Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Paljud inimesed annavad iga uue aasta alguses lubaduse, et sel aastal hakkavad nad jälgima kaalu. Tihti kuuleme oma sõpru ja tuttavaid rääkimas, kuidas oleks vajalik saavutada suveks rannavorm. Jah, suvist palavust on ülekaalulistel oluliselt keerulisem taluda – eks ole siis ka mõistlik natuke kergem vorm saavutada.

Oma figuurile mõtleme me tihti, kuidas on lood aga meie lemmikloomadega?
Suurbritannias avaldatud uuring (VIIDE) tõi välja mitmed olulised ja huvitavad aspektid: peaaegu pooled (45%) koerad on ülekaalulised, samas kui kaks kolmandikku loomaomanikest ei pea seda probleemiks ning 78% loomaomanikest pakub oma koerale söögiks ülejääke oma toidulaualt. Sarnane tendents on ka Eestis.

Miks on ülekaalulisus ohtlik?
Ülekaalulisus on loomade jaoks sama ohtlik kui inimestelegi, põhjustades erinevaid terviseprobleeme: osteoartriiti, südame- ja veresoonkonna haigusi, diabeeti, aga ka emotsionaalset kurnatust ja stressi, sest vähenenud liikumisvõime ning terviseprobleemid on looma jaoks kurnavad nii vaimselt kui füüsiliselt.

Kuidas ülekaalulisus tekib?
On loomulik, et loom ei muutu ülekaaluliseks üleöö. Rasvumist põhjustab liigne energia sissesöödavas toidus. Kui loom ei kuluta ära seda energiat, mida ta sisse sööb, ladestub see energia rasvana naha all ja organite ümber.
Paljud loomaomanikud annavad oma koertele liiga suuri toidukoguseid. On koeri, kes on väga pirtsakad ja kelle jaoks on piisava koguse toidu söömine probleem. Samas on ka koeri, kes tunduvad pidevalt näljased – ka siis, kui nad seda tegelikult ei ole. Omanikud tahavad oma lemmikule parimat ning kardavad, et täistoidu soovituslikud ratsioonid on nende koera jaoks liiga väikesed. Seetõttu pakutakse oma koerale rohkem energiarikast toitu, kui on tegelik vajadus.
Teine põhjus on loomade hellitamine – looma soovitakse premeerida, hellitada ja talle oma hoolivust näidata. Koerte maiused on aga tihti väga kalorirohked. Antud maistuste kogus tuleks päevasest toiduratsioonist maha arvata ning anda selle võrra loomale vähem täistoitu.
Üks kolmest koeraomanikust kasutab looma premeerimiseks inimeste toitu – kas ülejääke laualt või ostab oma koerale spetsiaalselt vorsti ja viinereid. Miks ei ole see hea? Osa inimeste toidust on koerte jaoks liiga rasvased, soolased või sootuks mürgised. Mõned koeraomanikud annavad oma lemmikutele ainult toidujäänuseid ega paku üldse kvaliteetset loomatoitu. Toidu ülejäägid ei ole koera jaoks sobiva koostisega – nad ei saa sealt piisavalt vitamiine, mineraale ja sobivas vahekorras toitaineid. Toidujäänused on tihti väga rasvased- näiteks pitsa, rasvas hautatud seapraad, koorekaste. Liiga rasvane toit võib tundlikumal loomal põhjustada pankrease põletikku ehk pankreatiiti. Pankreatiit on väga ohtlik ja valulik haigus, mis võib lõppeda koera surmaga. Inimeste toit võib olla koera jaoks ka füüsiliselt ohtlik: näiteks võib kontide söömine põhjustada sooleummistusi, keedetud kondid võivad aga olla tervad ja koera seedeelundkonda vigastada. Inimeste toit võib olla koertele suisa mürgine – näiteks viinamarjad, šokolaad, sibul ja alkohol. Ka inimeste toidus sisalduv liigne sool võib koera kahjustada – koerte neerud ei ole kohanenud suurte soolakogustega. Seetõttu on mõistlik pakkuda oma koerale kvaliteetset täistoitu ning maiuseks midagi, mis on loodud spetsiaalselt koera vajadusi silmas pidades.

Kuidas ma aru saan, et mu koer on ülekaaluline?
Kui te käite oma lemmikuga regulaarselt veterinaari juures, siis suur tõenäosusega teeb teie koera arst talle ka tema füüsise kohta märkuse. Arst annab tavaliselt ka head nõu selle kohta, kuidas efektiivselt kaalu alandada. Allpool leiate Balckburn’i Loomade Haigla poolt avaldatud pildi, kus number 3 näitab, milline peaks normaalkaalus koer ülaltvaates välja nägema.


Joonis 1: Kuidas saada aru, et koer on ala- või ülekaalus? 1 ja 2 on alakaalulised, 4 ja 5 ülekaalulised.

