Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Koera toiduallergia

15.05.2015

Toiduallergiad moodustavad ligikaudu 10% koertel esinevatest allergiatest (kirbuallergia ja sissehingatud osakeste allergia järel kolmas) ning 20% sügeluse ja kratsimise juhtudest (toiduallergia koos atoopiaga moodustab teise 20%). Toiduallergia tekkepõhjused on siiani täielikult teadmata, kuid on teada, et ülitundlikkuse tekkimise protsess leiab aset seedetraktis.

Toidutalumatus või –allergia?
Toiduallergia ja toidutalumatus ei ole üks ja sama – toiduallergia on tõeline allergia ning avaldub tavaliselt allergia sümptomitega nagu kratsimine ja nahaprobleemid. Toidutalumatus võib põhjustada kõhulahtisust või oksendamist ega tekita tüüpilist immuunvastust. Toidutalumatus koertel on sarnane inimestega, kes saavad kõhulahtisuse liiga rasvasest või vürtsikast toidust. Õnneks on võimalik nii toiduallergiat kui –talumatust elimineerida toiduga, milles ei ole ärritavaid koostisosi.

Mis on tavalisemad allergeenid?
Mitmed uuringud on näidanud, et mõned toiduained võivad tõenäolisemalt koertel allergiat põhjustada. Koertel on nendeks loomaliha, piimatooted, kana, kanamunad, mais, nisu ja soja, harvematel juhtudel lammas ja kala. Siit on ilmselgelt näha, et suurem osa tavalisemaid allergeene on kõige tavalisemad koeratoidu koostisosad. See seos ei ole kokkusattumus: allergiliste reaktsioonide esinemine on tõenäoliselt seotud sellega, kui tihti ja millises koguses loom ainega kokku puutub.

Kuidas saada aru, et tegu on just toiduallergiaga?
Lisaks eelnevalt nimetatud sümptomitele, viitavad toiduallergiale järgmised tunnused:
• Koer roojab tihti: uuring on näidanud, et terved koerad roojavad keskmiselt 1,5 korda päevas ja allergilised koerad keskmiselt 3 korda päevas.
• Koeral on korduvad kõrvapõletikud, eriti pärmseenega.
• Allergianähud algavad talvel, kui õietolmu, kirpe või tänavatolmu ei ole.
• Väga noorel koeral on mõõdukad kuni rasked nahaprobleemid.
• Loomal tugev sügelus, mis ei allu steroidravile.

Diagnoos
Toiduallergia diagnoosimine toimub välistamise meetodil. Kõigepealt tuleb välistada kõik haigused, mis võivad põhjustada sarnaseid sümptome: atoopia, kirbuallergia, sooleparasiitide ülitundlikkus, kärntõbi ja muud lestad, pärmi või bakteriaalsed infektsioonid. Kui kõik teised võimalused on välistatud, tuleb teha toiduallergia test või proovida erineva koostisega toite.

Toidutest
Toidutest tähendab seda, et loomale tuleb sööta uue koostisega sööki vähemalt 12 nädalat. Toit peab sisaldama looma jaoks täiesti uut valgu- ja süsivesikuallikat, mida ta varem saanud ei ole. Toit ei tohi sisaldada valgu- ja süsivesikuallikat (ka mitte jääke), mida koer on varem saanud. Soovitused eriti allergiliste loomade jaoks on näiteks jäneseliha riisiga või sealiha kartuliga (toorest kartulit koer ei seedi!). Testtoit peab olema ainus asi, mida koer selle 12 nädala jooksul sööb. Sealhulgas ei tohi anda närimiskonte, maiustusi, küpsiseid, maitsestatud tablette, maitsestatud mänguasju, maitsestatud hambapastat. Samuti tuleb elimineerida koera ligipääs prügikastile ja inimeste toidule. 26% koertest tuleb toiduallergia välja juba 3 nädala jooksul, kuid valdaval enamusel koertest ilneb toiduallergia 12 nädala jooksul. Kui selle aja jooksul ilmneb selge sümptomite vähenemine, tuleb loomale uuesti anda tema algset toitu – kui sellele järgneb allergiline reaktsioon, on põhjus teada.

