Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Väljas läheb üha talvisemaks – temperatuurid on püsivalt miinuspoolel ja taevast langeb lumehelbeid. Enam ei ole kahtlust, talv on käes. Iga koeraomanik peaks uue aastaaja saabudes kriitiliselt üle vaatama oma lemmiku elutingimused. Millele võiks tähelepanu pöörata?


Õuekoerad




  • Kuut peab tuult pidama

  • Kuudi põhi ei tohi olla vastu maad

  • Kuudi uks peaks olema tuule eet varjatud

  • Kuudis peab olema soe ja kuiv küljealune – pigem põhk kui tekk, sest viimase teeb karvast tulev lumesulamisvesi märjaks ning siis kipub küljealune jäätuma

  • Joogivee peab külmemate ilmadega iga päev eraldi tooma, sest muidu see jäätub

  • Toit peaks õuekoeral talvisel ajal olema energiarikkam kui suvel

  • Kammi koera kasukas – hooldatud karv peab paremini sooja


Toakoer




  • Vaata üle koera jalad – lõika lühemaks küüned ja pikad varvastevahelised karvad – nii väldid jääpallide moodustumist padjandite vahele

  • Külmade saabudes kasuta vajadusel käpavaha

  • Hoolda koera kasukas – kohev karv peab paremini sooja

  • Külmade ilmadega võiksid lühikarvalised koerad külmetumise vältimiseks kanda  jakki

  • Lumi ja külm piiravad mõningal määral liikumisvõimalusi, kuid ka talvel tahavad neljajalgsed piisavalt jalga sirutada ja ajalehti lugeda

  • Pärast jalutuskäiku kontrolli üle koera käpad ja kõhualune – lumi ja jää võivad need katki hõõruda

  • Väljast tulles pese koera jalad ja kõhualune tänavapuhastuskemikaalidest puhtaks

Koera alajahtumine

22.02.2012

Kuigi väljas valitseb sula, pole talv veel kaugeltki läbi. Seekord räägiks alajahtumisest. Kui külmakahjustus on paikne mure, siis allajahtumine haarab kogu organismi. Sellesse eluohtlikku seisundisse võib sattuda nii koer kui peremees. Kuidas seda seisundit ära tunda ja vältida?


Enim on ohustatud:




  • lühikarvalised koerad

  • väiksed koerad

  • märjad koerad – ka vesisaba oht

  • kutsikad

  • vanad koerad

  • õuekoerad, kellel puudub kuiv varjualune


Kuidas tekib?



  • kehatemperatuuri säilitamiseks koer liigub, väriseb (lihaste kokkutõmbed toodavad sooja), ajab karva kohevaks

  • kui koer kaotab soojust kiiremini, kui ta seda toota jõuab, siis tekib allajahtumise oht

  • liigset jahtumist põhjustavad madal temperatuur, tuul, märg karv


Tunnused:




  • külmavärinad

  • uimasus

  • kanged lihased

  • koordinatsiooni halvenemine

  • aeglane pulss ja madal hingamissagedus

  • fikseerunud ja laienenud pupillid

  • kokku kukkumine

  • kooma

  • tunnuste esinemine oleneb allajahtumise määrast


Ravi



  • ilma ravita on allajahtumine surmav

  • värisev ja kange koer vii sooja ruumi

  • mässi ta sooja ja kuiva teki sisse

  • jälgi koera

  • tõsisema allajahtumise korral kasuta sooje rätikuid, veepudeleid, fööni.

  • ettevaatust – koer võib muutuda rahutuks, kui naha soojenedes see nö surisema hakkab.

  • parim viis koera seisundi hindamiseks on tema kraadimine. Koera normaalse kehatemperatuuri saad, kui kraadid teda rahuolekus.

  • konsulteeri loomaarstiga – raske allajahtumisega koera saab aidata ainult kliinikus


Ennetamine



  • külma ilmaga väljas liikudes jälgi pidevalt oma koera

  • vali jalutuskäikude pikkus vastavalt ilmale ja koera enesetundele

  • õuekoerale taga kuiv ja soe varjualune

  • väldi koera märjaks saamist

  • vajadusel kasuta külma ilmaga koeraga õues liikudes jakki ja koerapapusid

Kuigi suur külmalaine hakkab selleks korraks taanduma, kestab talv edasi ja sellega seonduvad mured pole kuhugi kadunud. Seekord räägiks külmakahjustustest.


Enim on ohustatud:




  • lühikarvalised koerad

  • väiksed koerad

  • märjad koerad – ka vesisaba oht

  • kutsikad

  • vanad koerad

  • lühijalgsed koerad – lumi hõõrub kõhualust


Kuidas tekib?



  • soojuse säilitamiseks pindmised veresooned ahenevad

  • veri, mis harilikult toob kudedesse toitained, hapniku ja soojuse, ei ringle enam piisavalt

  • kudede temperatuur hakkab langema

  • külmunud koed surevad


Tunnused:




  • raske märgata, sest enamasti on kannatanud piirkond karvadega kaetud

  • enim ohustatud alad: kõrvad, kõhualune, varbad, saba

  • külmavõetud nahk on kahvatu, hallikas, valge, kõva ja külm

  • soojenedes muutub nahk punaseks ja läheb paiste. See on koera jaoks väga valus.

