Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Koer jääl

27.03.2012

Kevad ja talv peavad oma iga-aastast võitlust. Lumi on juba enamasti sulanud, ent veekogude jää annab visalt järele. Selle tasane pind lausa kutsub jalutama. Kuid kevadisel jääl liikumine on äärmiselt ohtlik.



Libedus



  • Jää võib olla nii sile kui konarlik – ent on alati libe!

  • Väldi tagaajamismänge jää (palli, pulga, teise koera järgi jooksmine).

  • Jääl libastumine võib koerale põhjustada mitmeid vigastusi.

  • Jäätunud veekogude lähedal jaluta koeraga ohutuse mõttes rihma otsas.


Terav jää



  • Nagu lumekoorik, nii võib ka jää koera jalgu ja kõhualust vigastada.

  • Vaata koera jalad alati pärast jalutuskäiku üle.

  • Vajadusel kasuta käpavaha või papusid. Papud ei tohi olla libeda tallaga.


Läbi jää



  • Inimene oskab läbi jää kukkumise võimalusega arvestada. Koer seda ohtu endale ei teadusta. Koera ohutuse tagamine on koeraomaniku ülesanne.

  • Sügisene jää on elastsem. See hoiatab raginaga, et enam kaugemale ei tasuks minna.

  • Jää vananedes kristallide vahelised sidemed nõrgenevad. Seda soodustab kevadpäike. Kevadisest jääst võib hääletult läbi vajuda.

  • Seisvate veekogude jää on paksem kui vooluveekogude oma. Liikuv vesi kulutab kogu aeg jääd õhemaks.

  • Läbi jää vajunud koera on väga raske käepäraste vahenditega end ise ohtu panemata päästa. Targem on appi kutsuda päästjad.


Allajahtumine



  • Jäisest veest päästetud koer kannatab allajahtumise all.

  • See on eluohtlik seisund.

  • Allajahtunud koera tuleb liigutada väga ettevaatlikult ja soojendada aeglaselt. Kindlasti tuleks sellises seisundis koer viia loomaarsti juurde ülevaatusele.

Koera alajahtumine

22.02.2012

Kuigi väljas valitseb sula, pole talv veel kaugeltki läbi. Seekord räägiks alajahtumisest. Kui külmakahjustus on paikne mure, siis allajahtumine haarab kogu organismi. Sellesse eluohtlikku seisundisse võib sattuda nii koer kui peremees. Kuidas seda seisundit ära tunda ja vältida?


Enim on ohustatud:




  • lühikarvalised koerad

  • väiksed koerad

  • märjad koerad – ka vesisaba oht

  • kutsikad

  • vanad koerad

  • õuekoerad, kellel puudub kuiv varjualune


Kuidas tekib?



  • kehatemperatuuri säilitamiseks koer liigub, väriseb (lihaste kokkutõmbed toodavad sooja), ajab karva kohevaks

  • kui koer kaotab soojust kiiremini, kui ta seda toota jõuab, siis tekib allajahtumise oht

  • liigset jahtumist põhjustavad madal temperatuur, tuul, märg karv


Tunnused:




  • külmavärinad

  • uimasus

  • kanged lihased

  • koordinatsiooni halvenemine

  • aeglane pulss ja madal hingamissagedus

  • fikseerunud ja laienenud pupillid

  • kokku kukkumine

  • kooma

  • tunnuste esinemine oleneb allajahtumise määrast


Ravi



  • ilma ravita on allajahtumine surmav

  • värisev ja kange koer vii sooja ruumi

  • mässi ta sooja ja kuiva teki sisse

  • jälgi koera

  • tõsisema allajahtumise korral kasuta sooje rätikuid, veepudeleid, fööni.

  • ettevaatust – koer võib muutuda rahutuks, kui naha soojenedes see nö surisema hakkab.

  • parim viis koera seisundi hindamiseks on tema kraadimine. Koera normaalse kehatemperatuuri saad, kui kraadid teda rahuolekus.

  • konsulteeri loomaarstiga – raske allajahtumisega koera saab aidata ainult kliinikus


Ennetamine



  • külma ilmaga väljas liikudes jälgi pidevalt oma koera

  • vali jalutuskäikude pikkus vastavalt ilmale ja koera enesetundele

  • õuekoerale taga kuiv ja soe varjualune

  • väldi koera märjaks saamist

  • vajadusel kasuta külma ilmaga koeraga õues liikudes jakki ja koerapapusid

Koer ja pakane

01.02.2012

Käes on selle talve külmimad ilmad. Inimesed panevad end enne välja minekut järjest paksemalt riidesse või väldivad üldse õues toimetamist. Koeraomanikud kuuluvad nende inimest hulka, kes peavad pakasegagi väljas käima. Mida jälgida, et külmad ilmad lemmiku jaoks turvaliselt mööduksid?




  • Kutsikad, vanad, väikest kasvu ning ilma aluskarvata koerad vajavad külma ilmaga erilist tähelepanu.

  • Vajadusel kasuta koera õue viies jakki ja koerapapusid.

  • Kammi koera – see aitab karva kohevana hoida.

  • Lõika käpapadjandite vahel olev karv lühikeseks, et vältida jääpallide moodustumist

  • Jälgi küünte pikkust – lumes jalutades need ei kulu

  • Enne väljaminekut määri käpad käpavahaga – see aitab vältida jääpallide moodustumist.

  • Jalutuskäigu pikkus kohanda vastavalt temperatuurile

  • Õuest tulles puhasta koera käpad – eemalda niiske rätikuga võimalikud soola ja lumetõrje kemikaalide jäägid.