Mida ette võtta?
Toiduallergiat on võimalik ravida vaid allergeeni eemaldamisega toidust. Loomale tuleb leida sobiva koostisega toit, milles olev süsivesik (riis, mais, soja, kartul, nisu) ega valk (kanaliha, sealiha, veiseliha, lambaliha jne) ei tekita allergilist reaktsiooni. Näiteks Platinumi valikus on olemas lambaliha ja riisiga ning ibeeria sealiha ja kartuliga toit. Viimasest on abi saanud mitmed toiduallergia all kannatavad koerad. Allergia (ka muude allergiate) sümpomeid ja sügelust on võimalik vähendada toidulisandite ning paikselt kasutatavate (otse nahale määritavate) vahenditega. On tõestatud, et asendamatute rasvhapete (oomega3 ja oomega6) lisamine toidule aitab vähendada allergilisi ja põletikulisi reaktsioone nahas ja seega ka sügelust. Samuti võib sügelevale kohale määrida rahustavat salvi. Samuti võib allergia ravimisel olla kasu rahustavatest preparaatidest, mis aitavad koeral rahuneda ning seetõttu ei kratsi loom ennast enam nii intensiivselt. Kratsimine on kui nõiaring – kratsimine ja liigne lakkumine suurendab ärritust.

Autor: Mirjam Prints

Allergia

11.05.2015

Kuna suvi on aeg, mil loomadel löövad kõige sagedamini välja erinevad nahaprobleemid, räägime järgmistes artiklites natuke lähemalt selle põhjustest - allergiast.

Mis on allergia?(VIIDE)
Allergia ehk ülitundlikkus on organismi ebatavalise reageerimine kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Kõigi organismide jaoks on eluliselt tähtis hoida organismi sisekeskkonna ühtsust, kuid samas tuleb pidevalt kokku puutuda erinevate välisteguritega. Seetõttu on organismidel arenenud keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad aga ka paljude teiste elundite ja kudede rakud. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja spetsiaalsed kaitsekehakesed, mida me tunneme antikehade nime all. Need tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnikord on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nii kulgeb organismis kaitsereaktsioon teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkus tähendab seda, et organism reageerib ebatavaliselt tugevalt teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkuks ehk allergiliseks reaktsiooniks. Tegurit või ainet, mis reaktsiooni esile kutsus, nimetatakse allergeeniks.
Allergeenid põhjustavad organismi sattudes mitmeid haigusnähte, mis võivad ilmenda kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Ka väga väike allergeeni hulk võib põhjustada väga tugeva reaktsiooni. Allergianähtude korral võivad olla kahjustatud nahk, hingamiselundid, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem.
Allergeenid jagunevad välisteks ja sisesteks teguriteks. Välised ehk eksoallergeenid omakorda jaotuvad mittenakkuslikeks (elutolm, õietolm, karvad, juuksed, kõõm, toiduained, kemikaalid, ravimid) ja nakkuslikeks (bakterid, seened, viirused).

Kuidas tekib allergiline reaktsioon nahas ja kuidas seda vältida?
Kui allergeen sattub esimest korda organismi, tekib seal kehaomane vastuaine – antikeha (immuunglobuliin E), mis kinnitub nahas ja limaskestades asuvatele nuumrakkudele. Kui sama allergeen sattub uuesti organismi, vallandub allergiline reaktsioon – allergeen ühineb antikehaga nuumraku pinnal, mille tulemusel puruneb nuumraku kest ja sealt vabanevad bioloogiliselt aktiivsed ained, mis tekitavad allergianähtusid – näiteks histamiin tekitab nahas tugevat sügelust. See tähendab seda, et üldiselt on allergiline reaktsioon seotud spetsiifiliselt allergeeniga.

