Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Agilitymäng

05.06.2013

Agility on lõbus harrastus, mida naudivad nii koer kui tema omanik. Selleks, et takistuste virr-varris õige tee leida, peab koerajuht täpselt teadma, millisele tõkkele oma lemmik järgmisena suunata. Õige kehakeele kõrval on raja meeldejätmine üks keerulisemaid koerajuhi kohustusi. Seda on vaja palju harjutada. Üks võimalus selleks on agiliymäng „Koerajuhi keskendumine”.


Üritusest:




  • Mis: agiliymäng „Koerajuhi keskendumine”

  • Korraldaja: koertekool TUBLI

  • Kus: Tallinna loomade hoiupaiga territooriumil (Viljandi mnt 24d)

  • Millal: laupäeval, 08. juunil

  • Algus: kell 18.00

  • Lisainfo: siit

Kutsika treenimist ja harjutamist eelseisva eluga tuleb alustada kohe, kui uus ilmakodanik päris oma koju saabub. Kuid kindlasti ei tähenda kutsika õpetamine tunni pikkust karmi drilli, vaid õppimist läbi mängu. Üks põhiline omadus, mida tuleb kutsika kasvatamisel meeles pidada, on nende esialgu väga lühike tähelepanu ulatus:




  • kutsikas kulutab aktiivsena lühikese ajaga suure hulga energiat

  • väsimus ja sellest tulenevalt tähelepanu hajumine võib tekkida paari minutiga

  • kutsika õpetamiseks püüa tabada hetke, mil ta on kõige koostööaltim

  • unist või end kergendamata kutsikat pole vaja tüüdata

  • ole ise harjutuste ajal ergas

  • alusta õpetamist tuttavas väheste häirijatega ümbruses – väiksele kutsikale õpeta uusi asju toas

  • kiida kutsikat õige käitumise eest hääle, maiuste ja paitamisega – see tugevdab teie sidet

  • püüa kutsikaga tegelemine lõpetada hetk enne tema väsimist, nii jääb kutsikale tegutsemisest hea tunne ja ta on järgmine kord jälle innukas

  • tunni-paari pärast on kutsikas jälle valmis midagi uut omandama

  • kutsikas õpib koos tegutsemist nautima

  • kutsika kasvades ja treeningu edenedes tähelepanu ulatus pikeneb

  • kutsikaperiood on õige aeg, millal koerahakatisele tema tulevast elukeskkonda ja temalt edaspidi oodatavat käitumist tutvustada

  • nähtud vaev tasub end hiljem ära, sest saad endale hästikasvatatud ilmakodaniku ja kaaslase pikkadeks aastateks

Sellel pühapäeval, 9.oktoobril toimub esimene loeng kaheosalisest sarjast “Spordipsühholoogia koerasportlastele”. Üritust korraldab Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing. Lektoriks on Aave Hannus Tartu Ülikoolist.


Koolitus toimub Nõmme Loodusmajas, aadressil Õie 14. Teine loeng toimub samas kohas 20. novembril. Mõlemal korral algusega kell 12:00. Registreerimine koolitusele lõpeb 7.oktoobril.


Käsitletavad teemad:




  • Eesmärkide püstitamine, motivatsioon, keskendumine

  • Erutuse/emotsionaalse seisundi reguleerimine

  • Enesekindluse reguleerimine

  • Keskendumise reguleerimine

  • Probleemilahendustehnika

  • Kuidas ja miks sõltub võistlussooritus võistleja psühholoogilisest valmisolekust?

  • Millised probleemid (koera)spordis tulenevad liiga kiire edu soovist?

  • Kuidas käituda võistlussooritusel samamoodi kui treeningul?


Esimese loengu järel saavad osalejad praktilise ülesande, et kuuldut praktikas proovida. Teisel kohtumisel vesteldakse harjutuste õnnestumise ja võimalike probleemide üle.


Koolitusest saab lähemalt lugeda siit.

tundlikku nina saab rakendada väga paljudel inimestele vajalikel töödel. Otsingutööd ei ole mingi erand. Kui eelnevates kirjutistes tutvusime päästekoerte ajaloo ja tööpõhimõtetega, siis seekord vaataks lähemalt võimalikke kasutusalasid.


Otsingutöid erinevates keskkondades ühendab üks põhimõte – koer peab lõhna järgi leidma seal olevate inimeste asukoha ja neist koerajuhile märku andma. Kasutusala järgi jagunevad otsingukoerad jäljekoerteks, maastiku-, varingu- ja meil vähemlevinud laviiniotsingu koerteks. Rahvusvahelise Päästekoerte Organisatsiooni ehk IRO poolt koostatud eksamireeglid hõlmavad ka vetelpäästekoerte eksamit, kuid nende töö on rohkem kannatanute ja paatide transport vees ja kaldal kui otseselt otsimine. IRO otsingukoerte eksamite reegleid ehk IPO-R reegleid saab kasutada:




  • päris otsingutele kaasatavate koerte atesteerimise eksamite ühe osana

  • omaette eksamite või võistluste korraldamiseks


Jälg


See osa sarnaneb enim erijälje ehk FH eksamiga. Suurim erinevus on, et kui FH eksamil lõpeb jälg esemega, siis päästekoerte jäljeeksamil on jälje lõpus inimene, kellest koer peab märku andma. Ala jaguneb kaheks tasemeks:


A tase

  • võõra inimese tehtud jälg

  • 1000 sammu

  • 1,5 tundi vana

  • 5 nurka ja 5 eset


B tase




  • võõra inimese tehtud jälg

  • 2000 sammu

  • 3 tundi vana

  • 7 eset, 7 nurka – ka teravnurgad


Maastikuotsing


A tase




  • otsinguala 100x200m

  • 2 kadunut

  • tööaeg 15 minutit


B tase




  • otsinguala 100x300m

  • 3-6 kadunut

  • tööaeg olenevalt kadunute arvust 20-30 minutit


Koerajuht liigub otsinguala keskel ja koer peab läbi vaatama ala, mis jääb 50 meetri ulatuses koerajuhist paremale ja vasakule. Koerajuht tohib ala läbida ainult ühe korra.  Koertele on tihti raskeim järjekindlalt koerajuhist näidatud suunas piisavalt kaugele eemaldumine. Kuna tegemist on suhteliselt intensiivse harjutusega, peavad seda sooritama minevad koerad olema väga heas füüsilises vormis.



Varing


Selles otsinguosas on kannatanud peidikutes ehk koeral puudub võimalus nendega nägemiskontakt saavutada. Seega peab koer inimeste leidmiseks lootma ainult oma ninale. Sellel ajal kui koer töötab, askeldavad varingul abilised, kes justkui kaevaks juba kedagi välja, lisaks on taustahelidena igasugune müra. Kõik selleks, et teha kindlaks, kas koer suudab segajaterohkes ümbruses oma tööle – kannatanute leidmisele – keskenduda. Nagu eelnevatelgi aladel, on ka varingueksamil kaks taset:


A tase




  • varingu pindala 600–800 m²

  • 2 kannatanut

  • tööaeg 15 minutit


B tase




  • varingu pindala 800–1200 m²

  • 3-6 kannatanut

  • tööaeg sõltuvalt kannatanute arvust 30-40 minutit


Lisaks otsingule (jälg, maastik, varemed, laviin) peavad koer ja koerajuht eksami sooritamiseks läbima veel kuulekuse ja osavuse osasooritused. Neis lähemalt järgmine kord.


Päästekoerte eksamireeglitega tutvuda siin.

4 ese(t)