Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Alati on tore midagi uut teada saada. Isegi siis, kui see uus on hästi unustatud vana. Kui palju sa tunned oma neljajalgset lemmikut, kes sind päevast päeva truult saadab? Mida ta sulle tegelikult öelda püüab? Detsembri alguses toimub koerte käitumise alane loeng.


Üritusest:




  • Mis: loeng “Miks koerad käituvad nagu koerad?”

  • Korraldaja: Virumaa Koerteklubi (VIKO)

  • Millal: laupäeval, 07. detsembril

  • Kus: Rakveres, Pikk tn 15, Kaitseliidu Viru Maleva ruumides

  • Algus: kell 14.00

  • Koolitaja: Tiia Ariko

  • Registreerumine: kuni 05.detsembrini

  • Lisainfo: siit 


Mõned pidepunktid:




  • Miks koer ei ole hunt ja kes siis ikkagi on karja juht?

  • Kas silma vaatav koer on ori või türann või hoopis kuulab huviga?

  • Kas jalgratast taga ajav koer on probleemkoer?

  • Miks kutsikad närivad susse?

  • Miks minu koer ei leidnud oma mänguasja?

  • Kas kurdil koeral on puue?

  • Kui hästi me mõistame koerte kehakeelt?

  • Kui keeruline on näha pisiasju?

Taas on võimalus kuulata maailmatasemel loengut koerte käitumisest. Eestit on taas väisamas Austraalias elav Eesti juurtega Kersti Seksel, kelle laialsasi teadmiseid ja kogemusi meie neljajalgsete kaaslaste käitumise kohta on alati huvitav kuulata.


Loengust:




  • Mis: Koerte käitumine

  • Millal: pühapäeval, 15.septembril

  • Kus: Tallinnas (asukoht sõltub osalejate arvust)

  • Algus: 11.00

  • Lektorid: Dr. Kersti Seksel, Dr. Gaille Perry

  • Lisainfo: siit


Teemad:




  • karja –ja liidriteooria tänapäevased seisukohad

  • koerte omavahelised suhted

  • arendavad mängud

  • probleemkäitumine nagu ärajooksmine, haukumine, agressiivsus, märgistamine

BH eksamid

08.05.2012

Üha tiheneva asustusega piirkondades on järjest tähtsam, kuidas meie neljajalgsed sõbrad end häirijaterohkes ümbruses üleval peavad. Koeraga liikudes ei tea kunagi, kes või mis järgmisel tänavanurgal üllatada võib. Seepärast on vajalik koera juba kutsikana erinevate olukordadega harjutada. Üks võimalus, kuidas kontrollida, kas tehtud töö on olnud edukas ja kuidas koer väljapakutud situatsioonides käitub, on läbida BH eksam.


Eksami lühitutvustuse leiab siit. Reegleid saab lugeda siin.


Mais toimuvad BH eksamid nii Tallinnas kui ka Tartus.


Tallinnas:




  • Kolmapäeval, 16.mail

  • Kohtunik: Tatjana Tšernjakova

  • Kuulekuse osa Tallinna Lastestaadionil Suur-Ameerika 3

  • Linna osa Tallinna kesklinnas

  • Algus kell 18.00

  • Registreerumine kuni 11.maini


Tartus:




  • Teisipäeval, 29.mail

  • Kohtunik: Urve Lageda

  • Algus kell 18.00

  • Registreerumine kuni 9.maini

Koeraga matkama

23.06.2011

Hoolimata ilma vingerpussidest seisab suvi siiski alles ees. Miks mitte minna koeraga Eestimaa erinevaid paiku avastama? Koer on matkal mõnus kaaslane. Kuid enne koduuksest väljumist tuleks teha mõned ettevalmistused.


Kas koer on terve?


Enne matkale siirdumist peaks kriitiliselt üle vaatama koera tervisliku seisundi.




  • Kas füüsiline vorm on piisavalt hea?

  • Kas küüned, käpad terved?

  • Kas koer on sobivas kaalus või kaldub ülekaalulisusele?


Mida matkale kaasa võtta?


Olenevalt retke pikkusest võib koer oma varustust ise kanda. Heas vormis koer võib seljal vedada kuni 1/3 oma kehakaalust. Seljakoti pakkimisel jälgi, et mõlemad kotid kaaluksid sama palju, siis ei hakka kott koera seljal viltu kiskuma. Lemmikule võiks kaasa võtta:




  • koera seljakott

  • söök

  • vesi

  • ase

  • varu rihm

  • esmaabi pakk

  • kakakotid


Enne matka:




  • harjuta koera suurema füüsilise koormusega

  • harjuta koera seljakotiga

  • taga koerale kaitse putukate (puugid, sääsed) vastu – tilgad turjale

  • vaata üle varustus

  • pane paika marsruut

  • veendu, et koerad on plaanitud liikumispiirkonnas lubatud


Matka ajal:




  • hoia koer vajadusel rihma otsas – ta ei tohi teisi inimesi ja metsloomi häirida

  • jälgi, et koer liigselt ei väsiks

  • puhkepauside ajal kontrolli koera käppasid ja paku juua


Pärast matka:




  • vaata üle koera tervis

  • hoolda varustus


Esimesed matkad olgu lühikesed. Kui kogemusi juurde tuleb ja tegevus mõlemale osapoolele naudingut pakub, võib pikemaid seiklusi planeerima hakata.