Allergia nähud
Koertel avaldub allergia tavaliselt sügelusena. See avaldub erinevate süptomitega:
• Jalgade närimine
• Näo vastu vaipa nühkimine
• Kratsimine (ekssesiivne) (eriti kaenla alt ja külgedelt)
• Korduvad kroonilised kõrvapõletikud
• Karvakadu (ehk alopeetsia)
• Katkine nahk
• Põletikud, mis alluvad antibiootikumiravile, aga korduvad kohe, kui antibiootikumiravi on lõppenud.
Võrreldes inimestega, esineb koertel harva heinanohu, oksendamist, kõhulahtisust või paistetust allergia tõttu. Tavaliselt avaldubki allergia läbi nahaprobleemi.

Miks allergia tekib?
Tuleb pidada meeles, et koer peab olema enne allergia väljakujunemist allergeeniga mõnda aega kokku puutunud. Erandid nagu putukahammustused, võivad välja kujuneda peale ühte ainsat kokkupuudet.
Allergia on koerte puhul suuresti geneetiline – on mitmeid koeratõuge, kelle puhul on allergiat väga tavalised, näiteks West Highland White terrier, šoti terjer, Lhasa Apso, inglise ja iiri setterid, retriiverid ja dalmaatsia koerad (neid tõuge on veelgi).
Kui probleem ei ole geneetilise taustaga, ei teata, miks loomal ülitundlikkus mingi aine vastu tekib.

Järgmises artiklis keskendume juba lähemalt toiduallergiale.

Autor: Mirjam Prints
Suurepärane on peale kurnavat talve taas päikest näha ning looduses aega veeta. Soojade ilmadega tulekuga kaasneb aga paratamatult üks ebameeldiv probleem – loomade välisaparasiidid.
Vaatleme, kes on kirp, kuidas ta elab, miks ta ohtlik on ning kuidas temast vabaneda.
Kirp – on putukate selts, kuhu kuulub mitmeid erinevaid perekondi ja liike ning mis parasiteerib lindudel ja imetajatel. Tuleb meeles pidada, et kirp on kitsalt spetsialiseerunud putukas – see tähendab, et koera kirp (Ctenocephalides canis) üldiselt inimesele ohtlik ei ole. Jah, ta võib inimese verd imeda, kuid ei anna siis enam eluvõimelisi jäglasi. Koerakirp on levinud peamiselt kodukoertel ja kassidel. Välimuselt meenutab ta kassi kirpu (Ctenocephalides felis), kuid kassikirp parasiteerib oluliselt suuremal hulgal imetajatel, kui koerakirp ja on rohkem levinud.

Kuidas kirp elab?
Emane kirp muneb 20-50 muna päevas, mis ei kinnitu looma karvadele, vaid kukuvad maha. Kirbu vastsed toituvad täiskasvanud kirpude väljaheidetest (ülioluline nende arenguks) ja orgaanilistest jäätmetest. Kirbu vastsed ei kannata valgust ning peituvad seetõttu pinnasesse, okste ja lehtede alla, vaiba karvadesse, ka pehmesse mööblisse ja pragudesse. Vastsestaadiumi läbinud
kirp nukkub ning väljub nukustaadiumist stiimuli (süsihappegaas, surve, soojus jms) peale. Seetõttu võib maalt koju saabuvat koera oodata korralik kirburünnak. Kirp ei ole looma seljas, vaid keskkonnas ning käib looma peal toitumas.
Kirp on püsiv parasiit – see tähendab, et ta imeb verd sageli ja toodab ka iga päev järglasi. Täiskasvanud kirbud moodustavad kogu kirbupopulatsioonist 5%, ülejäänud on munad, vastsed ja nukud.

