Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!



  • Kui koer on vabalt, rahuldab ta ise oma liikumisvajaduse. Ketis peetud loomad muutuvad aja jooksul kurjemaks – eriti, kui neil puudub igasugunegi võimalus jalutuskäikudeks.

  • On üsna tavaline, et lahtiselt peetavatel õuekoertel ilmneb kalduvus hulkuma minna, sest jahipidamine ja kontakti otsimine liigikaaslastega on koera loomulikud instinktid.

  • Koerad ei vaja tänapäeval jahipidamist, sest looma toidu eest hoolitseb peremees. Koera saab õpetada loomi mitte murdma, et ta poleks metsloomadele ega inimestele ohtlik. Aretustöö tulemusena on paljud toakoerad jahiinstinkti peaaegu minetanud.

  • Soov anda järglasi on omane kõikidele elusolenditele. Emastel koertel on jooksuaeg kaks korda aastas, isasel kestab see aastaringselt, sõltudes ümbruskonna emaste innatsüklist.

  • Koerad on metsloomad, kes ründavad siis, kui inimeste käitumine neid hirmutab või ohustab. Enamasti annab inimeste vale käitumine loomadele põhjuse ründamiseks.

  • Koerte pissitamine parkides ja õuedes muudab oluliselt elukeskkonna kvaliteeti ja reostab keskkonda. Loomade väljaheited on soodsaks pinnaseks mitmesuguste haiguste levimisele.

  • See, et koerad oma territooriumi märgistavad on loomulik. Koer rahuldab oma ihuhädasid, mitte ei reosta tahtlikult keskkonda. Lõhnameele abil vastuvõetavad teated on koertele vajalikud liigikaaslastega suhtlemiseks.

  • Aretustöö tulemusena on mitmeid koeratõuge, kelle käitumine on inimestele ohtlik. Kurjaks kasvatavad koeri ka peremehed ise.

  • Kuna paaritamata koerad elavad täpselt samasugust täisväärtuslikku elu nagu kõik teisedki koerad, soovitatakse koerte paljunemist piirata hormonaalsete tablettide, hormoonsüstide ning loomade steriliseerimise - kastreerimisega.







Kuulekus

11.01.2011

Järjekindel kasvatus on väga oluline. Reeglid tuleb aga paika panna juba kutsikaeas. Füüsiline koormus ei lase koeral minna ülekaaluliseks, mis lühendab koera niigi lühikest eluiga veelgi enam. Vaimne koormus, see tähendab koera koolitamine, muudab koera tunduvalt nutikamaks ning loob hea kontakti pererahva ja koera vahel. Sõna EI või FU õpetatakse kutsikale selgeks kohe pärast peresse saabumist. Koeraga peab iga pereliige järjekindlalt käituma. See, mis on kord keelatud, peab olema keelatud alati. Kui üks kord võib koer diivanil magada ja kui siis mõnel teisel korral talle seda ei lubata, satub ta segadusse. Kasvatusest sõltub, kas koer kasvab selliseks,nagu Sa teda näha soovisid. Moto: "Igaühel on just selline koer, nagu ta ise väärt on."

Seisusekohast kasvatust saab õpetada väga lihtsate nippidega:


-uksest sisse minnes peab koer alati kõik pereliikmed enda ees sisse laskma (vajadusel võib panna koera enne istuma),
-söögi saab koer kätte viimasena,
-külalist tervitab kõigepealt peremees, viimasena koer,
-sisseastuja tervitab kõigepealt kõiki pereliikmeid ja siis koera.

Käskluste SIIA, ISTU, LAMA, SEISA õpetamisega tuleb alustada kohe, kutsikas uude koju saabub, kuid õpetus peab olema mänguline - selles eas tuleb kindlasti koera meelitada käsklust täitma, näidates kui tore siis kõigil on, mitte aga sundida teda karmilt midagi tegema.

Hüüa kutsikat käsklusega SIIA enda juurde ka niisama, mitte ainult siis, kui on tõesti vaja, et ta juurde tuleks. Tee juurdetulemine kutsikale maailma parimaks asjaks ning kiida teda alati ja premeeri maiusega, et ta tuleks meelsasti ja rõõmsalt sinu juurde ka täiskasvanuna.

Treeningu pikkus ei tohiks kutsika puhul mingil juhul ületada 10-15 minutit ning pärast treeningut tuleks koera premeerida ka mänguga. Juba väikest koera tuleb harjutada ka küünte lõikamise, hammaste vaatamisega ning kammimise-kraasimisega.

