Koerte kehakaal

02.02.2026

Eelmises postituses rääkisime põgusalt koerte kehakaalu säilitamise olulisusest. Mõtlesin seekord sellesse teemasse veidi rohkem süüvida. Koerte kaal on nimelt huvitav ja kohati vägagi polariseeriv teema ning sageli ei ole omanikud isegi kursis, et nende lemmik on veidi liiga suur või väike. Kehakaal mõjutab aga oluliselt koera tervist ja igapäevast hakkamasaamist. Enne kui alustame, lisan siia ühe vana pildi Roosist. Kuidas tundub, kas ta on siin alakaalus, normaalkaalus või ülekaalus? Õige vastuse saad teada postituse lõpus! Ja kuigi postitus keskendub koerte söötmisele, kehtivad samad põhimõtted loomulikult ka kasside puhul.

Milline on üldse optimaalne kehakaal? Ühest vastust sellele küsimusele tegelikult ei olegi. Oleme harjunud rääkima „tervislikust“ kaalust, kuid tegelikult on kaalunumbrist olulisem näitaja siiski kehakonditsioon. Just kehakonditsiooni hinne aitab mõista, kas antud kaalunumber on loomale optimaalne või mitte. Seega ausa hinnangu andmiseks kasutame kehakonditsiooni hindamist ja kui see on sobivas vahemikus, saame teada, mis on antud looma jaoks optimaalne kehakaal. Hiljem võib jälgida ka ainult kehakaalu, kuid ütlen ausalt, et koera üle vaatamine ja katsumine (ja seeläbi kehakonditsiooni hindamine) võtab oluliselt vähem aega, kui koera kaalumine, eriti kodustes tingimustes.

No kuidas see kehakonditsiooni hindamine siis käib? Väga lihtsalt ja lühidalt kokku võttes koosneb see kolmest osast. Esiteks tuleks katsuda koera rindkeret. Ideaalsel juhul on roided ja roiete vahemikud katsudes kergesti tuntavad –  tunne peaks olema umbes nagu oma käelabal olevate luude või „nukkide“ katsumisel. Alakaalu puhul on roiete vahel selged augud/vahed ja neid võib olla ka silmaga näha. Ülekaalu puhul peab aga roiete tundmiseks juba natuke jõudu kasutama (s.t. roiete peale suruma, et midagi tunda) ja äärmusliku ülekaalu puhul on nahaalune rasvakiht nii paks, et roideid ei olegi võimalik katsudes tunda. Teine kriteerium on vöökoha hinnang. Seisvat koera ülevalt alla vaadates paeks vöökoht selgelt eristuv olema – rindkere ja puusad on laiemad, kui kõht ja tekib n.ö. liivakella kuju. Kui juba selgroolülide kontuure näha on, on tegu üldjuhul alakaaluga, kui aga vöökohta üldse näha pole (küljed on ülevalt vaadates enam-vähem sirged), on kaalu liiga palju. Ekstreemse ülekaalu puhul võib koer ülevalt vaadates isegi ovaalse või ümara kujuga olla, ehk et vöökoht on keha kõige laiemaks kohaks. Kolmas kriteerium kõhujoone kuju hindamine. Selleks tuleb koera külje pealt vaadata. Ideaalsel juhul peaks kõhujoon ehk keha alumine äär rinnakorvist puusadeni kulgema sujuva diagonaalse joonena. Alakaalu puhul tõuseb kõhujoon pärast rinnakorvi lõppu väga järsult, samas kui ülekaalu puhul võib kõhujoon olla maaga paralleelne, s.t. rinnakorvi üleminekut kõhuõõneks polegi võimalik näha. Nende kolme kriteeriumi alusel saab koera kehakonditsiooni juba üpris adekvaatselt paika panna, kuid lisaks on olemas ka veidi kaudsemad indikaatorid, näiteks rasvaladestuste suurus (tüüpiliselt näiteks kaelal ja sabajuurel) või liikumismugavus (näiteks jäik või aeglane kõndimine või valmidus treppidest käia või kuhugi hüpata). Lõpphinnangu andmisel tuleb aga kindlasti arvestada ka koera tõu/kehaehituse ja vanusega. Vanuse juures mõtlen siinkohal seda, et kutsikad võivad mõnel ajahetkel olla veidi pontsakamad ja samas kasvuspurtide ajal näha välja väga saledad (kusjuures nende kehakonditsioon võib väga kiiresti muutuda), samas kui vanemad koerad võivad lihasmassi kadumise tõttu näha välja eriti kõhnad. Tõu osas tuleb arvestada, et sügava ja kitsa rinnakorviga koerad võivad visuaalselt saledamad välja näha või saledamad ollagi ilma, et see alakaalule või potentsiaalsetele terviseprobleemidele viitaks. Näitena võiks tuua erinevad hurdalised, kellel on täiesti ootuspärane viimaseid roideid näha, samas kui lihaselisematel tõugudel ei pruugi ka ideaalse kehakonditsiooni juures visuaalselt roideid näha olla. Ja loomulikult mõjutab nähtavat olukorda ka koera karvkate. Tulles siinkohal tagasi Roosi pildi juurde, siis kas esialgne pakkumine läks täppi? Võin öelda, et ega pildi järgi täiesti adekvaatselt konditsiooni hinnata ei saa, sest selleks on vaja ka koera katsuda, kuid äsja kirjeldatud teise kahe kriteeriumi kohaselt võib öelda, et ta on pildi peal ideaalses kehakonditsioonis.