Koer on mõningase ettevalmistuse järel mõnus matkakaaslane. Iga koeraomanik peab tagama, et tema lemmik käituks ühisretkedel igati ontlikult, sest ainult nii saame tulevikuski oma neljajalgsete kaaslastega koos maailma avastada.

Rosettide kuhilad ja virnas karikad võibolla tõesti näitavad kasvataja soovi ja majanduslikku võimalust osaleda näitustel. Aga kui ei ole ikka tasemel koera, siis ei saa temaga ka näitustel auhindu võita. Kuigi näitusehinne võib olla kohtuniku subjektiivne arvamus, ei pruugi Teie subjektiivne arvamus olla õigem.




Võib ju olla tegu välismaalt mõnelt tuntud koerakasvatajalt-aretajalt ostetud koeraga ja antud kasvataja võibolla kasvatab alles esimest pesakonda ja tal ei olegi veel oma kogemusi. Loomulikult ei tähenda see, et tema kasvatatud kutsikad ei võiks olla suurepärased, kuna tal on tõenäoliselt väga hea geneetiline materjal.

Seega mingil määral mõjutavad järeltulijaid nende vanemate ja veelgi enam, esivanemate auhinnad, eriti kui on tegemist uue kasvatajaga või üldse Eestis uue tõuga.

Geneetika reeglite kohaselt on ju kutsikas rohkem vanavanemate kui isa ja ema moodi. Siinjuures võiks nii koeraomanik kui kutsikaostja mõelda ka oma koera järglastele – sest kui koera enam ei ole, siis järglaste sünnitunnistustelt on võimalik välja lugeda Teie koera head tõuomadused ainult tema tiitlite ja töökatsete järgi, mis on märgitud Kennelliidus koera sünnitunnistusele.

Samas peaks aga ostjat tegema ettevaatlikuks asjaolu, et kui koeraga on käidud vaid kord näitusel ja omanikul ei ole ette näidata kohtuniku hinnangut vähemalt hindega “suurepärane”. Siis tuleks ikka uurida milles viga, sest kui see oli tõesti juhus, siis oleks koeraga võimalik teisel näitusel uuesti paremini esineda . Võibolla ongi see tõesti parim hinne selle koera jaoks? Kui vanematel ei ole geneetilisi eeldusi olla oma tõu suurepärased esindajad, siis peab ostja selgelt endale aru andma, kas ta soovib ainult sõpra või soovib tõukoera, kellega oleks soovi korral võimalik näitusel edukalt esineda, kellel oleks eeldusi töökoerana ja kelle geene oleks mõtet järglastele edasi anda.

Teiselt poolt on hoopis kindlam garantii tõulise kutsika ostmiseks jälgida väljavalitud kasvataja kasvatatud koerte esinemist näitustel – kui siin on tulemusteks “rosettide kuhilad ja virnas karikad” siis on tegu kasvatajaga, kes oskab valida vanemaid ja kutsikaid kasvatada. Täie kindluse saamiseks võib siis veel vaid üle vaadata sama kombinatsiooni kutsikad ja nende tulemused näitustel. Paralleeli tõmbamiseks - kui ühe sporditreeneri kasvandikud ei tule võistlustel headele kohtadele, kas me siis räägime, et tegu on väga hea treeneriga ja suurepäraste sportlastega.

Mõnd artiklit lugedes jääb mulje, et kutsikat võib üsna palju käia vaatamas. Siinkohal on meie kindel soovitus, et võõrad ei tohiks katsuda vaktsineerimata kutsikat. Kutsikale ohtlike haiguste tekitajad võivad sattuda kenneli territooriumile ka ostjate jalanõudega ja seetõttu soovitame küll võimalikult vähe külastada kutsikaid enne nende vaktsineerimist. Tegelikult on kutsikas kõige nakatumisohtlikumas olekus kahe nädala jooksul pärast vaktsineerimist.

Valikuga rahulolu sõltub omakorda aga sellest, kui täpsed nõudmised püstitakse ja suures osas sellest, kuidas kutsikat kasvatatakse. Ka ilusast tõulisest kutsikast võib halva hooldamise korral kasvada tõule mittevastava käitumisega ja mitte kõige ilusama välimusega koer.

5 ese(t)