Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Kevadel ärkavad koos tärkava loodusega ka puugid, kes võivad olla mitmete ohtlike haiguste kandjaks. Puukide ohtlikkusest inimeste tervisele on palju räägitud. Paraku ei ole puukide kahjuliku mõju eest kaitstud ka lemmikloomad, eriti ohtlikud on puugid koertele.Pea iga koeraomanik on suve jooksul oma lemmiku karva seest või lausa toapõrandalt leidnud neid läikivaid palle meenutavaid verest pakatavaid parasiite.

Puuk:

  • ämblikulaadne

  • elab sega- ja lehtmetsades, puisniitudel, heinamaadel

  • peitub pika heina sees, mitte puuokstel

  • haigusi levitavad Eestis võsapuuk ja laanepuuk

  • puugihooaeg kestab enamasti aprillist oktoobrini

  • aktiviseerub, kui ööpäeva keskmine temperatuur on +5 kraadi.


Puugilt võib koer saada erinevaid haigusi:

  • borrelioos

  • babesioos

  • erlihhioos

  • anaplasmoos


Kuidas tunda ära haige loom?

  • haiguste tunnused mittespetsiifilised

  • raske diagnoosida

  • vahelduv palavik

  • isutus, loidus

  • lonkamine ning ühe või mitme liigese valulikkus või turse

  • hilisemas haiguse järgus kujunevad välja ka siseorganite kahjustused (süda, neerud, maks)

  • haigustunnused võivad avalduda isegi alles mitu kuud pärast hammustust

  • kiire diagnoos tagab efektiivse ravi


Olge oma looma tervise suhtes tähelepanelik. Kui märkate, et lemmiku tervis ei ole päris korras, ei tasu ootama jääda, et äkki läheb see iseenesest paremaks, vaid pidage alati nõu loomaarstiga. Mida varem haiguse põhjus leitakse, seda efektiivsem on ravi.

Kui leiad koeralt puugi

  • eemalda puuk kiiresti

  • kasuta puugitange või pintsete

  • Puuki ei tohi enne eemaldamist ei õliga ega alkoholiga määrida, ega muul viisil häirida, vaid tuleb proovida ta elusana võimalikult naha lähedalt ja ilma teda pigistamata kätte saada

  • ära võta puuki välja paljaste kätega – nahas on alati mikrohaavad, mille kaudu jõuavad haigustekitajad ka inimese verre


Ennetamine

  • kindlaim viis koera haiguste eest kaitsta on ennetamine

  • pärast jalutuskäiku vaata koer üle

  • kammimine aitab osa puuke eemaldada

  • kasuta puugitõrjevahendit (tilgad, sprei, rihm jne)

  • Erilist tähelepanu nõuavad välisriikidesse reisivad koerad, sest meist lõuna ja ida pool on haigusi levitavaid puuke rohkem.


Kliima on pidevas muutumises ja varem vaid soojades regioonides parasiteerunud puugid on levimas põhjapoolsematele aladele, tuues endaga kaasa haigustekitajaid. Puukide poolt siirutatavad haigused levivad aina laialdasemalt ning meil tuleb oma lemmikuid nende eest kaitsta. Parim kaitse on profülaktika ning puukide nahale kinnitumise ärahoidmine. Koos loomaarstiga saate valida sobivaima preparaadi. Alati tuleb uurida ka ravimiga kaasas olevat pakendi infolehte ning kasutada ravimit vastavalt juhendile ja õiges doosis.

Kaitske oma lemmikloomi puukide eest!

Koer ja suvi

29.07.2013

Õues on mõnusad palavad ilmad ja tegevust palju. Võimalusel veedetakse  enamus aega koduseinte vahelt väljas. Mida jälgida, et pere neljajalgsed liikmed end suvepäeval hästi tunneks?


Olulised märksõnad:




  • Parasiidid – suvel on kõiksugu mutukad väga aktiivsed ja mitmed neist soovivad nii meie endi kui ka meie lemmikutega lähemalt tutvust teha. Puugid, kirbud, sääsed ja teised ebameeldivad manulised aitab peletada vastav kaelarihm või tilgad turjal.

  • Auto – pere väljasõitudele võetakse ka lemmiklooma kaasa. Soojal suvepäeval sööma või randa minnes ei tohi neid aga mingil juhul autosse jätta, sest suletud sõidukis tõuseb temperatuur väga kiiresti kriitilise tasemeni ja nii see võib lemmikule saatuslikuks saada. Trenniski tuleb jälgida, et oma harjutuskorda ootav koer autos üle ei kuumeneks.

  • Kuumarabanduse tunnused – tugev hingeldamine, fikseerunud pilk, rahutus, käsklustele mitte allumine, kõrge kehatemperatuur, kiire südame töö, oksendamine, minestamine. Esmaabi – vii loom varju, kasta ta käpad ja kõhualune veega märjaks, paku juua  - kuid ära luba liiga palju vett sisse ahmida, vii koer loomaarsti juurde ülevaatusele.

