Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Sooduskampaania

14.05.2012

Veterinaarteenused on kulukad. Samas on mitmed protseduurid, mida iga hoolas loomaomanik peab lemmiku tervise heaks tegema. Siis on abiks sooduskampaaniad.


Tallinna kodutute loomade hoiupaiga veterinaarkliinik korraldab 01.aprillist kuni 30.juunini kevadise sooduskampaania, mille käigus saab veidi odavamalt või tasuta teha nii mõnedki lemmikloomale vajalikud protseduurid.


Allahindlus kehtib järgmistele protseduuridele:




  • Kastreerimine

  • Steriliseerimine

  • Kiibistamine

  • Kompleksvaktsiiniga vaktsineerimine


Tasuta saab kampaania raames:




  • Visiiditasu ei ole

  • Lasta lemmiku küüsi lõigata

  • Vaktsineerimistunnistuse

  • Medaljoni kaelarihma külge, mis kinnitab, et lemmik on kiibistatud.


Kliiniku asub Viljandi mnt 24D, Tallinn. Sellel on varjupaigast eraldi sissepääs. Kõik on oodatud. Täpsema info leiab siit.

Nõu annab Vilde tee loomakliiniku loomaarst Anu Poopuu.

Loomaomanik, kes plaanib oma lemmiku kastreerimist või steriliseerimist tunneb sageli huvi, kas ja milliseid tagajärgi see protseduur looma edasisele tervisele kaasa tuua võib.

ülekaaluline kassKuigi väliselt võib tunduda Miisu või Pontu samasugune nagu enne, põhjustab operatsioon rea muutusi hormonaalsüsteemis, mis tekitab muutusi kogu looma käitumises ning vale hoolitsuse tagajärjel mõjutab ajapikku ka looma tervist.


Steriliseeritud/kastreeritud loomad on enamasti mõnusamad pereliikmed, kuna nad leiavad vähem põhjusi hulkumiseks, liigikaaslastega võitlemiseks, on rahulikumad ja kodu hoidvamad. Need on operatsiooni positiivsed mõjud, mis teeb meie lemmikute seltskonna nautimise veel nauditavamaks.



Nii nagu suguline käitumine, on hormonaalse kontrolli alla ka isu. Enamasti kohe peale lõikust on narkoosi ja haavavalu tõttu looma söögiisu kehvem, mis enesetunde paranemisega kiiresti taastub ning meile tundub, et steriliseeritud Miisu on täpselt samasugune nagu varem.




  • Tähelepanelikul jälgimisel võib täheldada, et lisaks mõnusamale iseloomule on Miisul tekkinud ka kogukamad vormid. Ja seda juba paari lõikusjärgse kuu jooksul.



  • Iga loomaomanik peaks meelde jätma, et peale suguorganite eemaldamist väheneb looma energiavajadus üle 30% varasemaga võrreldes, kuid looma spontaanne soov süüa suureneb.



  • Näiteks võib 4 kg kaaluv kass märkamatult võtta 2 kuuga 2 kg juurde. Võrdluseks oleks 60 kg kaaluva inimese kaalu suurenemine 30 kg võrra.


Seepärast tuleb peale operatsiooni kindlasti kogu lemmiku menüü hoolega üle vaadata ning leida soovitatavalt koos loomaarstiga just sellele loomale sobiv alternatiiv.


Kui looma toitu ei asendata lahjema vastu, on tagajärjeks üha suurenev kehakaal. Täpselt sama juhtub ka siis kui ettenähtud päevasest toidunormist kinni ei peeta.


Sagedamased probleemid, mida ülekaal endaga kaasa toob (küll mitte kohe, aga ajapikku enamasti küll), on üleüldine enesetunde halvenemine ning passiivsus, sellest tingitud kõhukinnisus ja põieprobleemid; suhkruhaigus, südame- ja veresoonkonna haigused ning liigese- ja luustikuprobleemid.


Teades looma muutunud vajadusi saame hoolitseda tema toidulaua eest teadlikult. Seeläbi mõjutame looma tervist ning tagame tema heaolu.





  • Kui koer on vabalt, rahuldab ta ise oma liikumisvajaduse. Ketis peetud loomad muutuvad aja jooksul kurjemaks – eriti, kui neil puudub igasugunegi võimalus jalutuskäikudeks.

  • On üsna tavaline, et lahtiselt peetavatel õuekoertel ilmneb kalduvus hulkuma minna, sest jahipidamine ja kontakti otsimine liigikaaslastega on koera loomulikud instinktid.

  • Koerad ei vaja tänapäeval jahipidamist, sest looma toidu eest hoolitseb peremees. Koera saab õpetada loomi mitte murdma, et ta poleks metsloomadele ega inimestele ohtlik. Aretustöö tulemusena on paljud toakoerad jahiinstinkti peaaegu minetanud.

  • Soov anda järglasi on omane kõikidele elusolenditele. Emastel koertel on jooksuaeg kaks korda aastas, isasel kestab see aastaringselt, sõltudes ümbruskonna emaste innatsüklist.

  • Koerad on metsloomad, kes ründavad siis, kui inimeste käitumine neid hirmutab või ohustab. Enamasti annab inimeste vale käitumine loomadele põhjuse ründamiseks.

  • Koerte pissitamine parkides ja õuedes muudab oluliselt elukeskkonna kvaliteeti ja reostab keskkonda. Loomade väljaheited on soodsaks pinnaseks mitmesuguste haiguste levimisele.

  • See, et koerad oma territooriumi märgistavad on loomulik. Koer rahuldab oma ihuhädasid, mitte ei reosta tahtlikult keskkonda. Lõhnameele abil vastuvõetavad teated on koertele vajalikud liigikaaslastega suhtlemiseks.

  • Aretustöö tulemusena on mitmeid koeratõuge, kelle käitumine on inimestele ohtlik. Kurjaks kasvatavad koeri ka peremehed ise.

  • Kuna paaritamata koerad elavad täpselt samasugust täisväärtuslikku elu nagu kõik teisedki koerad, soovitatakse koerte paljunemist piirata hormonaalsete tablettide, hormoonsüstide ning loomade steriliseerimise - kastreerimisega.







3 ese(t)