Miks on kirp ohtlik?
Kirbud on loomale ja loomaomanikule ohtlikud mitmel erineval põhjusel:
1. Kirbuhammustused põhjustavad tugevat sügelust. Pidev kratsimine ja sügamine viib nahakahjustuseni, mis omakorda võib viia sekundaarsete ohtlike nahahaiguste tekkeni – näiteks mädase nahapõletiku tekkeni. Nahakahjustuste ravi on keeruline ja kulukas ning looma jaoks piinarikas.
2. Kirp „süstib“ hammustades looma naha sisse sülge, mis võib tekitada tugeva kirbuallergia. Kirbuallergia tekkeks piisab ühest kirbuhammustusest. Kirbuallergia võib tekkida igas vanuses ja suuruses koertel ja kassidel ning seda esineb tihemini kui püodermat või teisi välisparasiitidest põhjustatud haigusi. Esineb tugev sügelus, karvakadu, kroonilistel juhtudel ka paapulid (sõlmekesed naha pinnal) ja koorikud. Kirbuallergia parimaks raviks on kirbuinvasiooni vältimine.
3. Kirbud võivad endas kanda paelussi (Dipylidium caninum) vastseid. Koerad sügavad ennast hammastega (nakitsevad), purustavad sedasi kirbu ning neelavad vabanenud paelussi vastse alla. Kuna koer sügab ennast kirpudega pidevalt, siis võib tema nahal olla purustatud kirpudest vabanenud paelussivastseid, mis looma puudutades leiavad tee ka omaniku kõhtu.
4. Lisaks paelussile kannab kirp edasi tervet hulka inimesele potentsiaalselt ohtlikke baktereid ja viiruseid – ka katkuviirus oli pärit kirpudelt!

Eriti oluline on takistada kirbuinvasiooni enne selle tekkimist!

Milliseid võimalusi on kirpudest vabanemiseks?
1. Loomadel kasutatavad välispidised antiparasiitsed preparaadid – šampoonid, vedelikud ja pihustid. On efektiivsed vahendid, kuid neid peab manustama sageli (kord nädalas või mõnda isegi paari päeva tagant) ning on oht, et loom vahendit sisse lakub.
2. Süsteemne või välispidine putukate kasvu pärssimine või putukate arengu pärssimine – võib anda tulemusi juba ühekordselt manustades, kuid võib olla vägagi piiratud toimega kirbuallergiaga loomadel.
3. Loomadele manustatavad täiskasvanud kirpudele toimivad preparaadid. Loomaomanikud tunnevad neid spot-on’ide ehk täpilahustena. Kasutusel on peamiselt kolm erinevat toimeainet: imidaklopriid, firponiil ja püriprool. Need tilgutatakse looma nahale, kus nad jaotuvad ühtlaselt üle keha rasunäärmetesse. Rasunäärmes talletuv putukavastane ravim eraldub järk-järguliselt tagades niimoodi pikaajalise kaitse. Kui kirp looma hammustab, saab ta doosi ravimit ning hukkub.
Imidaklopriid kuulub neonikotinoidide hulka ning seda on kasutatud laialt taimekaitses isektitsiidina. Euroopa Liidus on nüüdsest imidaklopriidi kasutamine taimekaitses keelatud, selle tugeva mõju tõttu mesilastele. Imidaklopriid võib tekitada koertel allergilist reaktsiooni.
Fiproniil ja püriprool on mõlemad fenüülpürasoolide hulka kuuluvad ained, mis halvavad putukate ja äblikulaadsete närvisüsteemi. Mõlemad on tõestatult imetajatele ohutud ja sarnaste omadustega. Väga harva võib tekkida allergilist reaktsiooni.
Miks on ained erinevad? On individuaalne, milline toimeaine kõige paremini loomale sobib – mõni võib tekitada allergiat, mõni ei taga aga nii intensiivset toimet, kui loomaomanik ootab. Seetõttu on välja töötatud erinevad toimeained, et loomaomanik leiaks just enda loomale sobivaima.

Et tagada suurepärane kevad ja suvi koos oma lemmikuga, võta aegsasti kasutusele meetmed, et kirbud ei kollitaks!

Autor: Mirjam Prints


Nõu annab Vilde tee loomakliiniku loomaarst Anu Poopuu.

Kuidas aru saada, et koeral on allergia või veel hullem - toidumürgitus?


