Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Õues võtab kevad võimust ja iga hetkega muutuvad kõik võimalikud taimed üha rohelisemaks. See õrnroheline leherüü lausa kutsub rohkem väljas aega veetma. Iga aiaomanik teab, et kätte on jõudmas aasta kiireimad päevad, sest kevadise kasvutuhinaga sammu pidamine nõuab parajat pingutust. Praegu on paras aeg oma aias ja toas kasvavad taimed kriitilise pilguga üle vaadata ja veenduda, et lemmikule ohtlikud taimed ei satuks talle hamba ulatusse. Eriti tuleb seda jälgida kutsikate puhul, kes maailma avastamiseks enim oma suud pruugivad. Samuti tuleks olla tähelepanelik koeraga jalutamas käies.


Meid ümbritseva roheluse ja õite keskel peidavad end mitmed liigid, mille nosimine võib koerale kahjulik olla. Järgnevalt vaid lühike loetelu:




  • nartsiss (Narcissus spp.)

  • ida-hüatsint (Hyacinthus orientalis)

  • maavits (Solanum spp.)

  • ogaline lantaan (Lantana camara)

  • jugapuu (Taxus baccata, Taxus cuspidata Sieb. & Zucc.)

  • ristirohi (Senecio spp. sh vilt-ristirohi ehk viltleht Senecio cineraria)

  • harilik oleander (Nerium oleander)

  • diifenbahhia (Dieffenbachia spp.)

  • kukekannus (Delphinium)



  • maikelluke ehk oruliilia (Convallaria majalis)



  • harilik ogaõun (Datura stramonium)

  • jõulutäht ehk kaunis piimalill (Euphorbia pulcherrima

  • must lumeroos (Helleborus niger)

  • harilik loorberkirss (Prunus laurocerasus)

  • lupiin (Lupinus spp.)

  • verev sõrmkübar (Digitalis purpurea L)

  • asalea (Rhododendron spp.)

  • liilia (Lilium spp.)

  • rabarber (Rheum rhaponticum)

  • mürkputk (Cicuta virosa)

  • riitsinus (Ricinus communis)

  • harilik luuderohi (Hedera helix)


Pikema loetelu ohtlikest taimedest leiab näiteks siit.


Enamus neist kutsub esile tüüpilisi mürgistusnähte:




  • kõhulahtisus

  • iiveldus

  • verine väljaheide

  • nahalööve


Mida teha, kui kahtlustad, et koer mõnda ohtliku taime on söönud?




  • pöördu loomaarsti poole

  • võta kaasa söödud taime osad


Kuidas vältida ebameeldivaid olukordi?




  • võimalusel eemalda ohtlikud taimed aiast

  • ära jäta koera üksi aeda (eriti kutsikat)

  • piira ligipääsu mürgistele taimedele

Koera arenguetapid

19.04.2011

Teel kutsikast täiskasvanuikka läbib noor koerahakatis oma arengus mitmeid etappe, mis aitavad tal kujuneda teda ümbritsevasse keskkonda sobivaks isendiks. Siinjuures on tähtis roll igal koeraomanikul – neid faase kasutades saab vormida endale mõnusa kaaslase pikkadeks aastateks.



Neonataalne periood: sünd – 2 nädalal



  • Kutsikas ei kontrolli oma kehatemperatuuri

  • Kutsika silmad ja kõrvad on kinni

  • Liigub aeglaselt roomates

  • Ei suuda iseseisvalt end kergendada


Üleminekuperiood: 2-3 nädalal



  • Kiire areng

  • Avanevad silmad ja kõrvad

  • Kutsikas õpib käima

  • Kutsikas muutub iseseisvamaks

  • Hakkab pesakonnakaaslastega suhtlema


Sotsialiseerumine 3-12 nädal



  • Varieerub indiviiditi

  • Kutsikas hakkab mängima

  • Õpib suhtlema ema, pesakonnakaaslaste, teiste liikide ja keskkonnaga

  • Läheb uude koju

  • Vajab palju uusi kogemusi


Esimene hirmu periood: 8-11 nädal



  • Jääb sotsialiseerumisperioodi sisse

  • Kogetud ebameeldivus jätab tugeva jälje

  • Omanik peab püüdma halbu kogemusi vältida


Juveliine periood: 12nädal – 18 kuud



  • Motoorsed oskused arenevad

  • Õppimisvõime areneb välja


Suguküpsus, puberteet 6-14 kuud



  • Koer katsetab oma piire

  • Näiliselt unustab varem õpitu

  • Kasvatamisel tuleb olla järjekindel


Teine hirmuperiood 6-12 kuud



  • Sarnaneb esimesele hirmuperioodile

  • Pole nii selgelt märgatav

  • Kartmise eest ei tohi karistada

  • Tuleb anda aega olukorraga tutvuda

  • Kui saab hirmust üle, kiita


Täiskasvanuiga: suguküpsus – surm



  • Iseloomu väljaarenemine jõuab lõpule umbes aasta pärast suguküpsust

  • Võivad avalduda ärevuse ja agressiooniga seotud probleemid


Vana koer:



