „Kui Sa võtad endale koera, ei ole Sinu kodu enam kunagi perfektselt korras ja puhas aga Sul on rohkem armastust, kui Sa eales oleks võinud unistada!“

 

Ilusat sõbrapäeva kõigile ja peame siis ikka ka oma neljajalgseid sõpru täna erilisemalt meeles :)!

 

 

 

Autor (tekst ja pilt): Gete
Rocco&Raphaeli Instagram: rocco_raphael_theaussies

Talvel, kui on külmad ilmad ja tänavatele pannakse soola, võivad koerte käpapadjad tihti kuivaks muutuda. Selleks on hea kasutada enne õue minekut käpavaha, mis kaitseb koeri külma ja soola eest ning niisutab käpapatju. Meie kasutame käpavaha ka näiteks enne, kui me tõukekelguga sõitma lähme, kuna siis on koertel parem joosta ja lumi ei jää käpapatjade vahele kinni. Käpavaha on hea koertele määrida umbes 10-15 minutit enne väljaminekut, et see saaks ilusti imenduda.

 

Platinum Skin Care’i on väga mugav kasutada ning selle lõhn on meeldiv ja kergelt mündine. Võrreldes teiste käpavahadega mida me eelnevatel aastatel kasutanud oleme, on Platinumi toode väga kergelt imenduv ja seda ei pea üldse kaua koera käppadele mudima. Samuti ei kulu toodet korraga väga palju, kuna toode imendub super hästi. Lisaks käpavahale on oluline ka näiteks pikema karvaga koertel kindlasti lõigata käpapatjade vahel olevad karvad talvel ära, kuna sinna võib väga kergelt lumi kinni jääda ja see ei tee koera jalutuskäiku just kõige meeldivamaks.

 

Lisaks sellele, et tootel on käpavaha funktsioon, saab seda kasutada ka erinevate põletike, valu ja sügeluse leevendajana. Tegemist on 100% loodusliku haavasalviga, mis sisaldab endas loodusliku mesilasvaha, külmpressitud oliiviõli ja taimeekstrakte. Oliiviõli tungib sügavale nahakihti ning ergutab nahka uusi rakke moodustama, looduslik mesilasvaha kaitseb nahka põletiku eest ja niisutab nahka ning laseb nahal hingata. Kõik koostisosad on antibakteriaalsed ja soodustavad loomulikku paranemisprotsessi.

 

Rocco käpapadjad on üldiselt pehmed ja tema igapäevaselt käpavaha ei vaja, eriti kuna me elame linnast väljas ja linnatänavatele väga ei satu. Raphi käpapadjad aga on natukene kuivemad ja temale kulub see toode kindlasti vägagi ära. Oleme seda kasutanud pea kaks nädalat ning juba on näha ka muutused! Käpapadjad on muutunud pehmemaks ja üksikud väiksed lõhed on hakanud kaduma :)!

 

Soovitame Platinum Skin Care’i kõikidele neljajalgsetele, kellel on talvel ees pikemad (kuid miks mitte ka lühemad) jalutuskäigud nii tänavatel, kui metsas möllates! Käpavaha aitab ka muul ajal koera käpapadjad pehmena hoida, et neisse ei tekiks lõhesi, mis võivad koerale valu teha.

 

 

Autor (tekst ja pilt): Gete
Rocco&Raphaeli Instagram: rocco_raphael_theaussies

Just praegu, talvel, tagab õige toitumine selle, et teie lemmikloom elaks külma ja niiske aja üle ilma probleemideta. Rohkelt värsket liha annab teie koerale palju energiat ja tagab kerge seeduvuse.

  • Köögiviljad naturaalsete antioksüdantidega ja väärtuslikud ravimtaimed ning vitamiinid toetavad immuunsüsteemi. Kuna temperatuuride erinevus toas ja õues on suur, võivad isegi koerad külmetuda.
  • Eeterlikud õlid ja tasakaalustatud kogus B-vitamiine toetavad naha tervist ja aitavad vältida naha kuivamist küttega ruumides. Igapäevane harjamine eemaldab surnud karvad ja stimuleerib verevarustust.
  • Paljudele koertele võib soovitada talvisel perioodil kohandatavat toidukogust. Kui õues läheb külmemaks, suureneb ka energiavajadus. Koertel, kes veedavad palju aega või elavadki õues, on toidule suuremad nõudmised.  
  • Samas on paljude koerte jalutuskäigud pimedal ja külmal ajal tunduvalt lühemad. Vastavalt on oluline päevast toidukogust vähendada, et vältida liigse rasva kogunemist.
  • Tubased toidumängud on hea viis hoida koera tegevuses. Selle asemel, et toit lihtsalt kaussi panna, võib toidupalakesed majas ära peita ning koer on tänulik, et saab nuuskides need üles otsida. Kaaluge ka toidupallide kasutamist ja erinevate mõtlemist vajavate harjutuste tegemist. Koerad on nupukad ja lahendavad ülesandeid meelsasti.

