Kutsikale on algõpetus väga vajalik, et temast kasvaks sõnakuulelik koer ja seltsiline. Peremehest sõltub, milliseks kasvab koer. Tooksin siin välja enimlevinud vead kutsika kasvatamisel:

1. Kutsikas hoitakse saja luku taga – kardetakse, et kuna vaktsineerimised on tegemata, siis enne ei saa sotsialiseerida. Saab küll. Helidega on võimalik harjutada kodus. Külas käimine on turvaline, kui seal pole vaktsineerimata koeri. Mingil määral on kutsikal ka emalt saadud immuunsus. Soovitan järgida südametunnistust ja valida n. ö kuldne kesktee. Käi kutsikaga näiteks kohtades, kus ei liigu palju koeri. Haigused võivad levida ju ka kingade kaudu – seega surnud ring.

2. Kutsikas haaratakse kohe sülle, kui möödub võõras koer või inimene – õpetame sellisel moel teda koerte ja inimeste suhtes asotsiaalseks ja umbusklikuks. Tõenäoliselt saad endale tulevikus võõraste koerte ja inimeste peale haukuva koera, sest sina ju karjajuhina talle õpetasid, et midagi imelikku on lahti.

3. Kutsikat karistatakse tema peale karjumisega või koguni füüsiliselt. No jah, kui endale pisutki selgeks teha, kuidas peaks käituma karjajuht, on siin kommentaarid mõttetud. Ebakindel, närviline ja kergesti ärrituv inimene ei ole kindlasti karjajuht. Veel vähem see, kes peab oma füüsilist üleolekut nõrgema peal tõestama.

4. Kutsikale ei õpetata üksi olemist. Üksiolemist tuleks õpetama hakata siis, kui koer on oma uue koduga harjunud ja tunneb end seal turvaliselt. Alguses piisab, kui peremees läheb lihtsalt paariks sekundiks teise tuppa, hiljem pikendatakse seda aega järk järgult. Kõige paremini õnnestub see siis, kui kutsikas on söönud või väsinud. Üks võimalus on ka kasutada enne ära minekut mingit kindlat väljendit, näiteks “Lähen ära, ole tubli” vms. Siis peaks koer minema oma asemele puhkama. Muide, kasulik on teada, et kui karjajuht on ära, kari puhkab. Sageli on üksindusahistuse vallandajaks karjajuhi positsiooni puudumine, aga loomulikult on oma roll siin ka geneetikal ja hormonaalsel eripäral.

5. Kutsikale ei võimaldata kontakte võõraste inimestega või on need kontaktid ebameeldivad. Kui kutsikas on aravõitu, ära lase võõrastel teda ehmatada, veel enam, ära lase võõrastel teda katsuda ja tema poole liikuda. Las kutsikas võtab ise võõraga kontakti, võõras võiks vaikselt kükitada ja sina kutsikat rõõmsa hääletooniga julgustada. Kui hirm on väga suur, tuleb maiusega meelitada võõrale lähenemist, nagu igasuguse probleemkäitumise puhul tasa ja targu.

6. Kutsikat ei harjutata füüsilise kontaktiga – karvahooldus, hammaste näitamine, küünte lõikamine jms.

7. Kutsikale ei õpetata olema oma peremehega kontaktne – kutsikas peab maast madalast harjuma end oma karja lähedusse hoidma ja vajadusel pidama oma peremehega silmsidet. Jäme viga tehakse, kui hakatakse näiteks kutsikale järele jooksma, ta võtab seda väga põneva mänguna.

8. Kui kutsikas tuleb turvatunnet otsima, lükatakse ta eemale – suur viga, see vähendab koera usaldust oma karjajuhi vastu. Sa pead alati oma koerale pakkuma turvatunnet, olema rahulik ja kindlameelne. Muidugi mõista, ei pea sa teda kartmise ajal kiitma – sa ju ei taha tema hirmu süvendada.

 

 

ARENGUETAPID:

4 – 7 nädal: kiindumine oma karja, kutsikas peaks palju suhtlema eriti inimestega, sotsialiseerimine tähtis, see periood jääb kasvataja südametunnistusele.

8 – 12 nädal: kiire õppimise periood, kutsikas peaks õppima käsklused ja muud vajalikud sõnad, ta on väga õpihimuline, sotsialiseerimise magus aeg, kutsikas on kõikidele mõjutustele äärmiselt vastuvõtlik, kõik mis ta õpib, siirdub talle püsimällu!

13 – 17 nädal:
kutsikas ei ole enam nii sõltuv oma peremehest, ta otsib omale koha karjahierarhias, sellel perioodil ei tohiks kutsikas kunagi võita oma peremeest nt sikutamismängudes (erandina arg kutsikas, kellele tahetakse spetsiaalselt õpetada enesekindlust), peremees peaks palju kutsikat aktiviseerima, andma talle probleemülesandeid.

5 – 6 elukuu:
kutsikas on väga aldis autoriteedile, naudib õppimist ja peremehega koosolemist. NB! Kui omanik sellel perioodil ei suuda oma kutsikale selgeks teha, kes on karjajuht, hakkab koer pidevalt üritama seda positsiooni endale üle võtta, selles vanuses peab koerale lõplikult selgeks saama, missugune on tema positsioon karjahierarhias.

7 – 12 elukuu:
puberteet, koer võib olla tasakaalutu, sõnakuulmatu, meeleolu muutlik, eriti isane koer võib üritada endale karjas paremat positsiooni haarata, koera tuleb suhtuda mõistvalt, kuid järjekindlalt, treeningutes võib pidada ka väikese pausi, selle asemel tasuks koera hoopis aktiviseerida.

 

Interneti põhjal refereerinud EKL atesteeritud koolitaja, Klubi IPSON koolitaja ja FCI SK kohtunik Anu Oks