Miks ülekaal tekib? Üldine tõde on sama, mis inimeste puhul – kui sisse süüakse rohkem, kui ära kulutatakse, salvestab organism üleliigse rasvana. Kõige sagedamini on seega süüdlaseks liiga suured toidu kogused või, nagu eelmiseski postituses öeldud, antud koerale konkreetsel eluperioodil ebasobiva kaloraažiga toit. Vajalikku kaloraaži mõjutavad omakorda nii füüsiline koormus kui ka vanus, stress, steriliseerimine/kastreerimine ja mõned haigused.

Aga miks ülekaal ohtlik on? Esiteks paneb see kohe suurema koormuse looma liigestele ja südamele. Pikemas plaanis mõjutab see muuhulgas koera liikumisvõimet, vähendab eluiga, suurendab ülekuumenemise riski, võib põhjustada diabeeti ja muid terviseprobleeme või muuta anesteesia riskantsemaks. Samas on ohtlik ka alakaal. Liiga väikese kaloraaži korral, kui rasvavarud on ammendunud, hakkab keha energia saamiseks lihaseid lagundama, seega päädib pikaaegne alatoitumus lihasmassi kao, aga ka langenud immuunsuse ja mitmete kehaliste protsesside (näiteks sigimine või taastumisvõime) aeglustumisega. Koera igapäevast toimetulekut ja heaolu mõjutavad ühtemoodi halvasti mõlemad äärmused.

Kuidas kaalu kontrolli all ja kehakonditsiooni optimaalsena hoida? Kõige olulisem on portsjonikontroll. Kõige parem lähenemine on ikkagi iga toidukorda kaaluda, et olla kindel, et päevane kaloraaž on täpselt paras. Mahu järgi hinnates, s.t.t silma järgi või peoga süüa pannes võivad kogused päevade lõikes üpris palju erineda. Seda eriti juhul, kui koer saab näiteks mitut erinevat toitu korraga. Toidu kaalumine võib esialgu väga tüütu või isegi äärmuslik tunduda, aga tegelikult harjub sellega väga kiiresti. Meil on toidukaal pidevalt köögileti peal valmis. Kui kaalumine siiski hetkel liiga suure pingutusena tundub, soovitan soojalt vähemasti mõni mõõtetops appi võtta – kaalute ühe korra toidu ära, märgite topsile (selle konkreetse toidu osas) õige koha ära ja vähemalt selle ühe toidu jaoks on kogus päevade lõikes enam-vähem võrdne. Mõõtetopsid on üldjuhul igal toidul olemas, ka Platinumil on oma (tasuta saadaval olev) tops olemas. 