  • Vaimsed ja füüsilised muutused

  • Isu ja kehakaalu kasv või kahanemine

  • Liigeste kangus

  • Segadus

  • Suurem ärrituvus

  • Sagedasem haukumine


Kõiki neid etappe tuleb koeraga tegelemisel arvestada. Kindlasti tuleb tähele panna kahte hirmuperiood, mis kattuvad esmalt sotsialiseerimise ja siis pubetreediga. Koera kasvatamisel tuleb hoolega jälgida, et kiidetud ja laidetus saaksid õiged asjad. Tihti juhtub seda, et puberteedi eas kardetakse “pähe istumist” ega teadustata võimalikku hirmuperioodi. Nii saadakse teatud käitumiste eest karistamisega hoopis arad koerad. Kindlasti tasuks värskel koeraomanikul koolitaja poole pöörduda. Samuti soovitaks kuulata mitme erineva koolitaja arvamust ja käia erinevatel seminaridel, sest iga koer on indiviid ja vajab eraldi lähenemist.

Koer ja jää

07.03.2011


Kevad läheneb aina pikemate sammudega. Mõnusamad ilmad ja valgemad õhtud lausa kutsuvad koeraga õues aega veetma. Lisaks rohkele lumele on tänavune talv pakkunud meile teisigi lõbustusi. Pikalt kestnud miinuskraadid on vaatamata vahepealsele sulale kaanetanud enamuse kodustest veekogudest. Veesilmi kattev jää pakub meile võimalusi külastada paiku, kuhu harilikult kuiva jalaga ei pääse. Neile retkedele võetakse kaasa ka neljajalgsed sõbrad.


Jääväljad on omaette vaatamisväärsused ja tihti kipub meil nendel jalutades ettevaatus kaduma. Talvine vaikus ja ilu suudavad suurepäraselt meie tähelepanu hajutada. Ent jääl varitsevad mitmed ohud.



Libedus


Olenevalt jää tekke kiirusest ja valitsevatest ilmaoludest on moodustuv jää päris sile või konarlik. Kuid jää on alati libe. Kindlasti tuleks jääl liikudes vältida koerale palli, puupulga või mõne muu mänguasja viskamist. Samuti peaks koertel keelama üksteist taga ajada. Kuid kui koer pole piisavalt kuulekas, peaks jääl jalutamist vältima või tegema seda ainult rihma otsas. Pikkade käpapadjandite vaheliste karvade ära lõikamine aitab samuti koeral libedal pinnal paremini jalgadel seista. Libedus võib põhjustada koertele mitmeid vigastusi alates venitustest ja rebestustest kuni luumurdudeni välja.



Terav jää


Pärast iga talvist jalutuskäiku tuleks koera käpad üle vaadata. Nii üha tugevamat koorikut koguv lumi kui ka jää võivad käpapadjanditele jätta erinevas suuruses haavu. Seda probleemi aitab vältida käpavaha või papude kasutamine. Papude puhul tuleks kindlasti jälgida, et neil oleks talla all muster või need oleks valmistatud karedast materjalist, sest muidu suurendavad need jalavarjud libisemisohtu veelgi.



Läbi jää


Eelnevatest ohtudest palju eluohtlikum on võimalus jääl jalutades läbi selle külma vette kukkuda. Kui inimene oskab enamasti selle võimalusega arvestada ja valib hoolega, millal külma kaanetatud veekogule uitama läheb, siis koer ei oska teda varitseva külma supluse võimalust endale teadustada. Koera ohutuse tagamine on koeraomaniku ülesanne.


Jää tekkides kasvab jää paksusesse. Samas aeglustab jääle sadanud lumi oluliselt edasist jääteket. Voolavatel veekogudel on jää tunduvalt õhem kui seisvatel veesilmade.


Talvine jää hoiatab sellel jalutajat enamasti valju raginaga, et targem oleks tagasi kaldale pöörduda. Jää vananedes kristallide vahelised sidemed nõrgenevad. Seda soodustab ka päike. Seega kevadine jää enamasti hoiatussignaale ei jaga ja sellest võib peaaegu hääletult läbi kukkuda.


Kui hoolimata kõigist ettevaatusabinõudest on koer siiski läbi jää vajunud, ei pruugi ta sealt rabeda jää või veest libedaks muutunud jää tõttu enam ise välja saada. Enamasti ei ole soovitatav koerale ise jääauku järele ronida, sest see võib lõppeda ka abistaja jäise suplusega, mis talvistes tingimustes kiiresti eluohtlikuks muutub. Parem lahendus on kutsuda appi päästjad.



Allajahtumine


Jääaugust välja aidatud koer kannatab suure tõenäosusega allajahtumise all. See on eluohtlik seisund. Allajahtunud koera tuleb liigutada väga ettevaatlikult ja soojendada aeglaselt. Kindlasti tuleks sellises seisundis koer viia loomaarsti juurde ülevaatusele.


Turvalisi jalutuskäike!

3 ese(t)