Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Nõu annab Vilde tee loomakliiniku loomaarst Anu Poopuu.


Kõige parem ravi ülekaalu puhul on ennetus, millega tuleb tegeleda kogu looma elu.


Koera võttes tuleks ennast kurssi viia, kas antud tõul on soodumust ülekaalu tekkeks ning jälgida juba kutsika kasvukõverat ning hinnata pidevalt tema kehakonditsiooni.


Täiskasvanud koera tuleks kaaluda ja kehakonditsiooni hinnata  1 – 2 korda aastas ning andmed võrdluseks üles märkida. Kuna steriliseeritud/kastreeritud loomadel  on väga suur soodumus ülekaalu tekkeks tuleb koera toidusedel ja kogused üle vaadata ja muuta koheselt peale lõikust.


Igapäevaelus on väga tähtsal kohal regulaarsed jalutuskäigud ning liikumise võimaldamine, et koer kulutaks toiduga saadud energia ning säilitaks ning suurendaks lihasmassi. Mida suurem on lihasmass, seda aktiivsem on ka ainevahetus.


Toidukoguste hindamiseks on kõige kindlam toit kaaluda, mitte hinnata silma või mõõdunõuga.


Kuna koera loomuliku toitumiskäitumise osaks on toidu nimel ülesannete lahendamine (n.ö jahtimine). Seetõttu tasub kasutusele võtta nii toidu peitmist eluruumidesse kui ka toidupallidesse koera liikumise suurendamiseks päevasel ajal, kui pere on kodust ära. Samuti käskluste õpetamine on nii ühine kvaliteetaeg kui ka võimalus liikumist suurendada.


Kui kodus on mitu looma, kellest üks on ülekaalulisusele kalduv, tuleb seda koera sööta erimenüüga ning kindlasti jälgida, et kaaluprobleemiga loom ei saaks võimalust toidu „varastamiseks“ teiste loomade kausist või inimeste tagant.
Kaalumuutuste korral tuleb vaadata üle, miks kehakaal on muutunud ning üritada põhjus likvideerida. Kindlasti tuleb vaatluse alla võtta toidu andmise harjumused, muutused koera vajadustes jne.


Kui looma kaalu kontrollimine omal käel ei õnnestu, tasub kindlasti küsida nõu ja abi. Sageli on juba kontrolli alt väljunud kehakaalu alandamine pikk ja nüanssiderikas ettevõtmine,  millega omanik omal käel ei pruugi toime tulla.

Nõu annab Vilde tee loomakliiniku loomaarst Anu Poopuu.

Loomaomanik, kes plaanib oma lemmiku kastreerimist või steriliseerimist tunneb sageli huvi, kas ja milliseid tagajärgi see protseduur looma edasisele tervisele kaasa tuua võib.

ülekaaluline kassKuigi väliselt võib tunduda Miisu või Pontu samasugune nagu enne, põhjustab operatsioon rea muutusi hormonaalsüsteemis, mis tekitab muutusi kogu looma käitumises ning vale hoolitsuse tagajärjel mõjutab ajapikku ka looma tervist.


Steriliseeritud/kastreeritud loomad on enamasti mõnusamad pereliikmed, kuna nad leiavad vähem põhjusi hulkumiseks, liigikaaslastega võitlemiseks, on rahulikumad ja kodu hoidvamad. Need on operatsiooni positiivsed mõjud, mis teeb meie lemmikute seltskonna nautimise veel nauditavamaks.



Nii nagu suguline käitumine, on hormonaalse kontrolli alla ka isu. Enamasti kohe peale lõikust on narkoosi ja haavavalu tõttu looma söögiisu kehvem, mis enesetunde paranemisega kiiresti taastub ning meile tundub, et steriliseeritud Miisu on täpselt samasugune nagu varem.




  • Tähelepanelikul jälgimisel võib täheldada, et lisaks mõnusamale iseloomule on Miisul tekkinud ka kogukamad vormid. Ja seda juba paari lõikusjärgse kuu jooksul.



  • Iga loomaomanik peaks meelde jätma, et peale suguorganite eemaldamist väheneb looma energiavajadus üle 30% varasemaga võrreldes, kuid looma spontaanne soov süüa suureneb.



  • Näiteks võib 4 kg kaaluv kass märkamatult võtta 2 kuuga 2 kg juurde. Võrdluseks oleks 60 kg kaaluva inimese kaalu suurenemine 30 kg võrra.


Seepärast tuleb peale operatsiooni kindlasti kogu lemmiku menüü hoolega üle vaadata ning leida soovitatavalt koos loomaarstiga just sellele loomale sobiv alternatiiv.


Kui looma toitu ei asendata lahjema vastu, on tagajärjeks üha suurenev kehakaal. Täpselt sama juhtub ka siis kui ettenähtud päevasest toidunormist kinni ei peeta.


Sagedamased probleemid, mida ülekaal endaga kaasa toob (küll mitte kohe, aga ajapikku enamasti küll), on üleüldine enesetunde halvenemine ning passiivsus, sellest tingitud kõhukinnisus ja põieprobleemid; suhkruhaigus, südame- ja veresoonkonna haigused ning liigese- ja luustikuprobleemid.


Teades looma muutunud vajadusi saame hoolitseda tema toidulaua eest teadlikult. Seeläbi mõjutame looma tervist ning tagame tema heaolu.



2 ese(t)