  • Pikk karv olgu pikkkorralikult hooldatud kasukas on hea isolaator nii külma kui ka kuuma eest, seega pole vaja pikakarvalist koera suvel lühikarvaliseks pügada, sest nii võid saavutada soovitule hoopis vastupidise tulemuse – koer ei suuda palavat suveilma kuidagi taluda.

  • Jalutuskäigud – tee pikemad tiirud kas varahommikul või hilisõhtul, eriti noorte ja juba eakate neljajalgsetega.

  • Kuum asfalt võib käpapadjanditele kleepuda või tõsise kuumakahjustuse põhjustada. Ettevaatlik tuleks olla ka rannaliival.

  • Ujumine - vesi pakub mõnusat jahutust, kuid mitte kõik koerad ei oska ujuda. Jälgi oma lemmikut! Ujumine on korralik pingutus, kutsu koer veest välja enne, kui ta liiga väsinud on. Vooluveekogudes jälgi, et vool lemmikut kaasa ei viiks.

  • Hot spot – pärast veemõnude nautimist kuivata koer korralikult, sest nahk võib kasuka sees nö hauduma minna. Korralikult hooldatud kasukas aitab probleeme vältida.

  • Paadiga sõitma minnes kasuta ka koeral ohutusvasti.

  • Vesi – see peab olema koerale alati kättesaadav.

  • Vari – koer peab olema võimalus soovi korral varju minna.

Käes on suve keskpaik ja nagu igal suvel siis ka kindlasti sel suvel on juurde tulnud palju "väskeid" koeraomanikke! Õnnelikke inimesi, kes omavad kutsikat. Sellega seoses mõtlesin natuke kirjutada sellest, kuidas oleks õige kutsikat vaktsineerida, et ükski haigus teda kimbutada ei saaks. Esimesed vaktsiinid on kindlasti teinud juba kutsika kasvataja ja ka nendest tuleb juttu ..

  • Koer peab olema vaktsineeritud koerte katku, nakkusliku hepatiidi ja parvoviroosi vastu vähemalt kaks korda kutsikana (viimane vaktsineerimine 14-16 nädala vanuselt). Kuna parvoviirusenteriit on kutsikatele kõige sagedamini surnaga lõppev nakkushaigus, siis tuleks see teha kutsikale 6 nädalaselt.

  • Esimene revaktsineerimine peab olema teostatud mitte hiljem kui aasta pärast esimese vaktsineerimisseeria lõppu. Edasised revaktsineerimised peavad toimuma ravimi pakendi infolehes antud juhiste ja WSAVA koerte vaktsineerimissoovituste kohaselt, aga mitte harvemini kui 3-aastaste vahedega.

  • Kui koer käib jahil oleks vajalik korrata igaaastaselt leptospiroosi kaitsesüsti ja kui koer osaleb näitustel, siis igal aastal ka kennelköha vaktsiini.

  • Kutsika teisest vaktsineerimisest (revaktsineerimine) peab olema möödunud vähemalt kaks nädalat, enne kui koer võib osaleda näitustel ja võistlustel või muudel koerte kogunemisega seotud üritustel, sest kohe pärast vaktsineerimist on kutsikas eriti kergest nakkustele vastuvõtlik.

  • Samuti on koera tervise huvides reegel, et kui revaktsineermise tähtaeg on ületatud, peab uuest vaktsineerimisest olema möödunud vähemalt kaks nädalat, enne kui koer võib osaleda koerte kogunemisega seotud üritustel.

  • Täiskasvanud koertel enne kehtivusaja lõppemist tehtud vaktsineerimisel ooteaega ei ole. Arvestatakse koera vet-passi kantud tähtaegu!

  • Oluline on ka, et kutsikate ema vaktsineerimine oleks kehtiv tiinuse ja kutsikate imetamise ajal.

  • Kutsika marutaudi vastane vaktsineerimine peab toimuma, kui kutsikas on vähemalt 3 kuune, sest varasem vaktsineerimine võib kahjulikult mõjuda kutsika tervisele ja seda varasemat ei loeta ka kehtivaks kutsika näitusele lubamisel.

  • Edaspidi vaktsineeritakse koeri vaktsiiniga kaasasolevas infolehes toodud juhiste kohaselt ja sagedusega, kuid mitte harvemini kui 24 kuu möödumisel viimasest vaktsineerimises.

  • Vanade koerte vaktsineerimine parvoviiruse vastu on aga tarbetu.

  • Kogu koera areng sõltub aga hoopis sellest, et tal ei oleks sooleparasiite. osa koerte parasiite on ohtlikud ka inimestele.

  • 10 päeva kui 2 nädalat enne vaktsineerimist peab alati kutsikale või koerale andma ussirohtu.

  • Samuti tuleks ussirohtu anda koerale mõni nädal enne paaritamist ning 10 päeva kuni 2 nädalat enne loodatavat kutsikate sündi.

  • Probleemid kirpudega algavad põhiliselt augustis, kuid siiski ei tohiks tõrjega hilineda.

  • Kripudele ja puukidele tuleks tähelepanu pöörata juba kevadel.


Nautigem suve koos oma lemmikutega!

3 ese(t)