Uurime edasi, kuidas käituda, et olla oma koerale hea peremees:

NÄRVILISED OLUKORRAD

Jalutuskäikude ajal võib ette tulla närvilisi hetki, nagu näiteks võõras hüsteeriliselt haukuv koer aias, keda meie koer võib-olla kardab või tahab hoopis rünnata. Selles olukorras tuleb panna koer istuma seljaga ärritaja poole ja seista koos temaga rahulikult seni, kuni loom on rahunenud ja teda enam ei huvitagi selja taga lärmav võõras koer, alles siis saame edasi liikuda. Kui ette tuleb olukord, kus meie koer võib karta kas mõnda vastutulevat inimest või kuju pargis ja me oskame seda ette näha, tuleb jalutada sellest olukorrast “läbi“  oma koerale ja tema hirmule vähimatki tähelepanu pööramata. Kui juhtub, et loom jääb meist tahapoole ja veab hirmunult rihma pingule, keeldudes edasi tulemast, võime hetkeks seisatada ja teda oodata, temaga ikka vähemalgi määral kontakteerumata – loom on see, kes peab oma hirmust võitu saama ja meile järgnema. Koerad ei haletse teisi karjaliikmeid: kui midagi juhtub, nuusutatakse korraks hädalist, tõmmatakse keelega üle ja elu läheb edasi. Inimene on see, kes haletseb ja erutub, sisendades loomale, et oli ikka kole lugu küll – nii loob inimene looma jaoks dramaatilise kogemuse. Karjaliider nii ei käitu, ta sisendab ainult rahu ja tasakaalu. Loomade maailma ei kiideta kunagi argust ega agressiivsust.

KUIDAS JAGADA KIINDUMUST

Alati võib jalutuskäigu ajal olla koera jaoks kaasas ka maius ja mänguasi, seeläbi saame olla loomale peatuste ajal motivaatoriteks, et loomaga paremat kontakti saada. Meile kõigile meeldib näidata kiindumust oma lemmiklooma vastu, õppige aga mõistma, et kiindumus ei väljendu ainult kallistamises, maiuse pakkumises, voodisse magama lubamises.

Me kipume tihtipeale premeerima oma koera siis, kui olukord on tema jaoks närviline: tuleb näiteks vastu teine koer ja meie saame oma koera küll istuma, kuid ta on ikka närvis ja valmis iga hetk teise looma suunas sööstma. Meie üritame aga talle maiust suhu suruda, kiites, et küll sa oled ikka tubli, sa vähemalt istud. Koera jaoks tähendab see: minu adrenaliin on üleval, olen valmis kaklusesse viskuma ja mind premeeritakse selle ees. Nii saab talle selgeks, et hea käitumine ongi närviline ja erutatud käitumine. Tegelikult peaksime me sellises olukorras ise kõigepealt rahunema ja andma ka koerale aega rahuneda, isegi kui see võtab aega 10-15 minutit. Kui looma keha on täiesti lõdvestunud ja ta on loobunud tahtmisest söösta või põgeneda, alles siis võib teda premeerida. Siis saab loom aru, et kiidetakse rahulikkuse eest, tema õlgadelt kaob stress ja elu saab värvid tagasi.

Kiindumus on ka mäng, jaht, jooks, reeglid. Kui me oleme pälvinud koera austuse, alles siis saame temalt tõsise vastuarmastuse.

Vabas looduses on karja juht see, kes kehtestab kui kaugele võib kari temast minna. Reeglid peavad kehtima ka majas või territooriumil: ignoreerimine, koera nõudmisel ei toimu midagi, karjajuht sööb esimesena, siseneb ja väljub esimesena – nendest kõigist on väga hästi kirjutanud Jan Fennell oma raamatus „Koerakuulaja“. Kes veel ei ole lugenud, tehke seda kindlasti ja te saate parema ülevaate koera hinges toimuvast.

SÜNDINUD TÖÖTAMA

Looduses ei tule loomadele midagi niisama kätte – kõige saavutamiseks on vaja teha tööd. Looduses ei premeeri karjajuht oma karja stiilis “kutid, tänud, et jalutasite koos minuga tunnikese“ , vaid see on iseenesest mõistetav töö, tegevus, mis toimub reeglite järgi. Koerad on harjunud ootama kaua ja kannatlikult enne, kui saavad oma osa saagist või jõuavad vee äärde. Nad on sündinud tegema tööd. Inimese maailmas on koera jaoks töö ka toidu ootamine, ootamine, millal mängima hakatakse, ootamine, millal lubatakse külaliste juurde minna (kui üldse lubatakse). Koerte jaoks on töönormaalne osa nende elust.

ERINEVAD ENERGIATASEMED

Koeri jagatakse ka energiataseme järgi: väga kõrge, kõrge, keskmise ja madala energiatasemega koerad.

Kõrge energiatasemega domineeriv koer on alati valmis väljakutseteks. Kõrge energiaga alandlik tüüp on kogu aeg õnnelik ja ei pürgi liidriks vajadusteta. Kui peremehe energia on madalam valitava koera omast, siis on ta juba kaotaja rollis ja tema liidripositsioon on kerge käest kaduma. Seetõttu tuleb meie kutsikat valides enda vastu aus olla ja hinnata õiglaselt ja oma energiataset.

KOER ELAB OLEVIKUS

Oluline on teadvustada, et koer elab kogu aeg olevikus – ta ei muretse mineviku ega tuleviku pärast. Jällegi on inimene ainus liik, kes ei tea olevikus elamisest suurt midagi, sest “õige“ elu algab alles homme või lõppes eile või toimub üldse kusagil mujal. Aga koer vajab liidri head tugevat energiat just praegu, ei eile ega homme, vaid igas praeguses ajahetkes.

Karjaliider ei peegelda närvilisust, pinget, ebakindlust ega agressiivsust, vaid ainult rahu ja tasakaalu – sellist liidrit järgitakse olenemata sellest kas ta on mees-või naissoost, kui pikk, paks või vana ta on.

* Usume, et neid asju jälgides ja üritades käituda koera ning enda suhtes õigesti on teil ja tee koera suurepärane võimalus veeta koos kvaliteetaega!