  • Külm halvendab koerte lõhnataju.

  • Külmakahjustused tekivad esimesena kõrvadele, ninale, varvastele, nisadele.

  • Koeradki võivad kannatada allajahtumise käes.

  • Ära jäta koera külmal ajal autosse – see metallkast jahtub väga kiiresti

  • Pärast pesemist kuivata koer korralikult enne, kui ta õue viid.

  • Antifriis maitseb lemmikutele magusalt, ent on surmavalt mürgine.

  • Ettevaatust veekogude jääl jalutades – äkilised liigutused libedal jääl võivad koera vigastada, samuti on oht vette kukkuda.

  • Sügavas lumes trambi koerale koht, kus ta saab end mugavamalt kergendada.

  • Õuekoera kuut pane tuule eest kaitstud kohta.

  • Tõsta kuut maapinnast veidi kõrgemale – maapinnast tulev niiskus ei jõua siis koerani.

  • Kuuti pane põhku; võimalusel väldi tekkide kasutamist, sest karvadega kuuti toodud lumi sulab ja muudab koera küljealuse märjaks.

  • Kuudi ukse ette riputa kate, et tuul ja lumi kuuti ei pääseks.

  • Õuekoerad vajavad külmal ajal rohkem ja energiarikkamat toitu.

  • Jälgi, et koer saaks ka miinuskraadidega piisavalt juua.

  • Vii koerale joogiks sooja vett, et ta ei peaks energiat selle soojendamisele raiskama.

Koer ja jää

07.03.2011


Kevad läheneb aina pikemate sammudega. Mõnusamad ilmad ja valgemad õhtud lausa kutsuvad koeraga õues aega veetma. Lisaks rohkele lumele on tänavune talv pakkunud meile teisigi lõbustusi. Pikalt kestnud miinuskraadid on vaatamata vahepealsele sulale kaanetanud enamuse kodustest veekogudest. Veesilmi kattev jää pakub meile võimalusi külastada paiku, kuhu harilikult kuiva jalaga ei pääse. Neile retkedele võetakse kaasa ka neljajalgsed sõbrad.


Jääväljad on omaette vaatamisväärsused ja tihti kipub meil nendel jalutades ettevaatus kaduma. Talvine vaikus ja ilu suudavad suurepäraselt meie tähelepanu hajutada. Ent jääl varitsevad mitmed ohud.



Libedus


Olenevalt jää tekke kiirusest ja valitsevatest ilmaoludest on moodustuv jää päris sile või konarlik. Kuid jää on alati libe. Kindlasti tuleks jääl liikudes vältida koerale palli, puupulga või mõne muu mänguasja viskamist. Samuti peaks koertel keelama üksteist taga ajada. Kuid kui koer pole piisavalt kuulekas, peaks jääl jalutamist vältima või tegema seda ainult rihma otsas. Pikkade käpapadjandite vaheliste karvade ära lõikamine aitab samuti koeral libedal pinnal paremini jalgadel seista. Libedus võib põhjustada koertele mitmeid vigastusi alates venitustest ja rebestustest kuni luumurdudeni välja.



Terav jää


Pärast iga talvist jalutuskäiku tuleks koera käpad üle vaadata. Nii üha tugevamat koorikut koguv lumi kui ka jää võivad käpapadjanditele jätta erinevas suuruses haavu. Seda probleemi aitab vältida käpavaha või papude kasutamine. Papude puhul tuleks kindlasti jälgida, et neil oleks talla all muster või need oleks valmistatud karedast materjalist, sest muidu suurendavad need jalavarjud libisemisohtu veelgi.



Läbi jää


Eelnevatest ohtudest palju eluohtlikum on võimalus jääl jalutades läbi selle külma vette kukkuda. Kui inimene oskab enamasti selle võimalusega arvestada ja valib hoolega, millal külma kaanetatud veekogule uitama läheb, siis koer ei oska teda varitseva külma supluse võimalust endale teadustada. Koera ohutuse tagamine on koeraomaniku ülesanne.


Jää tekkides kasvab jää paksusesse. Samas aeglustab jääle sadanud lumi oluliselt edasist jääteket. Voolavatel veekogudel on jää tunduvalt õhem kui seisvatel veesilmade.


Talvine jää hoiatab sellel jalutajat enamasti valju raginaga, et targem oleks tagasi kaldale pöörduda. Jää vananedes kristallide vahelised sidemed nõrgenevad. Seda soodustab ka päike. Seega kevadine jää enamasti hoiatussignaale ei jaga ja sellest võib peaaegu hääletult läbi kukkuda.


Kui hoolimata kõigist ettevaatusabinõudest on koer siiski läbi jää vajunud, ei pruugi ta sealt rabeda jää või veest libedaks muutunud jää tõttu enam ise välja saada. Enamasti ei ole soovitatav koerale ise jääauku järele ronida, sest see võib lõppeda ka abistaja jäise suplusega, mis talvistes tingimustes kiiresti eluohtlikuks muutub. Parem lahendus on kutsuda appi päästjad.



Allajahtumine


Jääaugust välja aidatud koer kannatab suure tõenäosusega allajahtumise all. See on eluohtlik seisund. Allajahtunud koera tuleb liigutada väga ettevaatlikult ja soojendada aeglaselt. Kindlasti tuleks sellises seisundis koer viia loomaarsti juurde ülevaatusele.


Turvalisi jalutuskäike!

4 ese(t)