Mida teha ülekaalulise loomaga?
Nagu ka inimestel, tuleb koerte kaalu alandamiseks kombineerida liikumist toitumisega. Loomaarstid soovitavad täiskasvanud koertele iga päev vähemalt 30 minutit liikumist, kaks korda päevas. Kindlasti on mõistlik konsulteerida oma loomaarstiga, et leida sobivaim lahendus, sest iga looma jaoks tuleb sobiv liikumise intensiivsus ja hulk vastavalt nende tervislikule seisundile, vanusele ja tõule.
Et loomale rohkem liikumist ja tegevust pakkuda, võib toidupalad peita spetsiaalse palli sisse, millega mängides koer saab nii tegevust kui ka liikumist. See on suurepärane vahend aidata koeral liigsest kaalust vabaneda.
Toitumise juures peab arvestama toidu kogustega. Kindlasti tuleb päeva kaloraažis arvesse võtta ka loomale antavad maiused. Samuti ei ole mõistlik anda vanale tubasele koerale väga aktiivsele koerale mõeldud energiarohket toitu. Kiirdieedid ning näljutamine on absoluutselt keelatud. Toidukoguste vähendamine üle 15% ei ole looma jaoks ohutu, sest ta ei saa piisavalt vajalikke mineraale ja vitamiine. See viib omakorda tõsise haigestumiseni.
Ole kannatlik – nõnda, nagu ülekaalulisus ei teki üleöö, ei saa see ka kaduda. Arvesta, et normaalkaaluline loom tunneb ennast hästi, on tervem ja vitaalsem, mistõttu on firguuri parandamine vaeva väärt. Ilusate ilmadega on tõeliselt mõnus teha pikemaid jalutuskäike ning veeta oma koeraga rohkem kvaliteetaega õues.

Järgmistes artiklites räägime, mis võivad olla koerte alakaalulisuse põhjused ja tagajärjed, samuti sellest, millistest mürgistest taimedest oma koerad eemal hoida.

Autor: Mirjam Prints
Väikeste koerte keskmine eluiga on pikem kui suurt tõugu koerte oma. Päris väikesi koeri peetakse eakateks alates 10-12 aasta vanusest, keskmist kasvu koeri umbes 8-10 aastaselt ning päris suuri koeri juba 6-8 aastaselt. Tänu parematele elutingimustele on lemmikloomade eluiga võrreldes varasemaga pikenenud.

Sagedamad tervisehädad eakatel koertel on rasvumine, südamehaigused, liigeseprobleemid, hambakivi ning igemepõletik, kasvajad, diabeet, neeruhaigused ja käitumishäired (seniilsus).

Vana loom muutub aeglasemaks, karvkate hallineb ja muutub ka käitumine. Ent nii mõnigi kord peetakse haigustunnuseid ekslikult normaalseteks vananemisega kaasnevateks ilminguteks ning ei pöörata neile piisavalt tähelepanu. Ilmekaks näiteks on koerad, kes sageli kannatavad kaugele arenenud liigesehaiguse tõttu tugevat valu. Seetõttu võib ka kõige tavalisem jalutuskäik olla eakale koerale tõeline piin, ent koeraomanik arvab, et koer on lihtsalt vana ega tunne jalutamisest rõõmu.

Märka muutusi!

Kui loomal esinevad järgmised tervisehädad, oleks mõistlik konsulteerida loomaarstiga. Tegemist võib olla haigusega, mida saab ravida. Nii saate looma vanaduspäevi palju meldivamaks muuta.

  • Kiire kehakaalu langus

  • Isu vähenemine või suurenemine

  • Kõhulahtisus, oksendamine

  • Pidev ülisuur janu ja urineerimine

  • Kiire väsimine

  • Köha

  • Rahutus

  • Raskused tõusmisel ja mahaheitmisel

  • Kuulmise ja nägemise häired

  • Karva enneaegne hallinemine

  • Käitumishäired


Soovitused eaka looma omanikule:

Hoidke looma kehakaal normis. Rasvumine soodustab südame- ja liigesehaiguste ning suhkruhaiguse teket. Ülekaalust vabanemine on paljude haiguste ravi võtmeteguriks – näiteks osteoartriidi puhul ei ole ravimitest suurt abi loota, kui liigeste ülekoormust ei vähenda. Õige toitmine aitab vananemisprotsessi aeglustada.

Jälgige oma koera hammaste olukorda. Hambakivist võib tekkida terve rida probleeme, millest põhiline on igemete pidev põletikuline seisund. Sealt võivad bakterid tungida vereringesse ning tekitada põletikke kõikjal. Pikaajalise igemepõletikuga seostatakse näiteks südameklappide deformeerumist, neerupõletikke ning selgrooprobleeme.

Käige regulaarselt tervisekontrollis, eaka loomaga vähemalt kaks korda aastas. Osades loomakliinikutes on välja töötatud geriaatrilise skriiningu programm, mis võib sisaldada kliinilist ülevaatust, vereanalüüse ja muid spetsiifilisi teste vastavalt looma varasematele terviseprobleemidele.

Jälgige oma koera. Sageli jäävad mõned haigusnähud loomakliinikus märkamata, sest loomad püüavad võõraste ees oma nõrkusi varjata. Ka mitmed muud haigusnähud on märgatavad just pererahvale: käitumishäired, liigne janu, kiire väsimine, isutus jne.