Allergia diagnoosi kinnitamiseks ning teada saamiseks, kas see on seotud mõne toidus või hoopis ümbritsevas keskkonnas oleva allergeeniga, on esmalt vaja välistada välisparasiidid, kuna ka need põhjustavad sügelust.


Seejärel jätkatakse toidukatsega umbes 6 nädala jooksul, et saada teada, kas mõni toidu komponent võiks olla probleemi allikaks.


Kuna  toidukomponentidest tingitud allergiad on seotud toidus olevate valguallikatega, siis on vaja teatud aja jooksul pakkuda loomale toitu, milles ei oleks valguallikaid, mida looma varasemas elus on söönud. See, kas need on piimatooted, kala, veiseliha, riis, mais, kana või muu, sõltub sellest, millist toitu on koer või kass varem söönud.


Toidukatse ajal pakutakse loomale toitu, milles sisalduvate valkudega loomal varasem kokkupuude puudub. Kui looma seisund muutub katse ajal paremaks ning peale katse lõppu läheb vana toidu uuesti andmisel silmnähtavalt kehvemaks, võib olla üsnagi kindel ,et allergia põhjustas on mõni menüüs olnud toidukomponent.


Enamasti on toidumürgituse puhul tegemist ägedalt kulgeva seisundiga, mis on tingitud mürgise või saastunud toidu söömisest ning valdavaks on seedetrakti nähud, nagu:




  • oksendamine

  • halb enesetunne

  • kõhuvalu

  • kõhulahtisus


Seisundi halvenedes võivad lisanduda ka närvisusteemi nähud nagu krambid, teadvuse kadu jne.


Allergianähtude tekkimiseks on vaja enamasti mitmekordset kokkupuudet allergiat põhjustava ainega.


Esimesel kokkupuutel tekib organismis tavaliselt tagasihoidlik reaktsioon, mis tingib antikehade ehk kaitsekehade tekke. Järgnevatel kokkupuudetel reaktsioon ägeneb, mis võib avalduda mitmesuguste erinevate haigusnähtudena  nagu sügelemine, kõhulahtisus jne.

Lugeja küsimusele vastab Vilde tee loomakliiniku loomaarst Anu Poopuu.



Millised allergianähud on koeral ja millal peaks loomaarsti poole pöörduma?



Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse ebatavaliselt ägedat immuunvastus ainetele ehk allergeenidele, mis tavaliselt taolist reaktsiooni ei tekita.



Vastavalt sellele, mille suhtes loomal ülitundlikkus tekib, saab allergiaid liigitada näiteks:




  • toiduallergia

  • reaktsioon keskkonnas olevate allergeenide suhtes

  • segatüüpi allergia

  • kirbuallergia

  • tolmuallergia

  • jne


Selleks, et saaksite teada, kas Teie lemmikul on tegemist allergiaga ning välja selgitada, mis tüüpi allergiaga on tegemist, tuleb kindlasti pöörduda loomaarsti poole. Allergia algse põhjuse väljaselgitamine on pikk protsess ning vajab tihedat koostööd loomaomaniku ja loomaarsti vahel.


Valdav osa allergiliste loomade omanikest näevad, et loomad sügavad ennast ülemäära palju. Sügamise tulemusel tekkinud nahamuutused nagu punetus ja põletikuline nahk, ebameeldiv lõhn ning koorikud, karvakadu jne on sagedasemad, millega kliinikusse pöördutakse. Samuti võib esineda aga ka hoopis kõhulahtisus, oksendamine, aevastamine, silmaprobleemid või muud nähud.


Kuna täpselt samasuguseid tunnuseid võib esineda ka välisparasiitide, seedetrakti põletike, viirushaiguste ja/või teiste haiguste korral, tuleb arstil vastuseid leida kindla skeemi alusel, et välistada või kinnitada Teie poolt nähtavate tunnuste seos allergia või muu haigusega.

Tooted 1 kuni 5 koguarvust 6

Lehekülg:
  1. 1
  2. 2