Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

tundlikku nina saab rakendada väga paljudel inimestele vajalikel töödel. Otsingutööd ei ole mingi erand. Kui eelnevates kirjutistes tutvusime päästekoerte ajaloo ja tööpõhimõtetega, siis seekord vaataks lähemalt võimalikke kasutusalasid.


Otsingutöid erinevates keskkondades ühendab üks põhimõte – koer peab lõhna järgi leidma seal olevate inimeste asukoha ja neist koerajuhile märku andma. Kasutusala järgi jagunevad otsingukoerad jäljekoerteks, maastiku-, varingu- ja meil vähemlevinud laviiniotsingu koerteks. Rahvusvahelise Päästekoerte Organisatsiooni ehk IRO poolt koostatud eksamireeglid hõlmavad ka vetelpäästekoerte eksamit, kuid nende töö on rohkem kannatanute ja paatide transport vees ja kaldal kui otseselt otsimine. IRO otsingukoerte eksamite reegleid ehk IPO-R reegleid saab kasutada:




  • päris otsingutele kaasatavate koerte atesteerimise eksamite ühe osana

  • omaette eksamite või võistluste korraldamiseks


Jälg


See osa sarnaneb enim erijälje ehk FH eksamiga. Suurim erinevus on, et kui FH eksamil lõpeb jälg esemega, siis päästekoerte jäljeeksamil on jälje lõpus inimene, kellest koer peab märku andma. Ala jaguneb kaheks tasemeks:


A tase

  • võõra inimese tehtud jälg

  • 1000 sammu

  • 1,5 tundi vana

  • 5 nurka ja 5 eset


B tase




  • võõra inimese tehtud jälg

  • 2000 sammu

  • 3 tundi vana

  • 7 eset, 7 nurka – ka teravnurgad


Maastikuotsing


A tase




  • otsinguala 100x200m

  • 2 kadunut

  • tööaeg 15 minutit


B tase




  • otsinguala 100x300m

  • 3-6 kadunut

  • tööaeg olenevalt kadunute arvust 20-30 minutit


Koerajuht liigub otsinguala keskel ja koer peab läbi vaatama ala, mis jääb 50 meetri ulatuses koerajuhist paremale ja vasakule. Koerajuht tohib ala läbida ainult ühe korra.  Koertele on tihti raskeim järjekindlalt koerajuhist näidatud suunas piisavalt kaugele eemaldumine. Kuna tegemist on suhteliselt intensiivse harjutusega, peavad seda sooritama minevad koerad olema väga heas füüsilises vormis.



Varing


Selles otsinguosas on kannatanud peidikutes ehk koeral puudub võimalus nendega nägemiskontakt saavutada. Seega peab koer inimeste leidmiseks lootma ainult oma ninale. Sellel ajal kui koer töötab, askeldavad varingul abilised, kes justkui kaevaks juba kedagi välja, lisaks on taustahelidena igasugune müra. Kõik selleks, et teha kindlaks, kas koer suudab segajaterohkes ümbruses oma tööle – kannatanute leidmisele – keskenduda. Nagu eelnevatelgi aladel, on ka varingueksamil kaks taset:


A tase




  • varingu pindala 600–800 m²

  • 2 kannatanut

  • tööaeg 15 minutit


B tase




  • varingu pindala 800–1200 m²

  • 3-6 kannatanut

  • tööaeg sõltuvalt kannatanute arvust 30-40 minutit


Lisaks otsingule (jälg, maastik, varemed, laviin) peavad koer ja koerajuht eksami sooritamiseks läbima veel kuulekuse ja osavuse osasooritused. Neis lähemalt järgmine kord.


Päästekoerte eksamireeglitega tutvuda siin.

Üks võimalus sellele küsimusele vastus saada on läbida koerte vastupidavuse ehk AD katse. Kuidas selle katse raames koera vastupidavus välja selgitatakse?


Selle eksami raames hinnatakse koera võimet läbida joostes pikka distantsi. Jooks, kui koera jaoks loomulik liikumisviis, annab hea ülevaate looma füüsilisest ja vaimsest seisust.


Eksamist:




  • sooritava koera vanus peab olema vahemikus 16 kuud kuni 6 aastat

  • osalev koer peab olema terve ja piisava füüsilise treenitusega

  • eksami sooritamise ajal peaks õhutemperatuur olema alla 22°C

  • katse teekond peaks kulgema võimalikult erineva pinnasega teedel ja tänavatel

  • läbitav distants on 20 km

  • seda tehakse kolmes jaos: 8 km, paus 15 min, 7 km, paus 20 min, viimased 5 km

  • liikumiskiirus katse vältel on 12-15 km tunnis

  • koer peab liikuma lõastatuna normaalses traavis jalgratta kõrval koerajuhi paremal küljel

  • koerte tervist kontrollitakse nii enne jooksu alustamist, pauside ajal kui ka pärast nõutud vahemaa läbimist

  • kui koer näitab ilmselgeid väsimusmärke, siis eemaldatakse ta eksamilt

  • pärast jooksu tuleb sooritada kõrvalkõnni harujutus, mis sisaldab pöördeid ja erinevaid liikumiskiirusi.

  • sellel eksamil punkte ei jagata – eksamiprotokolli kantakse märge “sooritanud” või “mitte sooritanud


Täpsemalt saab reeglitega tutvuda siin


2 ese(t)