Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Koera toiduallergia

15.05.2015

Toiduallergiad moodustavad ligikaudu 10% koertel esinevatest allergiatest (kirbuallergia ja sissehingatud osakeste allergia järel kolmas) ning 20% sügeluse ja kratsimise juhtudest (toiduallergia koos atoopiaga moodustab teise 20%). Toiduallergia tekkepõhjused on siiani täielikult teadmata, kuid on teada, et ülitundlikkuse tekkimise protsess leiab aset seedetraktis.

Toidutalumatus või –allergia?
Toiduallergia ja toidutalumatus ei ole üks ja sama – toiduallergia on tõeline allergia ning avaldub tavaliselt allergia sümptomitega nagu kratsimine ja nahaprobleemid. Toidutalumatus võib põhjustada kõhulahtisust või oksendamist ega tekita tüüpilist immuunvastust. Toidutalumatus koertel on sarnane inimestega, kes saavad kõhulahtisuse liiga rasvasest või vürtsikast toidust. Õnneks on võimalik nii toiduallergiat kui –talumatust elimineerida toiduga, milles ei ole ärritavaid koostisosi.

Mis on tavalisemad allergeenid?
Mitmed uuringud on näidanud, et mõned toiduained võivad tõenäolisemalt koertel allergiat põhjustada. Koertel on nendeks loomaliha, piimatooted, kana, kanamunad, mais, nisu ja soja, harvematel juhtudel lammas ja kala. Siit on ilmselgelt näha, et suurem osa tavalisemaid allergeene on kõige tavalisemad koeratoidu koostisosad. See seos ei ole kokkusattumus: allergiliste reaktsioonide esinemine on tõenäoliselt seotud sellega, kui tihti ja millises koguses loom ainega kokku puutub.

Kuidas saada aru, et tegu on just toiduallergiaga?
Lisaks eelnevalt nimetatud sümptomitele, viitavad toiduallergiale järgmised tunnused:
• Koer roojab tihti: uuring on näidanud, et terved koerad roojavad keskmiselt 1,5 korda päevas ja allergilised koerad keskmiselt 3 korda päevas.
• Koeral on korduvad kõrvapõletikud, eriti pärmseenega.
• Allergianähud algavad talvel, kui õietolmu, kirpe või tänavatolmu ei ole.
• Väga noorel koeral on mõõdukad kuni rasked nahaprobleemid.
• Loomal tugev sügelus, mis ei allu steroidravile.

Diagnoos
Toiduallergia diagnoosimine toimub välistamise meetodil. Kõigepealt tuleb välistada kõik haigused, mis võivad põhjustada sarnaseid sümptome: atoopia, kirbuallergia, sooleparasiitide ülitundlikkus, kärntõbi ja muud lestad, pärmi või bakteriaalsed infektsioonid. Kui kõik teised võimalused on välistatud, tuleb teha toiduallergia test või proovida erineva koostisega toite.

Toidutest
Toidutest tähendab seda, et loomale tuleb sööta uue koostisega sööki vähemalt 12 nädalat. Toit peab sisaldama looma jaoks täiesti uut valgu- ja süsivesikuallikat, mida ta varem saanud ei ole. Toit ei tohi sisaldada valgu- ja süsivesikuallikat (ka mitte jääke), mida koer on varem saanud. Soovitused eriti allergiliste loomade jaoks on näiteks jäneseliha riisiga või sealiha kartuliga (toorest kartulit koer ei seedi!). Testtoit peab olema ainus asi, mida koer selle 12 nädala jooksul sööb. Sealhulgas ei tohi anda närimiskonte, maiustusi, küpsiseid, maitsestatud tablette, maitsestatud mänguasju, maitsestatud hambapastat. Samuti tuleb elimineerida koera ligipääs prügikastile ja inimeste toidule. 26% koertest tuleb toiduallergia välja juba 3 nädala jooksul, kuid valdaval enamusel koertest ilneb toiduallergia 12 nädala jooksul. Kui selle aja jooksul ilmneb selge sümptomite vähenemine, tuleb loomale uuesti anda tema algset toitu – kui sellele järgneb allergiline reaktsioon, on põhjus teada.