Kutsikat on hea õpetada olema üksi, ehkki keegi võib olla kodus. Aeg-ajalt on igas kodus olukordi, kui koer peab üksi jääma. Jäta kutsikas alguses üksi mõneks minutiks ja pikenda seda aega vähehaaval. Anna kutsikale üksi olles mõni meeldiv mänguasi. Ära tee enda saabumisest suurt sündmust.

Regulaarse sõnakuulelikkuse koolitusega võiks alustada kutsika 4-5-kuuseks saamisel. Ühest koolitustunnist nädalas ei piisa, ka kodus tuleb koera pidevalt õpetada.

Koer hakkab üsna kergelt "peremeest rihma otsas talutama", kui talle selline võimalus antakse. Koer peab küll saama teiste "tervitusi" nuusutada, kuid ka siin on mõõdukus oluline. Seepärast õpeta koera rihma otsas käima ilma sikutamata ja hüppamata. Tirimise ennetamiseks ja raviks on olemas spetsiaalsed rihmad (traksid, koonurihm), mis ei tee koerale haiget, kuid samas takistavad otsest tirimist. Üks võimalus on kasutada selleks n.ö. poovat kaelarihma, kuid seda ei tohi hakata kasutama enne kutsika 5-6-kuuseks saamist, sest varem on koera luustik veel liialt nõrk.

Ole tähelepanelik avalikes kohtades ning hoolitse selle eest, et Su koer ei hirmutaks kedagi. Koera kartvatele inimestele on mõttetu seletada, et koer ei ründa inimesi, parem on koera rihma otsas hoida.

On väga oluline, et koeral oleksid sõbrad. Juba kutsikaeas tuleb tal kokku puutuda teiste koertega. Kuid ära tee seda enne, kui kutsika teistkordsest vaktsineerimisest on möödunud kümme päeva.

Koolitusega ei tohiks alustada liiga hilja, koer, kes on kasvanud täiesti koolituseta, on võib olla rihma otsas tõeline energiapomm. Ka koera võimuhimuga võib tulla probleeme, kui mängureeglid ei ole varakult paika pandud. Domineeriv koer võib kasvule lootes võtta võimu oma peremehe ja teiste pereliikmete üle lastest rääkimata. Kui koer kaitseb oma asju ja toitu pereliikmete eest, siis on see tõsine ohumärk. Probleemide ilmnemise korral pöördu kohe Tõuühingu või mõne treeneri poole.

Koera õpetamisel peaks teadma, et koer ei ole laps. Koerale ei saa seletada, kuidas ja miks, küll aga saab näidata, millist käitumist temalt soovitakse mingi käsuga ning käsu täitmisel tuleks teda kindlasti kiita ja talle maiust anda. Löömine ja karjumine ei ole koolitus ning hääle eri intonatsioone saab kasutada palju tulemuslikumalt kui hääle tugevust.



Uurime edasi, kuidas käituda, et olla oma koerale hea peremees:

NÄRVILISED OLUKORRAD

Jalutuskäikude ajal võib ette tulla närvilisi hetki, nagu näiteks võõras hüsteeriliselt haukuv koer aias, keda meie koer võib-olla kardab või tahab hoopis rünnata. Selles olukorras tuleb panna koer istuma seljaga ärritaja poole ja seista koos temaga rahulikult seni, kuni loom on rahunenud ja teda enam ei huvitagi selja taga lärmav võõras koer, alles siis saame edasi liikuda. Kui ette tuleb olukord, kus meie koer võib karta kas mõnda vastutulevat inimest või kuju pargis ja me oskame seda ette näha, tuleb jalutada sellest olukorrast “läbi“  oma koerale ja tema hirmule vähimatki tähelepanu pööramata. Kui juhtub, et loom jääb meist tahapoole ja veab hirmunult rihma pingule, keeldudes edasi tulemast, võime hetkeks seisatada ja teda oodata, temaga ikka vähemalgi määral kontakteerumata – loom on see, kes peab oma hirmust võitu saama ja meile järgnema. Koerad ei haletse teisi karjaliikmeid: kui midagi juhtub, nuusutatakse korraks hädalist, tõmmatakse keelega üle ja elu läheb edasi. Inimene on see, kes haletseb ja erutub, sisendades loomale, et oli ikka kole lugu küll – nii loob inimene looma jaoks dramaatilise kogemuse. Karjaliider nii ei käitu, ta sisendab ainult rahu ja tasakaalu. Loomade maailma ei kiideta kunagi argust ega agressiivsust.

