Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Allergia

11.05.2015

Kuna suvi on aeg, mil loomadel löövad kõige sagedamini välja erinevad nahaprobleemid, räägime järgmistes artiklites natuke lähemalt selle põhjustest - allergiast.

Mis on allergia?(VIIDE)
Allergia ehk ülitundlikkus on organismi ebatavalise reageerimine kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Kõigi organismide jaoks on eluliselt tähtis hoida organismi sisekeskkonna ühtsust, kuid samas tuleb pidevalt kokku puutuda erinevate välisteguritega. Seetõttu on organismidel arenenud keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad aga ka paljude teiste elundite ja kudede rakud. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja spetsiaalsed kaitsekehakesed, mida me tunneme antikehade nime all. Need tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnikord on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nii kulgeb organismis kaitsereaktsioon teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkus tähendab seda, et organism reageerib ebatavaliselt tugevalt teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkuks ehk allergiliseks reaktsiooniks. Tegurit või ainet, mis reaktsiooni esile kutsus, nimetatakse allergeeniks.
Allergeenid põhjustavad organismi sattudes mitmeid haigusnähte, mis võivad ilmenda kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Ka väga väike allergeeni hulk võib põhjustada väga tugeva reaktsiooni. Allergianähtude korral võivad olla kahjustatud nahk, hingamiselundid, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem.
Allergeenid jagunevad välisteks ja sisesteks teguriteks. Välised ehk eksoallergeenid omakorda jaotuvad mittenakkuslikeks (elutolm, õietolm, karvad, juuksed, kõõm, toiduained, kemikaalid, ravimid) ja nakkuslikeks (bakterid, seened, viirused).

Kuidas tekib allergiline reaktsioon nahas ja kuidas seda vältida?
Kui allergeen sattub esimest korda organismi, tekib seal kehaomane vastuaine – antikeha (immuunglobuliin E), mis kinnitub nahas ja limaskestades asuvatele nuumrakkudele. Kui sama allergeen sattub uuesti organismi, vallandub allergiline reaktsioon – allergeen ühineb antikehaga nuumraku pinnal, mille tulemusel puruneb nuumraku kest ja sealt vabanevad bioloogiliselt aktiivsed ained, mis tekitavad allergianähtusid – näiteks histamiin tekitab nahas tugevat sügelust. See tähendab seda, et üldiselt on allergiline reaktsioon seotud spetsiifiliselt allergeeniga.

Allergia nähud
Koertel avaldub allergia tavaliselt sügelusena. See avaldub erinevate süptomitega:
• Jalgade närimine
• Näo vastu vaipa nühkimine
• Kratsimine (ekssesiivne) (eriti kaenla alt ja külgedelt)
• Korduvad kroonilised kõrvapõletikud
• Karvakadu (ehk alopeetsia)
• Katkine nahk
• Põletikud, mis alluvad antibiootikumiravile, aga korduvad kohe, kui antibiootikumiravi on lõppenud.
Võrreldes inimestega, esineb koertel harva heinanohu, oksendamist, kõhulahtisust või paistetust allergia tõttu. Tavaliselt avaldubki allergia läbi nahaprobleemi.

Miks allergia tekib?
Tuleb pidada meeles, et koer peab olema enne allergia väljakujunemist allergeeniga mõnda aega kokku puutunud. Erandid nagu putukahammustused, võivad välja kujuneda peale ühte ainsat kokkupuudet.
Allergia on koerte puhul suuresti geneetiline – on mitmeid koeratõuge, kelle puhul on allergiat väga tavalised, näiteks West Highland White terrier, šoti terjer, Lhasa Apso, inglise ja iiri setterid, retriiverid ja dalmaatsia koerad (neid tõuge on veelgi).
Kui probleem ei ole geneetilise taustaga, ei teata, miks loomal ülitundlikkus mingi aine vastu tekib.

Järgmises artiklis keskendume juba lähemalt toiduallergiale.

Autor: Mirjam Prints


Nõu annab Vilde tee loomakliiniku loomaarst Anu Poopuu.

Kuidas aru saada, et koeral on allergia või veel hullem - toidumürgitus?


Allergia diagnoosi kinnitamiseks ning teada saamiseks, kas see on seotud mõne toidus või hoopis ümbritsevas keskkonnas oleva allergeeniga, on esmalt vaja välistada välisparasiidid, kuna ka need põhjustavad sügelust.


Seejärel jätkatakse toidukatsega umbes 6 nädala jooksul, et saada teada, kas mõni toidu komponent võiks olla probleemi allikaks.


Kuna  toidukomponentidest tingitud allergiad on seotud toidus olevate valguallikatega, siis on vaja teatud aja jooksul pakkuda loomale toitu, milles ei oleks valguallikaid, mida looma varasemas elus on söönud. See, kas need on piimatooted, kala, veiseliha, riis, mais, kana või muu, sõltub sellest, millist toitu on koer või kass varem söönud.


Toidukatse ajal pakutakse loomale toitu, milles sisalduvate valkudega loomal varasem kokkupuude puudub. Kui looma seisund muutub katse ajal paremaks ning peale katse lõppu läheb vana toidu uuesti andmisel silmnähtavalt kehvemaks, võib olla üsnagi kindel ,et allergia põhjustas on mõni menüüs olnud toidukomponent.


Enamasti on toidumürgituse puhul tegemist ägedalt kulgeva seisundiga, mis on tingitud mürgise või saastunud toidu söömisest ning valdavaks on seedetrakti nähud, nagu:




  • oksendamine

  • halb enesetunne

  • kõhuvalu

  • kõhulahtisus


Seisundi halvenedes võivad lisanduda ka närvisusteemi nähud nagu krambid, teadvuse kadu jne.


Allergianähtude tekkimiseks on vaja enamasti mitmekordset kokkupuudet allergiat põhjustava ainega.


Esimesel kokkupuutel tekib organismis tavaliselt tagasihoidlik reaktsioon, mis tingib antikehade ehk kaitsekehade tekke. Järgnevatel kokkupuudetel reaktsioon ägeneb, mis võib avalduda mitmesuguste erinevate haigusnähtudena  nagu sügelemine, kõhulahtisus jne.

2 ese(t)