Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!



Nõu annab Vilde tee loomakliiniku loomaarst Anu Poopuu.

Kuidas aru saada, et koeral on allergia või veel hullem - toidumürgitus?


Allergia diagnoosi kinnitamiseks ning teada saamiseks, kas see on seotud mõne toidus või hoopis ümbritsevas keskkonnas oleva allergeeniga, on esmalt vaja välistada välisparasiidid, kuna ka need põhjustavad sügelust.


Seejärel jätkatakse toidukatsega umbes 6 nädala jooksul, et saada teada, kas mõni toidu komponent võiks olla probleemi allikaks.


Kuna  toidukomponentidest tingitud allergiad on seotud toidus olevate valguallikatega, siis on vaja teatud aja jooksul pakkuda loomale toitu, milles ei oleks valguallikaid, mida looma varasemas elus on söönud. See, kas need on piimatooted, kala, veiseliha, riis, mais, kana või muu, sõltub sellest, millist toitu on koer või kass varem söönud.


Toidukatse ajal pakutakse loomale toitu, milles sisalduvate valkudega loomal varasem kokkupuude puudub. Kui looma seisund muutub katse ajal paremaks ning peale katse lõppu läheb vana toidu uuesti andmisel silmnähtavalt kehvemaks, võib olla üsnagi kindel ,et allergia põhjustas on mõni menüüs olnud toidukomponent.


Enamasti on toidumürgituse puhul tegemist ägedalt kulgeva seisundiga, mis on tingitud mürgise või saastunud toidu söömisest ning valdavaks on seedetrakti nähud, nagu:




  • oksendamine

  • halb enesetunne

  • kõhuvalu

  • kõhulahtisus


Seisundi halvenedes võivad lisanduda ka närvisusteemi nähud nagu krambid, teadvuse kadu jne.


Allergianähtude tekkimiseks on vaja enamasti mitmekordset kokkupuudet allergiat põhjustava ainega.


Esimesel kokkupuutel tekib organismis tavaliselt tagasihoidlik reaktsioon, mis tingib antikehade ehk kaitsekehade tekke. Järgnevatel kokkupuudetel reaktsioon ägeneb, mis võib avalduda mitmesuguste erinevate haigusnähtudena  nagu sügelemine, kõhulahtisus jne.

Lugeja küsimusele vastab Vilde tee loomakliiniku loomaarst Anu Poopuu.



Millised allergianähud on koeral ja millal peaks loomaarsti poole pöörduma?



Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse ebatavaliselt ägedat immuunvastus ainetele ehk allergeenidele, mis tavaliselt taolist reaktsiooni ei tekita.



Vastavalt sellele, mille suhtes loomal ülitundlikkus tekib, saab allergiaid liigitada näiteks:




  • toiduallergia

  • reaktsioon keskkonnas olevate allergeenide suhtes

  • segatüüpi allergia

  • kirbuallergia

  • tolmuallergia

  • jne


Selleks, et saaksite teada, kas Teie lemmikul on tegemist allergiaga ning välja selgitada, mis tüüpi allergiaga on tegemist, tuleb kindlasti pöörduda loomaarsti poole. Allergia algse põhjuse väljaselgitamine on pikk protsess ning vajab tihedat koostööd loomaomaniku ja loomaarsti vahel.


Valdav osa allergiliste loomade omanikest näevad, et loomad sügavad ennast ülemäära palju. Sügamise tulemusel tekkinud nahamuutused nagu punetus ja põletikuline nahk, ebameeldiv lõhn ning koorikud, karvakadu jne on sagedasemad, millega kliinikusse pöördutakse. Samuti võib esineda aga ka hoopis kõhulahtisus, oksendamine, aevastamine, silmaprobleemid või muud nähud.


Kuna täpselt samasuguseid tunnuseid võib esineda ka välisparasiitide, seedetrakti põletike, viirushaiguste ja/või teiste haiguste korral, tuleb arstil vastuseid leida kindla skeemi alusel, et välistada või kinnitada Teie poolt nähtavate tunnuste seos allergia või muu haigusega.

2 ese(t)