  • kahjustuse ulatus selgub paari päeva jooksul

  • aja möödudes nahk kuivab ja hakkab kestendama

  • tõsise kahjustuse korral muutub surnud kude mustaks ja koorub maha


Ravi




  • vii koer sooja ruumi

  • kahjustatud piirkonna soojendamiseks kasuta sooja vett ja rätikuid

  • kuivata piirkond korralikult

  • ära hõõru ega masseeri kannatanud piirkonda! Nii suurendad kahjustusi veelgi

  • soojenda ainult külmavõetud kehaosi

  • jälgimine – külmakahjustuse ulatus selgub aja jooksul

  • vii koer kindlasti loomaarsti juurde

  • väga tugeva külmakahjustuse korral või vaja minna kirurgilist sekkumist


Ennetamine



  • külma ilmaga väljas liikudes jälgi pidevalt oma koera.

  • vali jalutuskäikude pikkus vastavalt ilmale ja koera enesetundele.

  • õuekoerale taga kuiv ja soe varjualune.

Koer ja pakane

01.02.2012

Käes on selle talve külmimad ilmad. Inimesed panevad end enne välja minekut järjest paksemalt riidesse või väldivad üldse õues toimetamist. Koeraomanikud kuuluvad nende inimest hulka, kes peavad pakasegagi väljas käima. Mida jälgida, et külmad ilmad lemmiku jaoks turvaliselt mööduksid?




  • Kutsikad, vanad, väikest kasvu ning ilma aluskarvata koerad vajavad külma ilmaga erilist tähelepanu.

  • Vajadusel kasuta koera õue viies jakki ja koerapapusid.

  • Kammi koera – see aitab karva kohevana hoida.

  • Lõika käpapadjandite vahel olev karv lühikeseks, et vältida jääpallide moodustumist

  • Jälgi küünte pikkust – lumes jalutades need ei kulu

  • Enne väljaminekut määri käpad käpavahaga – see aitab vältida jääpallide moodustumist.

  • Jalutuskäigu pikkus kohanda vastavalt temperatuurile

  • Õuest tulles puhasta koera käpad – eemalda niiske rätikuga võimalikud soola ja lumetõrje kemikaalide jäägid.

  • Külm halvendab koerte lõhnataju.

  • Külmakahjustused tekivad esimesena kõrvadele, ninale, varvastele, nisadele.

  • Koeradki võivad kannatada allajahtumise käes.

  • Ära jäta koera külmal ajal autosse – see metallkast jahtub väga kiiresti

  • Pärast pesemist kuivata koer korralikult enne, kui ta õue viid.

  • Antifriis maitseb lemmikutele magusalt, ent on surmavalt mürgine.

  • Ettevaatust veekogude jääl jalutades – äkilised liigutused libedal jääl võivad koera vigastada, samuti on oht vette kukkuda.

  • Sügavas lumes trambi koerale koht, kus ta saab end mugavamalt kergendada.

  • Õuekoera kuut pane tuule eest kaitstud kohta.

  • Tõsta kuut maapinnast veidi kõrgemale – maapinnast tulev niiskus ei jõua siis koerani.

  • Kuuti pane põhku; võimalusel väldi tekkide kasutamist, sest karvadega kuuti toodud lumi sulab ja muudab koera küljealuse märjaks.

  • Kuudi ukse ette riputa kate, et tuul ja lumi kuuti ei pääseks.

  • Õuekoerad vajavad külmal ajal rohkem ja energiarikkamat toitu.

  • Jälgi, et koer saaks ka miinuskraadidega piisavalt juua.

  • Vii koerale joogiks sooja vett, et ta ei peaks energiat selle soojendamisele raiskama.

Uuel aastal uue hooga. Erinevatel koolitusaladel on juba toimunud aasta esimesed mõõduvõtud. Kuulekuskoolitus ei ole mingi erand.


15. veebruaril lõpeb registreerumine Articus Winter Cup – ile. Tegemist on koerteklubi Articus talvise meeskondliku karikasarjaga. Mõõtu võtavad kolmeliikmelised võistkonnad vastavalt kuuleluskoolituse eeskirjadele. Võistlused toimuvad klubi treeningplatsil Rae vallas Aaviku külas. Varasemate võistlustega saab tutvuda siin.


Sellel aastal toimuvad etapid:




  • 25.02.2012 Kohtunik Aljo Pärn

  • 24.03.2012

  • 17.11.2012


Võistlussarja teeb eriliseks ilm. Võistlused toimuvad välitingimustes. Etappide ajal võib väljas paukuda pakane või ladistada vihma. Võibolla peavad võistlejad sumpama põlvini lumes või uisutama kiilasjääl. Sellistes tingimustes kuulekuselementide sooritamiseks peab osaleja koera hoolega ette valmistama ja väga tähelepanelikult tema tervise eest hoolitsema.


Rohkem infot siit.

Tooted 1 kuni 5 koguarvust 6

Lehekülg:
  1. 1
  2. 2