Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Nõu annab Vilde tee loomakliiniku loomaarst Anu Poopuu.


Kõige parem ravi ülekaalu puhul on ennetus, millega tuleb tegeleda kogu looma elu.


Koera võttes tuleks ennast kurssi viia, kas antud tõul on soodumust ülekaalu tekkeks ning jälgida juba kutsika kasvukõverat ning hinnata pidevalt tema kehakonditsiooni.


Täiskasvanud koera tuleks kaaluda ja kehakonditsiooni hinnata  1 – 2 korda aastas ning andmed võrdluseks üles märkida. Kuna steriliseeritud/kastreeritud loomadel  on väga suur soodumus ülekaalu tekkeks tuleb koera toidusedel ja kogused üle vaadata ja muuta koheselt peale lõikust.


Igapäevaelus on väga tähtsal kohal regulaarsed jalutuskäigud ning liikumise võimaldamine, et koer kulutaks toiduga saadud energia ning säilitaks ning suurendaks lihasmassi. Mida suurem on lihasmass, seda aktiivsem on ka ainevahetus.


Toidukoguste hindamiseks on kõige kindlam toit kaaluda, mitte hinnata silma või mõõdunõuga.


Kuna koera loomuliku toitumiskäitumise osaks on toidu nimel ülesannete lahendamine (n.ö jahtimine). Seetõttu tasub kasutusele võtta nii toidu peitmist eluruumidesse kui ka toidupallidesse koera liikumise suurendamiseks päevasel ajal, kui pere on kodust ära. Samuti käskluste õpetamine on nii ühine kvaliteetaeg kui ka võimalus liikumist suurendada.


Kui kodus on mitu looma, kellest üks on ülekaalulisusele kalduv, tuleb seda koera sööta erimenüüga ning kindlasti jälgida, et kaaluprobleemiga loom ei saaks võimalust toidu „varastamiseks“ teiste loomade kausist või inimeste tagant.
Kaalumuutuste korral tuleb vaadata üle, miks kehakaal on muutunud ning üritada põhjus likvideerida. Kindlasti tuleb vaatluse alla võtta toidu andmise harjumused, muutused koera vajadustes jne.


Kui looma kaalu kontrollimine omal käel ei õnnestu, tasub kindlasti küsida nõu ja abi. Sageli on juba kontrolli alt väljunud kehakaalu alandamine pikk ja nüanssiderikas ettevõtmine,  millega omanik omal käel ei pruugi toime tulla.

Eelmisel nädalal rääkisime sellest, kuidas koera kaalu hinnata. Täna räägib Vilde tee loomakliiniku loomaarst Anu Poopuu faktoritest, mis võivad põhjustada koera ülekaalu.


Ülekaalu defineeritakse mõneti erinevalt, kuid seda seostatakse liigsest rasvaladestumisest tingitud kehafunktsioonide muutumisega.




  • Tõuline eelsoodumus – erinevat tõugu koertel on keha lihas- ja rasvamass jaotunud erinevalt, mistõttu erineb põhiainevahetuseks vajatav energiahulk, ainevahetuse kiirus jne. Näiteks labradoril on suhe lihasmassi ja rasvamassi vahel vastavalt:  66% ja 34%. Bokseril näiteks 85/15.

  • Geneetika – geneetiliselt määratud kompleksse süsteemi ülesanne kehas on säilitada tasakaal energia kasutuse ja saamise vahel ning see süsteem aitab meil looduses elus püsida.

  • Vanus – ülekaalu esinemissagedus kasvab proportsionaalselt  koerte vananemisega. On andmeid, mis väidavad, et ca 7-8 aastastest koertest üle poole on ülekaalulised.

  • Sugu – lõviosa ülekaalulistest koertest on emased koerad, mõningate uuringute põhjal võib väita, et emased esindavad u 60% ülekaalulistest koertest. Emastel koertel on isu kontroll seotud sigimistsükliga – isu väheneb vahetult enne inda ja inna ajal ning hakkab suurenema peale inda ning saavutab maksimumi suguorganite soikejärgus. Kaks viimast perioodi moodustavad lõviosa kogu tsüklist.

  • Steriliseerimine, kastreerimine – vähendab vajaminevat energiahulka kuni 30% võrreldes suguvõimelise koera energiavajadusega. Topeltefekt vähenenud vajaduse ning suurenenud isu näol põhjustab enamusel kastreeritud/steriliseeritud koertel ülekaalu teket.

  • Endokrinoloogilised haigused – näiteks suhkruhaigus, kilpnäärme alatalitlus jne võivad soodustada ülekaalu teket.

  • Vähene liikumine – ja seda just kogu päeva lõikes vaadatuna, on kõige tavalisem ja peamisem ülekaalu põhjus. Kuigi korteris elavad koerad on sagedamini ülekaalulised kui õues elavad, ei pruugi õues elav koer veel rohkem energiat kulutada.

  • Energiavajadusele mittevastav toit – koera nina jaoks on väga atraktiivsed rasvarohked ja liigselt süsivesikuid sisaldavad maiused ja toit. Kui sellist toitu anda vastavalt looma soovist, mitte tegelikest vajadustest lähtuvalt, tekib kiiresti energia liigtarbimine, mis ladestub rasvana ja põhjustab ülekaalu.

  • Toit kui sotsiaalne suhtlusvahend – vastavalt sõprade kostitamisele on meil kombeks jagada ka koertele sõprust läbi toidu. On tehtud kindlaks, et ülekaaluliste loomade omanikud panustavad loomale liikumisvõimaluse andmise asemel pigem aega nendega vestlemisele, koos pikutamisele jne, mille juurde käib ka maiuste andmine. Sageli on ka ülekaalulise looma omanikud ise ülekaalulised.


Nõu annab Vilde Tee Loomakliiniku loomaarst Anu Poopuu


Kuidas hinnata, kas koer on ülekaaluline?


Igal koeral on olemas oma täiskasvanuea ideaalkaal. Eri kasvu koerad jõuavad sinna erinevas vanuses:

  • väikest kasvu koerad u 10 kuuselt

  • keskmist kasvu u 12 kuuselt

  • suurt kasvu u 1,5 aastaselt

  • ülisuurt kasvu u 2 aastaselt


Kas koer on normaalkaalus või ülekaalus saab hinnata:

  • peale täiskasvanu ikka jõudmist kaalunumbri muutuse järgi

  • kehaproportsioonide ja  -mõõtude järgi


Normaalkaalulisel koeral on:

  • keha vaatlusel ja katsumisel näha väljajoonistunud taljejoon

  • roided ja selgroog on mittenähtavad, käega katsumisel aga selgelt tunda

  • rinnaku piirkonnas on naha all  tunda õhuke rasvkoekiht


Ülekaalulise koera puhul muutused normist sõltuvad rasvaladestuse suurusest:

  • 10 – 20% ülekaalu puhul on roided ja selgroog tuntav raskustega, taljejoon vaevumärgatav ning nähtav rasvaladestus selgroo ja saba baasil

  • mida suuremaks muutub ülekaal, seda suurem on rasva kogunemine rinnaku, selgroo ja saba piirkonnas ning küljed ja kõht on väljakummunud

3 ese(t)