Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Ja jätkame teisipäeval pooleli jäänud teemaga ..Kuidas aidata looma, kes on vigastada saanud..?

  • Neil, kes paigutatakse teise kohta, peaks uus koht olema samuti varjuline.



  • Suure koera puhul on väga hea abivahend mõni suurem riidetükk, kuhu saab looma peale tõsta ning siis koos riidega paigutada ta sobivasse kohta.



  • Kui loom ei taha lasta end puutuda, on õigem seda mitte teha. Sel puhul tuleks pigem jälgida, et ta rohkem viga ei saaks ning jääda abi ootama.



  • Kui loom on võimeline jooma, võib talle pakkuda joogiks vett, näiteks mõnest plastmasskarbist või kui sobivat anumat käepärast leida pole, siis kasvõi kilekotti sobivasse asendisse sättides.



  • Vett loomale suhu kallates on oht, et see võib talle hindamisteedesse sattuda ning kindlasti ei tohiks seda teha teadvuseta seisundis loomale.



  • Süüa pole mõistlik pakkuda, ka siis kui loom tundub näljane. Sest transpordil võib loom oksendada ning kui ta vajab kliinikus narkoosi, ka siis on oksendamine looma jaoks halvem kui söömataolek.



  • Looma transportimisel oma autoga – varjupaika või kliinikusse, oleks hea, kui keegi saaks looma jälgida. Et ta oleks paigal, oksendamise korral vabastaks hingamisteed jms.



  • Märgates sõiduteel surnud looma, on mõistlik ta teelt kõrvale tõsta, et säästa teda uuesti lömastamise eest.



  • Kui ei taheta seda paljaste kätega teha, siis võib ühekordsete kinnaste puudumisel kasutada edukalt ka kilekotte.



  • Maanteedelt teisaldavad loomalaipu teehooldajad, linnades jällegi varjupaigadseega tuleks loomakorjuse leidmisest teatada taas varjupaika ning kirjeldada asukohta võimalikult täpselt.


Loodan, et need kaks sissekannet on abiks kõigile, kes leiavad või puutuvad kokku vigastatud loomadga.
Seotud ülemiste hingamisteedega, haigus ise on tekitatud viiruste poolt ning bakteritega komplitseeruv respiratoorne.

Haiguse kestus, raskusaste ja kliinilised tunnused sõltuvad tekitajast ja sellest, kas haigus kulgeb raskustega või ilma.

Trahheobronhiit on kõrge kontagioossusega, s.t. kergesti nakkav, kuid üldiselt mitte eluohtlik koerte respiratoorne haigus.

Iseloomulik:

-Kuivad köhahood – mitu päeva, harvem ka mitu nädalat.

-Hood vallanduvad peale lamamist või peale tegevuse alustamisel.

-Võib esineda nõretust ninast ehk riniiti.

-Palavikku algul ei esine.

-Tonsillide ning kurgu tundlikkus võib segada söömist.

Kui haigus ei tüsistu ja paranemine toimub esmaspingsalt, kaovad köha ja muud sümptomid tavaliselt nädala jooksul ja kehatemperatuuri tõusu ei esinegi.

Palaviku tõusmine on esimene märk sellest,et tegemist on sekundaarse infektsiooniga ning haigus on muutunud tõsisemaks. Kui koer muutub apaatseks, keeldub söögist ja hingeldab, on olukord kindlasti väga tõsine ja tõenäoline, et protsess on läinud kopsudeni.

Loomaarsti poole oleks õige pöörduda kohe, kui köha algab. Sageli määratakse kergemad antibiootikumid selleks, et vältida tõsisemat bakternakkust. Muidu spetsiifiline ravi puudub ja ravitakse sümptomaatiliselt. Kui tõuseb palavik, on kliinikusse pöördumine möödapääsmatu, sest siis on antibakteriaalne ravi juba hädavajalik, et vältida veelgi tõsisemaid tüsistusi.

Paraku haigestuvad sageli ka vaktsineeritud koerad, sest enamik vaktsiine, kus kompleksis ka kennelköha, annab immuunsuse ainult koerte parainfluentsaviiruse vastu. Meil kasutatavatest vaktsiinidest ainult Pneumodog (Prantsusmaa,Merial) sisaldab lisaks vaktsiini ka Bordetella bronchiseptica vastu. Nii et 100% abi mõistagi vaktsiinist ei saa, kuid mingil määral kindlasti. Osades riikides kasutatakse viimati mainitud tekitaja vastu kutsikatele ka intranasaalset ehk ninna manustatavat vaktsiini, mis annab suhteliselt lühiajalise (ca. 3 kuud) immuunsuse, kuid Eestis see levinud ei ole.

2 ese(t)