Praegusel ajal, kui koeratoitude valik on hiilgama suur, on üha raskem leida enda lemmikule just see õige söök. Nii nagu inimestel, võib ka koertel esineda erinevaid allergiaid ja toidutalumatust erinevate koostisosade suhtes mida toit sisaldada võib. Kui meie inimestena sööme peaaegu igal õhtul erinevat sööki, siis meie lemmikud söövad tihti aastaid sama sööki. Just seetõttu ongi oluline leida enda koerale söök, mis talle meeldib ning mis sisaldab piisavas koguses valku ja rasvu ning lisaks ka erinevaid vitamiine, süsivesikuid ja mineraalaineid.

Toidu valimisel tuleb alati pakendilt lugeda mida see sisaldab – nii nagu inimeste toidul, on ka koeratoitudel koostisosad alati kahanevas järjekorras. Ehk see, mis on koostises väljatoodud kõige esimesena, on toidus kõige suurema sisaldusega ning mida edasi, seda vähem seda koostisosa toidust leida võib.  Minu jaoks on oluline, et koeratoit sisaldaks esimesena liha. Lisaks on ka väga oluline, et toit ei sisaldaks erinevaid maitsetugevdajaid, lõhnaaineid, liha kõrvalsaadusi ja kunstlike värvaineid. Mina hetkel välistan ka koeratoidus teravilja, kuigi mõõdukas koguses teravili ei ole kuidagi koertele halb. Paljud arvavad, et nende koeral on allergia just teravilja vastu (mis võib ka nii olla), kuid samuti võib koeral olla allergia hoopis mõne loomaliha või ka näiteks piimatoodete suhtes.

Omades kahte väga aktiivset austraalia lambakoera, on toidukogused meie jaoks päris korralikud. Ühes kuus süüakse ära umbes 20kg kuivtoitu + sinna juurde veel ka igapäevaselt antavad märgtoidud. Oleme proovinud mitmeid erinevaid brände, nendest osad on sobinud, ning osad mitte. Kui toit ei ole sobinud, olen enda koerte puhul täheldanud järgmiseid tähelepanekuid: silmad on läinud rohkem rähma, silmad on hakanud jooksma, koera hingeõhk lõhnab tugevalt näiteks kala järele (kui andsime kalaga kuivtoitu) ning ka näiteks väljaheide on mõne toiduga läinud suuremaks. Kusjuures andnud oleme neile alati toitu, mille kg hind on üle 5€ seega tegemist on olnud kvaliteetsete söökidega oma koostisosade suhtes. Küll aga olemegi aru saanud, et näiteks kana on üks nendest loomsetest valkudest, mida kumbki minu koer süüa ei saa, kuna siis on silmad kohe rähmased ja nö „jooksevad“.

 

Eelmisel aastal mõtlesime, et võiks koeratoidu vahetada natukene taskukohasemaks, kuid ilma, et kvaliteedi kohal allahindlust tegemata. Valituks osutus Platinum Adult Iberico + Greens. Valisime selle söögi just seetõttu, et see on teraviljavaba ning mõtlesime, et vahelduseks kala ja pardisöökidele, prooviks anda Iberico sealihaga kuivtoitu.

Platinum Iberico + Greens kuivtoit sisaldab 70% värsket Ibeeria sealiha, süsivesikuallikana on toidule lisatud kartulit ning antioksüdantide rikkaid juurvilju. Lisaks sisaldab kuivtoit mitmeid erinevaid vitamiine, puu- ja köögivilju ning ürte. Mis mind veel tõmbas Platinumi poole, oli see, et krõbinad ei ole täiesti kuivad, vaid on justkui pool-niisked. Kuna reisime tihti koertega ja sellega seoses on vaja koeratoit näiteks nädalavahetuseks kaasa pakkida, ei viitsi alati märgtoite kaasa vedada, seega on hea, et krõbinad ei ole täiesti kuivad ning koerad söövad neid ka „paljalt“ suurima hea meelega.

Viimase toiduga oligi meil probleeme näiteks Raphaeli silmadega, mis kergelt justkui jooksid ja tekitasid silmanurka tumedama joone- see oli samuti üks põhjus miks ma soovisin koertel sööki vahetada. Toiduvahetuse tegime päeva pealt. Nii, kui vana toit otsa sai, ootas juba uus söök ning mingit segamist vana toiduga me ei teinud. Koerad võtsid uue söögi väga kiirelt omaks, kuna krõbinates on tõesti tunda liha lõhna ning ilmselt see neid sööma kutsubki :). Söögi vahetuse ajal ei täheldanud kordagi, et koertel oleks olnud seedeprobleeme, mis oli väga tore, kuna tihti erinevate toitude vahetusperioodil võib koera seedimine natuke sassi minna.

