Kätte on jõudnud teine nädal Ericu testperioodis, mille käigus proovib ta erinevaid Platinumi kuivtoite.  Eelmisel nädalal oli menüüs kuivtoit kanaga (Adult Chicken), mis meeldis Ericule väga ning mida ta sööks kindlasti ka tulevikus.  Sellega kuidas kanaga Platinumi kuivtoit Ericule meeldis ning millises kohas ta testitava kuivtoiduga poseeris – sellest saate lugeda SIIN (LINK).

 

Teisel nädalal on Ericu poolt testitavaks kuivtoiduks Platinum Adult Iberico + Greens.  Selle toidu koostis põhineb Ibeeria sea lihal, millele on pandud juurde ka juurvilju (peamiselt kartul). Järgnevalt kirjeldame veidikene, kes on Ibeeria siga.

Ibeeria siga on poolmetsik tõug, kelle elupaik on peamiselt Edela-Hispaanias (Andaluusias, Extremaduras) ja Portugalis (Alentejo). Selle tõu  kasvatusele on iseloomulik loomade peaaegu vabas looduses pidamine. Tõule omaste mustade harjastega poolmetsikud sead elavad oma elu korgitammikutes ja kivitammikutes ning toituvad tammetõrudest, kõrrelistest ja rohust. Ibeeria sea toitumiseripära annab lihale omapärase pähklise kõrvalmaitse. Suure territooriumiga metsas pidamine tagab, et väärtuslik rasv ladestub looma lihastesse.

 

 

Samuti tuleks ära märkida, et kvaliteetsete koostisosade rohkus ja aurutamismeetod (liha valmib 95°C juures omas mahlas aurupotis) tagavad, et see kuivtoit on koertele maksimaalselt omastatav ja seeditav. Lisaks sellele on Iberico + Greens esimene Plainumi kuivtoit, milles on kasutatud süsivesikute lisamiseks riisi asemel kartulit. Toit sisaldab muuhulgas ka juur- ja puuvilju ning külmpressitud õli. Seega võib öelda, et Platinumi kuivtoit Ibeeria sea liha ning juurviljadega sisaldab tõepoolest kõike seda, mida koeral oma aktiivseks ja kvaliteetseks eluks vaja läheb.

 

Kuid kuidas Eric sellesse toitu suhtus ning millises huvitavas kohas me seekord toiduga poseerisime?

Valides seekord kohta, kus Eric võiks oma laia naeratust uue kuivtoiduga demonstreerida ei pidanud me väga pikalt mõtlema.  Oleme nüüdseks olnud ca 2,5 aastat koeraomanikud ning sellele eelnes vähemalt sama pikk periood varjupaigas koertega jalutamist. Üheks alatiseks dilemmaks on olnud jalutuskoha valimine.  Et mitte kogu aeg ühes kohas jalutada oleme pidevalt otsinud uusi kohti, kuhu on põnev endal minna ning kus ka Ericul oleks huvitav jalutada. Üheks meie lemmik jalutuskohaks Tallinnas on Paljassaare poolsaar.  Piirkond, mis oli pikalt Nõukogude armee poolt suletud on nüüdseks saanud mõnusaks jalutuskohaks, kus on lisaks ilusale loodusele ka huvitavad militaarobjektid.  Soovitame kõigile jalutamishuvilistele seda kohta külastada. Kes on seal käinud, ilmselt teavad miks see koht jalutamiseks nii äge on.

 

Esimesel hommikul uut toidupakki avades oli meil kerge ärevus, sest Eric on tihti olnud toitude vahetamise osas tundlik ning minevikust on kogemusi pikast harjumisperioodist. Selle käigus on Ericu söömine olnud kaootiline ning harvad pole ka need juhused, kus peale mõne krõbina söömist on demonstratiivselt ära marsitud. Õnneks seekord seda olukorda ei tekkinud - me ei jõudnud pärast esimese hommikusöögi osa andmist veel oma hommikustesse tegevustesse süveneda, kui Eric juba teist poolt nõudis. See toit läks tõepoolest kiirest tema taldrikust kõhtu. Ka oli graanulitel väga hea aromaatne lõhn, mis on Platinumi toidu puhul üheks iseloomulikumaks tunnuseks.

 

Sellel nädalal oli meil ka hetki, kus Eric sai oma toidu hiljem, kui tavapäraselt ja see pidurdas veidi tema söömistempot. Siiski sai teatud nippe kasutades toit ikkagi lõpuks otsa. Ka see toit ei mõjutanud Ericu seedimist, mis tähendab, et võimalusel ostaksime ka seda toitu. Siiski kui peaksime valima kas eelmisel nädalal proovitud kana või sellel nädalal menüüs olnud Ibeeria sealiha ning juurviljadega toit, siis ilmselt oleks eelistus kanalihaga toit. Aga maitsed on erinevad ning Platinumi toiduvalikust leiab iga koer omale sobiva.

Viimasel nädalal on Ericu testitavaks toiduks Platinumi lambaliha ning riisiga toit. 

Kellel on tekkinud soov saada rohkem teada Ericu toimetamistest saab seda teha jälgides tema sotsiaalmeedia kontosid Facebookis ja Instagramis.

Autor (tekst ja pildid): Riina Kranich