Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Koer ja pakane

01.02.2012

Käes on selle talve külmimad ilmad. Inimesed panevad end enne välja minekut järjest paksemalt riidesse või väldivad üldse õues toimetamist. Koeraomanikud kuuluvad nende inimest hulka, kes peavad pakasegagi väljas käima. Mida jälgida, et külmad ilmad lemmiku jaoks turvaliselt mööduksid?




  • Kutsikad, vanad, väikest kasvu ning ilma aluskarvata koerad vajavad külma ilmaga erilist tähelepanu.

  • Vajadusel kasuta koera õue viies jakki ja koerapapusid.

  • Kammi koera – see aitab karva kohevana hoida.

  • Lõika käpapadjandite vahel olev karv lühikeseks, et vältida jääpallide moodustumist

  • Jälgi küünte pikkust – lumes jalutades need ei kulu

  • Enne väljaminekut määri käpad käpavahaga – see aitab vältida jääpallide moodustumist.

  • Jalutuskäigu pikkus kohanda vastavalt temperatuurile

  • Õuest tulles puhasta koera käpad – eemalda niiske rätikuga võimalikud soola ja lumetõrje kemikaalide jäägid.

  • Külm halvendab koerte lõhnataju.

  • Külmakahjustused tekivad esimesena kõrvadele, ninale, varvastele, nisadele.

  • Koeradki võivad kannatada allajahtumise käes.

  • Ära jäta koera külmal ajal autosse – see metallkast jahtub väga kiiresti

  • Pärast pesemist kuivata koer korralikult enne, kui ta õue viid.

  • Antifriis maitseb lemmikutele magusalt, ent on surmavalt mürgine.

  • Ettevaatust veekogude jääl jalutades – äkilised liigutused libedal jääl võivad koera vigastada, samuti on oht vette kukkuda.

  • Sügavas lumes trambi koerale koht, kus ta saab end mugavamalt kergendada.

  • Õuekoera kuut pane tuule eest kaitstud kohta.

  • Tõsta kuut maapinnast veidi kõrgemale – maapinnast tulev niiskus ei jõua siis koerani.

  • Kuuti pane põhku; võimalusel väldi tekkide kasutamist, sest karvadega kuuti toodud lumi sulab ja muudab koera küljealuse märjaks.

  • Kuudi ukse ette riputa kate, et tuul ja lumi kuuti ei pääseks.

  • Õuekoerad vajavad külmal ajal rohkem ja energiarikkamat toitu.

  • Jälgi, et koer saaks ka miinuskraadidega piisavalt juua.

  • Vii koerale joogiks sooja vett, et ta ei peaks energiat selle soojendamisele raiskama.

Kutsikaveski

08.11.2011

Sõna kutsikaveski võib esmapilgul meenutada näiteks mõnda veidrat lõbustuspargi karuselli ent tegelikkus on palju mõtlemapanevam.

Kutsikaveskiks kutsutakse koerte paljundajat, kelle eesmärk on võimalikult väikeste kuludega võimalikult suurt kasumit teenida. Iga koeraomanik teab, et lemmiku eest hoolitsemine nõuab teatud väljaminekuid. Veelgi kulukam on pesakonna üleskasvatamine. Kokkuhoiu saavutavad kutsikaveskid:

  • pidamistingimuste arvelt – koerad peavad elama hulgakesti väikestes puurides või tubades, nende järelt koristatakse harva, jalutamas koertega ei käida, neile antav toit ja vesi on ebakvaliteetne

  • tervise arvelt – nii vanematele kui kutsikatele on tegemata ussikuurid ja vaktsineerimised, puuduvad terviseuuringud

  • emastel koertel on liiga tihti pesakonnad – ema kurnatakse ära

  • kutsikad võõrutatakse liiga vara


Veel iseloomustab kutsikaveskeid:

  • aretusplaani puudumine

  • tõustandardi mittetundmine ja/või selle eiramine

  • kutsikatel puuduvad enamasti tõutunnistused, kuigi neid müüakse tõukoertena

  • kutsikad müüakse edasi vahendajatele või lemmikloomapoodidele

  • uuel omanikul on pärast kutsika eest raha maksmist võimatu kasvatajaga uuesti kontakti saada


Pea meeles: paberiteta tõukoera pole olemas!


Kutsikaostja kohus on tutvuda kasvataja taustaga. Kui aretajaga seoses tekib kahtlusi, peaks abi paluma mõnelt kogenumalt koerakasvatajalt.