Mida ette võtta?
Toiduallergiat on võimalik ravida vaid allergeeni eemaldamisega toidust. Loomale tuleb leida sobiva koostisega toit, milles olev süsivesik (riis, mais, soja, kartul, nisu) ega valk (kanaliha, sealiha, veiseliha, lambaliha jne) ei tekita allergilist reaktsiooni. Näiteks Platinumi valikus on olemas lambaliha ja riisiga ning ibeeria sealiha ja kartuliga toit. Viimasest on abi saanud mitmed toiduallergia all kannatavad koerad. Allergia (ka muude allergiate) sümpomeid ja sügelust on võimalik vähendada toidulisandite ning paikselt kasutatavate (otse nahale määritavate) vahenditega. On tõestatud, et asendamatute rasvhapete (oomega3 ja oomega6) lisamine toidule aitab vähendada allergilisi ja põletikulisi reaktsioone nahas ja seega ka sügelust. Samuti võib sügelevale kohale määrida rahustavat salvi. Samuti võib allergia ravimisel olla kasu rahustavatest preparaatidest, mis aitavad koeral rahuneda ning seetõttu ei kratsi loom ennast enam nii intensiivselt. Kratsimine on kui nõiaring – kratsimine ja liigne lakkumine suurendab ärritust.

Autor: Mirjam Prints

Allergia

11.05.2015

Kuna suvi on aeg, mil loomadel löövad kõige sagedamini välja erinevad nahaprobleemid, räägime järgmistes artiklites natuke lähemalt selle põhjustest - allergiast.

Mis on allergia?(VIIDE)
Allergia ehk ülitundlikkus on organismi ebatavalise reageerimine kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Kõigi organismide jaoks on eluliselt tähtis hoida organismi sisekeskkonna ühtsust, kuid samas tuleb pidevalt kokku puutuda erinevate välisteguritega. Seetõttu on organismidel arenenud keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad aga ka paljude teiste elundite ja kudede rakud. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja spetsiaalsed kaitsekehakesed, mida me tunneme antikehade nime all. Need tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnikord on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nii kulgeb organismis kaitsereaktsioon teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkus tähendab seda, et organism reageerib ebatavaliselt tugevalt teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkuks ehk allergiliseks reaktsiooniks. Tegurit või ainet, mis reaktsiooni esile kutsus, nimetatakse allergeeniks.
Allergeenid põhjustavad organismi sattudes mitmeid haigusnähte, mis võivad ilmenda kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Ka väga väike allergeeni hulk võib põhjustada väga tugeva reaktsiooni. Allergianähtude korral võivad olla kahjustatud nahk, hingamiselundid, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem.
Allergeenid jagunevad välisteks ja sisesteks teguriteks. Välised ehk eksoallergeenid omakorda jaotuvad mittenakkuslikeks (elutolm, õietolm, karvad, juuksed, kõõm, toiduained, kemikaalid, ravimid) ja nakkuslikeks (bakterid, seened, viirused).

Kuidas tekib allergiline reaktsioon nahas ja kuidas seda vältida?
Kui allergeen sattub esimest korda organismi, tekib seal kehaomane vastuaine – antikeha (immuunglobuliin E), mis kinnitub nahas ja limaskestades asuvatele nuumrakkudele. Kui sama allergeen sattub uuesti organismi, vallandub allergiline reaktsioon – allergeen ühineb antikehaga nuumraku pinnal, mille tulemusel puruneb nuumraku kest ja sealt vabanevad bioloogiliselt aktiivsed ained, mis tekitavad allergianähtusid – näiteks histamiin tekitab nahas tugevat sügelust. See tähendab seda, et üldiselt on allergiline reaktsioon seotud spetsiifiliselt allergeeniga.

Allergia nähud
Koertel avaldub allergia tavaliselt sügelusena. See avaldub erinevate süptomitega:
• Jalgade närimine
• Näo vastu vaipa nühkimine
• Kratsimine (ekssesiivne) (eriti kaenla alt ja külgedelt)
• Korduvad kroonilised kõrvapõletikud
• Karvakadu (ehk alopeetsia)
• Katkine nahk
• Põletikud, mis alluvad antibiootikumiravile, aga korduvad kohe, kui antibiootikumiravi on lõppenud.
Võrreldes inimestega, esineb koertel harva heinanohu, oksendamist, kõhulahtisust või paistetust allergia tõttu. Tavaliselt avaldubki allergia läbi nahaprobleemi.

Miks allergia tekib?
Tuleb pidada meeles, et koer peab olema enne allergia väljakujunemist allergeeniga mõnda aega kokku puutunud. Erandid nagu putukahammustused, võivad välja kujuneda peale ühte ainsat kokkupuudet.
Allergia on koerte puhul suuresti geneetiline – on mitmeid koeratõuge, kelle puhul on allergiat väga tavalised, näiteks West Highland White terrier, šoti terjer, Lhasa Apso, inglise ja iiri setterid, retriiverid ja dalmaatsia koerad (neid tõuge on veelgi).
Kui probleem ei ole geneetilise taustaga, ei teata, miks loomal ülitundlikkus mingi aine vastu tekib.

Järgmises artiklis keskendume juba lähemalt toiduallergiale.

Autor: Mirjam Prints

2 ese(t)