Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Inimestel tekib tihti küsimus - kuidas siis ikkagi õpetada kutsikale olema kontaktne?


Alustame sellest, et aastaid arestust tekitasid koertel soovi, otsida omanikuga kontakti, loomulikuks. Mis tähendab, et kutsikat võib kiita (ning sellele võib järgneda maius või mäng) iga kord, kui ta üritab ise luua pilgukontakti.


Kui koer kodus või jalutuskäikudel vaatab või läheneb omanikule (ilma käsuta!), peab kohe juhtuma midagi tema jaoks huvitavat! Kui koer kodus ise tuleb teie juurde mänguasjaga ja pakub mängu – isegi kui teil parasjagu pole aega temaga müramiseks, lihtsalt kiitke, sikutage paar korda ja siis öelge „kõik“. Kui koer on juba mõne käsu õppinud, võite enne mängu alustamist paluda tal midagi teha – nt anda käppa – ja alles siis mängige temaga. Kuna just omanik peaks olema see, kes otsustab mängu lõpetamise üle, siis te peate olema tähelepanelikud ning lõpetama mängu alati enne seda, kui kutsikas ise tüdineb või väsib.


Te peate tundma oma koera ning tegema tema TOP-10 maiuste nimekirja :) Kerges situatsioonis kontakti võiks premeerida vähem huvitavate maiustega, rasketes situatsioonides (nt teise koeraga mängust ärakutsumisel) võib premeerida palju parema maiusega. Igal juhul kontakti eest antav preemia peaks olema vahelduv.


Kiituse, maiuse või mängu hulk ei määra seda kui hea kontakt tekib koeraga. Oluline on see, kui palju peab koer ise vaeva nägema, et ta saaks preemia.


Kui koer keset trenni muutub passiivseks ega huvitu kontaktist, võib jätta koera näiteks puuri (autosse) või siduda rihmaga kinni ja minna eemale, et koer peaks ise kontakti nö kerjama. Sellised „pausid“ ei tohiks olla ka liiga pikad, muidu koer võib mõned sekundid küll omaniku juurde tahta, kuid mingi aja möödudes leiab ka muid mooduseid meelelahutuseks (nt auto lõhkumine).


Kuna kõik koerad on erinevad, siis väga raskete koerte puhul (teatud tõud või agressiivne olend) soovitaksin ma pöörduda NILIF süsteemi poole (Nothing In Life Is Free) – sellest saate rohkem infot internetist.


Koeraga matkama

23.06.2011

Hoolimata ilma vingerpussidest seisab suvi siiski alles ees. Miks mitte minna koeraga Eestimaa erinevaid paiku avastama? Koer on matkal mõnus kaaslane. Kuid enne koduuksest väljumist tuleks teha mõned ettevalmistused.


Kas koer on terve?


Enne matkale siirdumist peaks kriitiliselt üle vaatama koera tervisliku seisundi.




  • Kas füüsiline vorm on piisavalt hea?

  • Kas küüned, käpad terved?

  • Kas koer on sobivas kaalus või kaldub ülekaalulisusele?


Mida matkale kaasa võtta?


Olenevalt retke pikkusest võib koer oma varustust ise kanda. Heas vormis koer võib seljal vedada kuni 1/3 oma kehakaalust. Seljakoti pakkimisel jälgi, et mõlemad kotid kaaluksid sama palju, siis ei hakka kott koera seljal viltu kiskuma. Lemmikule võiks kaasa võtta:




  • koera seljakott

  • söök

  • vesi

  • ase

  • varu rihm

  • esmaabi pakk

  • kakakotid


Enne matka:




  • harjuta koera suurema füüsilise koormusega

  • harjuta koera seljakotiga

  • taga koerale kaitse putukate (puugid, sääsed) vastu – tilgad turjale

  • vaata üle varustus

  • pane paika marsruut

  • veendu, et koerad on plaanitud liikumispiirkonnas lubatud


Matka ajal:




  • hoia koer vajadusel rihma otsas – ta ei tohi teisi inimesi ja metsloomi häirida

  • jälgi, et koer liigselt ei väsiks

  • puhkepauside ajal kontrolli koera käppasid ja paku juua


Pärast matka:




  • vaata üle koera tervis

  • hoolda varustus


Esimesed matkad olgu lühikesed. Kui kogemusi juurde tuleb ja tegevus mõlemale osapoolele naudingut pakub, võib pikemaid seiklusi planeerima hakata.


Koer on mõningase ettevalmistuse järel mõnus matkakaaslane. Iga koeraomanik peab tagama, et tema lemmik käituks ühisretkedel igati ontlikult, sest ainult nii saame tulevikuski oma neljajalgsete kaaslastega koos maailma avastada.

2 ese(t)