Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Eestis pole loomapidamisega veel kaugeltki mitte kõik kõige paremas korras. On väga palju juhtumeid, kus koeri väärkoheldakse, piinatakse ning koheldakse väga alatutel viisidel.

Nüüd, kevade algul, võiks iga loomaomanik enda tegemiste üle kriitiliselt järele mõelda – kas tema on see, kelle kohta saaks öelda Hea Omanik. Kas Sinu koer on Sinuga rahul? Mida peaksid muutma Sina ise ja mida võiksid muuta oma koera juures?

Hea Omaniku tunnused:



  • Kannab hoolt, et tema hoolealus(t)el oleks iga päev kõht täis ja meel hea.



  • Vaktsineerib oma koera kord aastas marutaudi ja teiste enimlevinud koerte nakkushaiguste vastu – sellega hoiab nii oma kui teiste koerte tervist.



  • Teeb koerale vähemalt kaks korda aastas ussikuuri.



  • Õpetab koera endale kuuletuma.



  • Ei peksa oma koera ega kasvata/õpeta teda ka muul moel agressiivseks.



  • Hoolitseb, et koer oleks ühiskonna täieõiguslik liige, õpetab koera suhtlema nii teiste koerte kui inimestega.


Et elada normaalset koeraelu, ei vaja koerad inimesi. Meie vajame koeri ja selleks, et nad meie ühiskonda sobituksid, on meil vaja paremini teada koerte tausta.




Võttes endale kutsika, pakuvad paljud talle esimese asjana armastust, hellust, parimat aset ja toitu, jättes täiesti kõrvale kutsika tegelikud vajadused ning jättes arvestamata, et tegu on loomaga. Inimesel on oma psühholoogia, kaamelil oma ja koeral kui liigil oma.

Esimene suur viga tehaksegi sageli sellega, et inimene asetab enda ja koera maailma ühele tasandile, purustades täielikult koera maailmapildi ja lüües segi tema nägemuse kurjast ja hierarhiast. Sellega asetatakse loomakese õlgadele nii tohutu (mure)koorem, et tulemuseks on närvilised, lõhkuvad ja ärajooksvad loomad.

Inimene mõtleb: küll see koer on ikka mõistmatu ja tänamatu loom - olen ju teinud kõik endast oleneva, andnud talle peavarju, toidu, armastuse ja ikka talle ei piisa?! Koer aga näeb asju teisest vaatenurgast: koer, kes on sündinud tegelikult karja alamliikmeks, on asetatud karjajuhi rolli ja nüüd peab ta vastutama kogu karja heaolu eest - oma karja toitma, kaitsma, valvama, juhtima, ja jahile viima. Ta ei tule sellega toime. Kui me suudame oma mõttemaailma muuta ja näha asju läbi teise liigi vajaduste siis on meie koertel hoopis lihtsam ja stressivabam meiega elada.

LIIDER KÄITUB KINDLALT

Inimene on ainus liik, kes võib järgida ka ebakindlaid liidreid. Koer ei tee seda kunagi. Mis siis toimub koertemaailmas? Kutsikad "loevad" juba vastsündinuna ema energiaid. Kui jälgida emast koera, kes läheb pesakonna juurde, näeme, et koeraema läheb kutsikate juurde alati vaikselt ja rahulikult, nuusutab nad üle ning fikseerib enda jaoks, mis seisus pesakond on. Emane koer ei korralda sünnipäevapidusid, ei lähe kilgates ja nunnutades pesakonna ligi - ta käitub rahulikult ja tasakaalukalt. Ta annab oma kutsikatele tasakaalukat energiat, ta on esimene liider kutsikatele, kes õpivad teda järgima ja talle alluma. Koerad "loevad" meie energiaid kogu aeg. Haistmismeel on neil olemas kohe sündides, alles siis tuleb kuulmine ja nägemine. Kui inimene läheb endale kutsikat valima või mõnda pesakonda vaatama, käitub ta valesti nendega kohe suhtlusse astudes - nii antakse kutsikale vale infot, et tegelikult on külaline neist madalamal positsioonil. Ja siis kui tuleb kutsikas koju ja saab koosoldud ajal vahetpidamata signaale, et inimene on nõrk karjaliige, siis  (kuna looduses ei ole tühja kohta) peabki väike kutsikas hakkama karjahierarhias tõusma - aga ta ei ole sündinud liidriks. Siit saavad alguse probleemid närvilise ja rahutu koeraga.  Kuidas käituda? Koeral peab olema tasakaalu kese, kelleks on karjajuht, liider. Koerasse tuleb suhtuda kui looma ja liiki. Sellest küljest vaadatuna on karjale vajalik tasakaalukas liider, liikumine, distsipliin ja piirangud. Liikumine (ehk nn.jaht) võimaldab karjal kogu aeg õppida üksteist lugema, alluma, teada saama karjasiseseid piiranguid ja reegleid, väsitada ennast nii vaimselt kui füüsiliselt. Meie, inimeste jaoks on jalutuskäigud loomadega parimad võimalused õppida oma vigadest, keerata võimalikud äpardused enda kasuks, minna koeraga olukordadesse, mis on tema jaoks olnud hirmutavad, agressiivsed, alandavad ja koos neid lahendada. Koer loeb meie energiaid ja järgib ainult rahulikku tasakaalukat liidrit.

JALUTUSKÄIGUD

Mida peaks üks õige jalutuskäik sisaldama? Parim aeg on hommikune, eriti selliste koerte puhul, kes kodus üksi jäädes käituvad frustreerivalt. Lühim aeg olgu 45 minutit kiiret käiku, mille jooksul koeral ei ole aega isegi nuuskida, vaid ta peab koguaeg omanikku jälgima. Selle 45 minuti jooksul tehakse kaks 5-10 minutilist peatust, mille toimumise otsustab peremees. Nende peatuste ajal saab loom pissida ja kakada ning ringi nuuskida. Tegevuse lõpetab jällegi peremees-karjajuht, liikudes tempokalt edasi. Koer ei tohi ühegi jalutuskäigu ajal, kui ta on rihmas, liikuda inimese ees, vaid ainult külgedel ja tagapool, sest ees liigub vaid karja juht. Sellise jalutuskäigu ajal kulutab loom väga suures koguses oma vaimset ja füüsilist energiat ja jõuab koju päris väsinuna. Väsinud koera jaoks oma koju jäämisel arusaadav taust ja ta jääb rahulikumalt koju, sest loodused jäävad karjast maha ainult väga väsinud, haiged või vanad karjaliikmed.

*Paari päeva pärast on samal teemal võimalik edasi lugeda, põhjalikumalt seletame lahti: Närvilised olukorrad, Kuidas jagada kiindumust, Sündinud töötama, Erinevad energiatasemed ning ka selle, et Koer elab olevikus.

Seniks aga võtke kutsu rihma otsa ning minge veetke väljas koos kvaliteetaega:)

2 ese(t)