Kui palju on neid inimesi, kes puutuvad üsna tihti kokku vigastatud loomadega.

Mida oleks õige teha?

Kuidas oleks kõige õigem käituda?

  • Teel vigastatud kassi või koera märgates oleks mõistlik enne abistama asumist võtta esmalt ühendust kohaliku loomade varjupaigaga. Kui varjupaigast on saadud juhtnöörid, tuleb edasi toimetada nende järgi.



  • Nõu võib küsida  päästeameti infotelefonilt ning Eesti Loomakaitse Seltsilt , kuid arvestage ka võimalusega, et seisategi vigastatud looma juures ning probleeme tundub olevat rohkem kui mõistlikke lahendusi.



  • Eelkirjeldatud võimalused on asja materiaalne külg. Edasi aga praktiliselt poolelt, eeldades et olete varjupaigaga või siis mõne muu looma edasise hooldajaga ühendust saanud. Vigastatud looma leides oleks esmane tagada see, et teised sõiduvahendid talle rohkem viga teha ei saaks.



  • Kui loom asub sõidutee keskel, tuleks ta püüda teisaldada kõnnitee äärde, kuigi üldiselt kehtib reegel, et mida vähem looma puutuda, seda parem. Teisaldades on alati oht et loom saab veel rohkem vigastada.



  • Kui looma mingil põhjusel teisadada ei õnnestu, tuleks takistusest teistele sõidukitele teada anda (näiteks ohukolmnurgaga).

  • Oleks hea, kui leidja jääks looma kõrvale kuni abi saabumiseni. Muidu võib juhtuda, et abi saabudes on loom oma viimseid jõuvarusid kasutades mujale sammunud ning teda ei leitagi…



  • Teisaldamisel tuleb lisaks looma heaolule jälgida ka inimeste ohutust – valu (või ka hirmu) puhul võib loom käituda ettearvamatult ning püüda inimest rünnata.



  • Kui autos leidub pakse nahast kindaid, võib neid kasutada (eriti kasside puhul, kel lisaks küüntele ka hambad). Kui on kaasas (papp)kast või puur, kuhu kass või väiksem koer ära mahub, võib ta tõsta sinna, sest sellega on mugav looma edasi transportida.



  • Kasti puhul tuleb tagada õhuvahetus (augud kasti), suvel tuleb jälgida, et loom ei jääks päikese kätte või seisvasse autosse, kus palavus võib talle kurjasti liiga teha.


Sama teemaga jätkame oma järgmises postituses ...