Kui olime Platinumi andnud umbes kaks nädalat, märkasin ma üks õhtu, et Raphaeli silmad ei jookse enam! Lisaks kadus ära ka eelnevalt natukene muret teinud Raphaeli hingeõhk, mis peale söögivahetust enam ei ole üldse selline nagu varasemalt. Rocco on meil vähem tundlikum erinevate koostisosade suhtes, kuid tema on toidu puhul väga valiv -näiteks, ei söönud varasemalt Rocco kunagi kuivi krõbinaid, alati pidi sinna kas mingit õli või kodujuustu vms peale panema. Platinumi krõbinaid võib aga ka lausa metsa/trenni kaasa maiuseks võtta ja koerad kuulavad ideaalselt sõna, kuna ju need on siis lihtsalt nii maitsvad! :) Praeguseks oleme valikuga väga rahul, lisaks kõigele muule on koertel ka karv ilusti kinni ja kohtunikud näitustel on näiteks Raphaeli karvkatte kvaliteeti väga kiitnud!

 

 

Autor (tekst ja pilt): Gete
Rocco&Raphaeli Instagram: rocco_raphael_theaussies

Loe esimest osa SIIT (LINK).

 

Eelmises postituses rääkisin kuidas tänavalt võetud katkise hingega koer meie majja tuli, millised olid esimesed rõõmud ja mured. Nüüd räägin aga edasi sellest, kuidas hulkurist sai koduhoidja!

Kuna Käpik keeldus rihma otsas olemisest, aga ihuhädasid peab ta ju siiski kuidagi leevendama, ei jäänudki mul lõpuks muud üle, kui ta lihtsalt aeda lahti lasta. Kuna tegu on aga imetillukese koeraga, leidis ta pidevalt augukesi kust end välja pressida, et kodust põgeneda. Õnneks tuli ta alati ise õhtuks koju tagasi, aga see mööda küla hulkumine oli minu jaoks sellegi poolest vastuvõetamatu. Koera koht on kodus ja minu kohus on teda siin hoida! Aga kuidas? Ta ei käinud rihmas, seega jalutama temaga minna ei saanud. Aeda lahti ka lasta ei saanud, sest siis ta ju põgenes. Samuti ei saanud ma talle kaela panna raadiopiirde rihma nagu mu teisel koeral on, sest esiteks võib see veel rohkem kasvatada tema umbusklikkust inimestesse ja teiseks ei saanud ma teda ju piirdega harjutada, kui ta rihmas ei käinud! Surnud ring ühesõnaga ja ma olin juba täiesti lootusetus olukorras...

Ma muudkui nuputasin kust ta küll välja pääseb ja panin usinalt augukesi kinni, aga mu katsed teda kodus hoida olid kõik sellegi poolest luhta, sest ühel õhtul ta enam koju ei tulnudki. Ei tulnud ka järgmisel õhtul...

Kolmandal õhtul sain teada, et mu väike Käpikukene on varjupaika sattunud! Olin koledal kombel ehmunud, aga vähemalt oli nüüd mu süda rahulikum, sest teadsin, et koer on elus, terve, soojas ja toidetud.

Aga teate mis on kogu loo kõige sürreaalsem asi? Päevast, mil koer varjupaigast koju tagasi jõudis, hakkas ta rihma otsas kõndima! Lihtsalt niisama, üleöö! Kartis küll meeletult ja käis kõrvad ludus, pea maadligi ja saba jalgevahel, aga vähemalt kõndis! Te ei kujuta ette kui rõõmsaks see edusamm mind tegi!

Alguses oli ta ikka väga hirmul, kui talle õue minekuks rihma kinnitada proovisin. Ta lausa põgenes koridoris mu eest ja üritas end lapsevankri alla pressida... Aga ajaga on asi aina paremaks läinud. Ta pole endiselt eriline rihma fänn, aga vähemalt ei põgene ta enam minu eest ära. Rihma otsas muutub ta ka iga päevaga aina enesekindlamaks. Varem jäi ta minust pidevalt maha, ei nuuskinud midagi ja ainult kõndis arglikult minu taga või kõrval. Nüüd aga jookseb ta rõõmsalt ringi, nuusib iga posti ja põõsast ning mis peamine - ta silmad säravad! Elurõõm on hakanud sellesse väiksesse kehasse tagasi tulema!

Ka lähedust, paisid ja hellitusi tuleb ta nüüd juba ise lunima. Ta sätib end pidevalt minu jalgade peale magama, kui ma kuskil istun. Ta tahab hirmsasti minuga koguaeg kaisutada ja nunnutada ning näitab oma armastust ja tänulikust välja ka sellega, et limpsib mu käsi ja jalgu. Arglikust, katkise hingega koerast on saanud maailma kõige mõnusam seltsiline ja sõber. Loom, kes teab milline on halb elu, on elulõpuni tänulik inimesele, kes pakub talle paremat. Käpik on juba teine loom, kelle ma tänavalt päästnud olen, seega uskuge mind, kui ütlen, et mis puutub oma omaniku hindamisesse, on vahe normaalse ja halva minevikuga looma puhul meeletu!

 

 

Käpiku seiklused jätkuvad, loe järgmist osa SIIT (LINK).

Autor (pilt ja tekst): Janeli, www.lipsuke.com

Tooted 1 kuni 5 koguarvust 68

Lehekülg:
  1. 1
  2. 2
  3. 3
  4. 4
  5. 5