Koeraga matkama

23.06.2011

Hoolimata ilma vingerpussidest seisab suvi siiski alles ees. Miks mitte minna koeraga Eestimaa erinevaid paiku avastama? Koer on matkal mõnus kaaslane. Kuid enne koduuksest väljumist tuleks teha mõned ettevalmistused.


Kas koer on terve?


Enne matkale siirdumist peaks kriitiliselt üle vaatama koera tervisliku seisundi.




  • Kas füüsiline vorm on piisavalt hea?

  • Kas küüned, käpad terved?

  • Kas koer on sobivas kaalus või kaldub ülekaalulisusele?


Mida matkale kaasa võtta?


Olenevalt retke pikkusest võib koer oma varustust ise kanda. Heas vormis koer võib seljal vedada kuni 1/3 oma kehakaalust. Seljakoti pakkimisel jälgi, et mõlemad kotid kaaluksid sama palju, siis ei hakka kott koera seljal viltu kiskuma. Lemmikule võiks kaasa võtta:




  • koera seljakott

  • söök

  • vesi

  • ase

  • varu rihm

  • esmaabi pakk

  • kakakotid


Enne matka:




  • harjuta koera suurema füüsilise koormusega

  • harjuta koera seljakotiga

  • taga koerale kaitse putukate (puugid, sääsed) vastu – tilgad turjale

  • vaata üle varustus

  • pane paika marsruut

  • veendu, et koerad on plaanitud liikumispiirkonnas lubatud


Matka ajal:




  • hoia koer vajadusel rihma otsas – ta ei tohi teisi inimesi ja metsloomi häirida

  • jälgi, et koer liigselt ei väsiks

  • puhkepauside ajal kontrolli koera käppasid ja paku juua


Pärast matka:




  • vaata üle koera tervis

  • hoolda varustus


Esimesed matkad olgu lühikesed. Kui kogemusi juurde tuleb ja tegevus mõlemale osapoolele naudingut pakub, võib pikemaid seiklusi planeerima hakata.


Koer on mõningase ettevalmistuse järel mõnus matkakaaslane. Iga koeraomanik peab tagama, et tema lemmik käituks ühisretkedel igati ontlikult, sest ainult nii saame tulevikuski oma neljajalgsete kaaslastega koos maailma avastada.

Vetelpääste

06.06.2011

Vetelpäästekoolituse ja -võistluste eesmärk on säilitada newfoundlandi koerte ja landseeride tõuomast päästeinstinkti ja ujumisoskust, kuid loomulikult arendada koeri nii füüsiliselt kui vaimselt. Võistlustel kontrollitakse koera käitumist vees ja tema füüsilist vormi, samuti tema koostööd koerajuhiga. Võistluste eesmärk on arendada ka vetelpääste harrastajaid ja nendevahelist  koostööd ning anda neile teadmisi koerte koolituse ja vees töötamise kohta.









  • 19. sajandil hakati newfoundlandi koeri ja landseere Euroopas kasutama vetelpäästekoertena, kuna nad ei kõhkle vette appi tormamast ka kõige rajusema ilmaga.



  • Samuti hakati Inglismaal korraldama Watertrial-võistlusi, kus hinnati koerte päästeinstinkti ning soovi töötada vees. Tollal pidid koerad hüppama kindla kõrgusega paadisillalt vette uppujat päästma, vedama võimalikult kiiresti uppuja ja paadi randa, viima köie või eseme paati võõrale inimesele, ujuma võidu ning sukelduma ja tooma vee alt pinnale eseme.

  • Njuufad ja landseerid sobivad vetelpäästjateks tänu oma ujulestadega jalgadele, tüüri-taolisele tihedale sabale, veekindlale topeltkasukale, võimsale kehaehitusele ning loomulikule vetelpäästeinstinktile, mis muudab nende koolitamise vetelpäästjateks teistest tõugudest tunduvalt lihtsamaks.

  • Tänapäeval korraldatakse vetelpäästevõistlusi USAs, Kanadas. Belgias, Prantsusmaal, Hollandis, Inglismaal, Austrias, Itaalias, Sloveenias, Rootsis ja Soomes, kus kõikjal reeglid pisut üksteisest erinevad. Põhimõte on aga enamikes neis riikides see, et tegemist on eeskätt spordialaga, kus õpetus käib mänguga pooleks. Seetõttu ongi oluline, et vetelpäästetreeninguga liiale ei mindaks. Kuna vees töötamine on koerale väga väsitav, siis ei ole soovitav teha trenni tihedamini kui kord nädalas, sest muidu võib koeral päästetahe sootuks kaduda.

4 ese(t)