Regulaarne karvastiku korrashoid on tähtis igas eas lemmikloomale, eriti aga eakale. Just kammimise ajal võivad ilmsiks tulla algjärgus nahaprobleemid ning kasvajad. Naha ja karva pidev hooldus võimaldab olla loomal kontaktis inimesega – just eakad koerad võivad pererahvast veidi võõrduda.

Vanemas eas muutub koerte seedimine viletsamaks. Väheneb looma võime toitaineid omastada, sagenevad ebameeldivad intsidendid hädade tuppa tegemise kujul. Eakas loom peab saama täisväärtuslikku ja kergesti seeditavat toitu. Toiduained, mida loom varem heameelega sõi ja vaevata seedis, ei pruugi enam sobida.

Vanal loomal halveneb võime tajuda lõhna ja maitset. Sellega võib kaasneda kehv isu. Kui toit ei ole piisavalt ahvatleva lõhnaga, ei pruugi nad süüa, tekib toitainete puudus ning loomad kõhnuvad.

Kuidas oma eakat lemmikut aidata?

Maailma juhtiv toidulisandite tootja VetPlus pakub unikaalse koostisega, kliiniliste uuringutega tõestatud, toidulisandeid aitamaks tõsta eakate lemmikute elukvaliteeti.

SYNOQUIN EFA – toidulisand liigeseprobleemide korral. Loomaarstide esmane valik liigesepreparaatidest. Synoquin EFA on kasutatud ja testitud üle kümne aasta ning selle toime kliiniliselt tõestatud.

GOMEGA® -  toidulisand on välja töötatud koerte kardiovaskulaarse tervise ja neerude töö toetamiseks. Kliinilised uuringud on tõestanud, et omega-3 rasvhapete lisamist toidule seostatakse  südame arütmia vähenemisega. Samuti on omega-3 rasvhapete tarbimisel südamepuudulikkusega koertel täheldatud eluea pikenemist ja elukvaliteedi paranemist.

COMPLIVIT on kassidele ja koertele välja töötatud suure energiaväärtusega toidulisand, mis sisaldab olulisi aminohappeid, vitamiine, mineraale, prebiootikume ja immuunsüsteemi tugevdajaid. Maitsev pasta toitmise täiendamiseks ja isu parandamiseks.

ORAL CLEAN+CARE 3-in-1-GEL kujutab endast täiuslikku suuhooldust koertele ja kassidele, Oral Clean+Care eemaldab hambakivi tõhusalt, parandab igemepõletikke, annab värske hingeõhu ja hooldab hambaid ning igemeid looduslikul viisil.
Tõenäoliselt ei suuda te vastu panna kiusatusele anda oma lemmikloomale midagi suupärast, aga valige siis tervislikud maiuspalad. Järgnev nimekiri on vähekalorilistest maiuspaladest.




Madala kalorsusega maiuspalad kcal:
¼ tassitäit porgandeid 17
¼ tassitäit rohelisi ube 9
¼ õuna 12
¼ riisileivakest 9
½ rasvavaba kreekerküpsist 6
½ keskmist kurki 8
1 sellerivars 6
¼ kuivatatud aprikoosi 8

Seda, kas teie loom on tervislikus kaalus, aitab välja selgitada ka kehakaalu astmestik (body condition score). BCS on mõõdustik, mis aitab kindlaks määrata, kas lemmikloom on ideaalkaalus, ala- või ülekaaluline.

1. Väga kõhn
ROIDED Kergesti tunda, ilma rasvakihita
LAUDJAS Luud on esile tunginud, luude ja naha vahel pole muud kudet
KÜLGVAADE Kõht tugevalt taandunud
VAADE ÜLALT Tugevalt rõhutatud liivakellakuju

2. Alakaaluline
ROIDED Kergesti tunda, ilma rasvakihita
LAUDJAS Luud on esile tunginud, luude ja naha vahel minimaalselt kudet
KÜLGVAADE Kõht taandunud
VAADE ÜLALT Rõhutatud liivakella kuju

3. Ideaalkaal
ROIDED Kergesti tunda läbi õhukese rasvakihi
LAUDJAS Sile kontuur, kuid luud on õhukese rasvakihi alt kergesti tunda
KÜLGVAADE Kõht taandunud
VAADE ÜLALT Kena taljejoon

4. Ülekaaluline
ROIDED Raske tunda läbi mõõduka rasvakihi
LAUDJAS Mõningane paksenemine, kuid luud on tunda läbi mõõduka rasvakihi
KÜLGVAADE Kõht pole taandunud, taljet pole
VAADE ÜLALT Selg kergelt laienenud

5. Rasvunud
ROIDED Raske tunda läbi paksu rasvakihi
LAUDJAS Paksenenud ja luud on läbi paksu rasvakihi raskesti palpeeritavad
KÜLGVAADE Kõhu all rippuv rasvakott, taljet pole
VAADE ÜLALT Märkimisväärselt laienenud selg

3 ese(t)