Ja jätkame teisipäeval pooleli jäänud teemaga ..Kuidas aidata looma, kes on vigastada saanud..?

  • Neil, kes paigutatakse teise kohta, peaks uus koht olema samuti varjuline.



  • Suure koera puhul on väga hea abivahend mõni suurem riidetükk, kuhu saab looma peale tõsta ning siis koos riidega paigutada ta sobivasse kohta.



  • Kui loom ei taha lasta end puutuda, on õigem seda mitte teha. Sel puhul tuleks pigem jälgida, et ta rohkem viga ei saaks ning jääda abi ootama.



  • Kui loom on võimeline jooma, võib talle pakkuda joogiks vett, näiteks mõnest plastmasskarbist või kui sobivat anumat käepärast leida pole, siis kasvõi kilekotti sobivasse asendisse sättides.



  • Vett loomale suhu kallates on oht, et see võib talle hindamisteedesse sattuda ning kindlasti ei tohiks seda teha teadvuseta seisundis loomale.



  • Süüa pole mõistlik pakkuda, ka siis kui loom tundub näljane. Sest transpordil võib loom oksendada ning kui ta vajab kliinikus narkoosi, ka siis on oksendamine looma jaoks halvem kui söömataolek.



  • Looma transportimisel oma autoga – varjupaika või kliinikusse, oleks hea, kui keegi saaks looma jälgida. Et ta oleks paigal, oksendamise korral vabastaks hingamisteed jms.



  • Märgates sõiduteel surnud looma, on mõistlik ta teelt kõrvale tõsta, et säästa teda uuesti lömastamise eest.



  • Kui ei taheta seda paljaste kätega teha, siis võib ühekordsete kinnaste puudumisel kasutada edukalt ka kilekotte.



  • Maanteedelt teisaldavad loomalaipu teehooldajad, linnades jällegi varjupaigadseega tuleks loomakorjuse leidmisest teatada taas varjupaika ning kirjeldada asukohta võimalikult täpselt.


Loodan, et need kaks sissekannet on abiks kõigile, kes leiavad või puutuvad kokku vigastatud loomadga.