KUIDAS JAGADA KIINDUMUST

Alati võib jalutuskäigu ajal olla koera jaoks kaasas ka maius ja mänguasi, seeläbi saame olla loomale peatuste ajal motivaatoriteks, et loomaga paremat kontakti saada. Meile kõigile meeldib näidata kiindumust oma lemmiklooma vastu, õppige aga mõistma, et kiindumus ei väljendu ainult kallistamises, maiuse pakkumises, voodisse magama lubamises.

Me kipume tihtipeale premeerima oma koera siis, kui olukord on tema jaoks närviline: tuleb näiteks vastu teine koer ja meie saame oma koera küll istuma, kuid ta on ikka närvis ja valmis iga hetk teise looma suunas sööstma. Meie üritame aga talle maiust suhu suruda, kiites, et küll sa oled ikka tubli, sa vähemalt istud. Koera jaoks tähendab see: minu adrenaliin on üleval, olen valmis kaklusesse viskuma ja mind premeeritakse selle ees. Nii saab talle selgeks, et hea käitumine ongi närviline ja erutatud käitumine. Tegelikult peaksime me sellises olukorras ise kõigepealt rahunema ja andma ka koerale aega rahuneda, isegi kui see võtab aega 10-15 minutit. Kui looma keha on täiesti lõdvestunud ja ta on loobunud tahtmisest söösta või põgeneda, alles siis võib teda premeerida. Siis saab loom aru, et kiidetakse rahulikkuse eest, tema õlgadelt kaob stress ja elu saab värvid tagasi.

Kiindumus on ka mäng, jaht, jooks, reeglid. Kui me oleme pälvinud koera austuse, alles siis saame temalt tõsise vastuarmastuse.

Vabas looduses on karja juht see, kes kehtestab kui kaugele võib kari temast minna. Reeglid peavad kehtima ka majas või territooriumil: ignoreerimine, koera nõudmisel ei toimu midagi, karjajuht sööb esimesena, siseneb ja väljub esimesena – nendest kõigist on väga hästi kirjutanud Jan Fennell oma raamatus „Koerakuulaja“. Kes veel ei ole lugenud, tehke seda kindlasti ja te saate parema ülevaate koera hinges toimuvast.

SÜNDINUD TÖÖTAMA

Looduses ei tule loomadele midagi niisama kätte – kõige saavutamiseks on vaja teha tööd. Looduses ei premeeri karjajuht oma karja stiilis “kutid, tänud, et jalutasite koos minuga tunnikese“ , vaid see on iseenesest mõistetav töö, tegevus, mis toimub reeglite järgi. Koerad on harjunud ootama kaua ja kannatlikult enne, kui saavad oma osa saagist või jõuavad vee äärde. Nad on sündinud tegema tööd. Inimese maailmas on koera jaoks töö ka toidu ootamine, ootamine, millal mängima hakatakse, ootamine, millal lubatakse külaliste juurde minna (kui üldse lubatakse). Koerte jaoks on töönormaalne osa nende elust.

ERINEVAD ENERGIATASEMED

Koeri jagatakse ka energiataseme järgi: väga kõrge, kõrge, keskmise ja madala energiatasemega koerad.

Kõrge energiatasemega domineeriv koer on alati valmis väljakutseteks. Kõrge energiaga alandlik tüüp on kogu aeg õnnelik ja ei pürgi liidriks vajadusteta. Kui peremehe energia on madalam valitava koera omast, siis on ta juba kaotaja rollis ja tema liidripositsioon on kerge käest kaduma. Seetõttu tuleb meie kutsikat valides enda vastu aus olla ja hinnata õiglaselt ja oma energiataset.

KOER ELAB OLEVIKUS

Oluline on teadvustada, et koer elab kogu aeg olevikus – ta ei muretse mineviku ega tuleviku pärast. Jällegi on inimene ainus liik, kes ei tea olevikus elamisest suurt midagi, sest “õige“ elu algab alles homme või lõppes eile või toimub üldse kusagil mujal. Aga koer vajab liidri head tugevat energiat just praegu, ei eile ega homme, vaid igas praeguses ajahetkes.

Karjaliider ei peegelda närvilisust, pinget, ebakindlust ega agressiivsust, vaid ainult rahu ja tasakaalu – sellist liidrit järgitakse olenemata sellest kas ta on mees-või naissoost, kui pikk, paks või vana ta on.

* Usume, et neid asju jälgides ja üritades käituda koera ning enda suhtes õigesti on teil ja tee koera suurepärane võimalus veeta koos kvaliteetaega!

3 ese(t)