Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Koer ja sääsed

14.06.2011

Igasuvine sääsenuhtlus on täies hoos. Nende hammustavate putukate kõrgaeg kestab umbes kuu ja sellel aastal võiks leevendust oodata jaanipäeva paiku. Kuidas selle ajani vastu pidada?


Natuke sääskedest:




  • Eesti leidub 30 liiki pistesääski

  • enamus toituvad taimemahlast

  • enimlevinud vereimejad: hallasääsed, linnusääsed, soomussääsed, metsasääsed ja laulusääsed

  • kehvad lendajad

  • enamasti varjulistes põõsastikes, tihedas rohus ja metsaservades

  • lendamiseks olemas ainult esimene tiivapaar

  • tagatiivad on muutunud sumistiteks – aitavad tasakaalu hoida, teevad iseloomulikku pininat

  • lendavad vaid niiske ja tuulevaikse ilmaga.

  • verd imevad vaid emased sääsed – nad kasutavad saadud valke munade arenguks

  • kihelust tekitab torkekohta eritatav hüübimist takistava sülje allergiline reaktsioon


Kuidas sääsed ohvri leiavad?




  • esmalt väljahingatava õhu süsihappegaasi järgi

  • seejärel kehalt erituva soojuse järgi - koera kehatemperatuur on meie omast kõrgem


Millised koerad rohkem hädas?




  • lühikarvalised



  • tumeda karvaga – kiirgavad rohkem soojust

  • väga väikest kasvu

  • enim kättesaadavad jalad, koonu- ja kubemepiirkond

  • rohkem jälgida putukate suhtes allergilisi koeri


Kuidas koeri ja ennast sääseuputuse korral aidata?




  • maja akendele paigaldaqda sääsevõrgud



  • aia veesilmades võiks iganädalaselt vett vahetada – sääsevastsed ei jõua valmikuks areneda

  • Advantix tilgalahus koera turjale

  • Bio Groom Repel 35 spray koertele

  • citronella ehk sidrunirohi nii nelja kui kahejalgsetele

  • teepuuõli omanikule ja lemmikule

  • lavendliõli lahus toiduõliga koertele ja hobustele

  • küüslaugupulber koertele

  • ettevaatust inimestele mõeldud putukatõrjevahendite kasutamisel koertel – mõned neist on lemmikutele mürgised

  • elektrilised sääsepüünised

Õues võtab kevad võimust ja iga hetkega muutuvad kõik võimalikud taimed üha rohelisemaks. See õrnroheline leherüü lausa kutsub rohkem väljas aega veetma. Iga aiaomanik teab, et kätte on jõudmas aasta kiireimad päevad, sest kevadise kasvutuhinaga sammu pidamine nõuab parajat pingutust. Praegu on paras aeg oma aias ja toas kasvavad taimed kriitilise pilguga üle vaadata ja veenduda, et lemmikule ohtlikud taimed ei satuks talle hamba ulatusse. Eriti tuleb seda jälgida kutsikate puhul, kes maailma avastamiseks enim oma suud pruugivad. Samuti tuleks olla tähelepanelik koeraga jalutamas käies.


Meid ümbritseva roheluse ja õite keskel peidavad end mitmed liigid, mille nosimine võib koerale kahjulik olla. Järgnevalt vaid lühike loetelu:




  • nartsiss (Narcissus spp.)

  • ida-hüatsint (Hyacinthus orientalis)

  • maavits (Solanum spp.)

  • ogaline lantaan (Lantana camara)

  • jugapuu (Taxus baccata, Taxus cuspidata Sieb. & Zucc.)

  • ristirohi (Senecio spp. sh vilt-ristirohi ehk viltleht Senecio cineraria)

  • harilik oleander (Nerium oleander)

  • diifenbahhia (Dieffenbachia spp.)

  • kukekannus (Delphinium)



  • maikelluke ehk oruliilia (Convallaria majalis)



  • harilik ogaõun (Datura stramonium)

  • jõulutäht ehk kaunis piimalill (Euphorbia pulcherrima

  • must lumeroos (Helleborus niger)

  • harilik loorberkirss (Prunus laurocerasus)

  • lupiin (Lupinus spp.)

  • verev sõrmkübar (Digitalis purpurea L)

  • asalea (Rhododendron spp.)

  • liilia (Lilium spp.)

  • rabarber (Rheum rhaponticum)

  • mürkputk (Cicuta virosa)

  • riitsinus (Ricinus communis)

  • harilik luuderohi (Hedera helix)


Pikema loetelu ohtlikest taimedest leiab näiteks siit.


Enamus neist kutsub esile tüüpilisi mürgistusnähte:




  • kõhulahtisus

  • iiveldus

  • verine väljaheide

  • nahalööve


Mida teha, kui kahtlustad, et koer mõnda ohtliku taime on söönud?




  • pöördu loomaarsti poole

  • võta kaasa söödud taime osad


Kuidas vältida ebameeldivaid olukordi?




  • võimalusel eemalda ohtlikud taimed aiast

  • ära jäta koera üksi aeda (eriti kutsikat)

  • piira ligipääsu mürgistele taimedele

2 ese(t)