Ja kuidas see õige kogus määrata? Kui toitu varem kaalunud ei ole, on kaks võimalust. Esiteks võite lihtsalt ära kaaluda selle koguse, mida te tavaliselt koerale annate. Kuna kogused varieeruvad, soovitan teha mitu järjestikust mõõtmist ja sellest keskmisest siis edasi minema hakata. Võite aga alustada ka sellest numbrist, mis on toidupaki peale lisatud, kuid tuleb arvesse võtta, et need on väga üldistatud, keskmised kogused. Ja kindlasti tuleks sel juhul vaadata koguseid oma koera ideaalkaalu/sihtkaalu alusel, mitte hetkekaalu arvesse võttes. Alguspunktiks on need sobivad, aga täpne kogus tuleb ikka enda koera konditsiooni ja eluviisi arvesse võttes paika panna. Kuidas edasi?

Olenemata sellest, kas eesmärgiks on kaalu tõstmine või langetamine, ei ole kiired muutused head, seega tuleks toidukogust muuta vähehaaval ja pikema perioodi jooksul. Turvaline valik oleks päevast kogust esialgu 10% suurendada või vähendada ja hinnata koera konditsiooni uuesti kahe nädala pärast. Kui soovitud suunas on muutusi juba näha, võiks jätkata sama kogusega ja hinnata olukorda uuesti kahe nädala pärast. Kui aga seis on sama ka järgneva kahe nädala pärast ja eesmärki veel saavutatud ei ole, võiks järgmise ca 10% muudatuse teha. Ja niimoodi saab siis vähehaaval eesmärgi poole liikuda. Et väiksema kaloraaži tõttu tekib tühja kõhu tunne kiiremini, võiks kaalualanduseks kasutatav söök olla kõrgema kiudainete sisaldusega, et kõhtu veidi kauem täis hoida. Kuna rasvades on umbes 2,5x rohkem energiat, kui näiteks valkudes, käib sageli madalama rasvasisaldusega kaasas kõrgem valgusisaldus, et kaloraaži erinevus liialt suur ei oleks. Jällegi on ka Platinumi menüüs selline variant olemas - VetActive Light toit. Ja meenutan veelkord, et ära ei tohi unustada ka snäkke, mis võivad kokkuvõttes arvestatava kalorilisa anda. Muutusi võib olla vaja teha nii nende koguses kui ka valikus, aga tänasel päeval on õnneks koerte maiuste osas valik väga lai. Paljud koerad söövad hea meelega ka tooreid juurvilju. Ja kui vähegi aega ja pealehakkamist on, siis alati on võimalik ka ise kodus tervislikke snäkke teha – ka siit blogist on aegamööda mõned retseptid läbi käinud.

Kui kaalumuutus on emmas-kummas suunas väga kiire või vastupidi, kaal ei liigu üldse kuhugi poole, võib tulla kasuks loomaarsti külastamine. Teatud haigused võivad kaalulangust takistada või kehakaalu kiiresti tõsta/langetada. Mõnikord on aga nähtavate muudatuste jaoks vajalikud üpris väikesed korrektsioonid. Ja isegi kui kaalu on juba pikemat aega liiga vähe või liiga palju, ei ole kunagi hilja sellega tegelema hakata. Kiireks võrdluseks, et asi paremini perspektiivi panna – keskmist kasvu, s.t. ca 20-25kg koera puhul on kaks-kolm lisakilo võrdeline 7-10 lisakiloga keskmise inimese puhul. Väikeste koerte või kasside puhul, kus keskmine kaal jääb 4kg kanti, on aga juba üks lisakilo võrdeline 15-20 lisakilogrammiga keskmisel inimesel! Nii inimeste kui ka loomade puhul on optimaalne kehakaal hea tervise ja pikaealisuse eelduseks, seega hoidkem oma karvaste sõprade kaalu kontrolli all, et nende seltskonda võimalikult kaua nautida!

Autor: Dagni - Alice (www.instagram.com/karjakadjakassid)