Tere tulemast!

Veidi aega tagasi sai kirjutatud kahest suurest koerarakendite võistlusest: Iditarod Põhja – Ameerikas ja Finnmarksløpet Põhja – Euroopas. Nüüdseks on mõlemad võiduajamised lõpuni jõudnud.

Iditarod 2012, Alaska

• Alustas 66 võistlejat.


• Neist 15 asusid teele esimest korda.


• Finišisse jõudis 53 osalejat.


• Esimese koha saavutas Dallas Seavey (25) – noorim võitja Iditarod-i ajaloos. Tema käes on ka noorima osaleja tiitel – oma esimese täispika Iditarod-i raja läbis ta 18. aastaselt.


• Tema isa, Mitch Seavey, lõpetas seitsmendana (ta võitis võistluse 2004. aastal).


• Võitja vanaisa Dan Seavey (74) osales oma viiendal Iditarod-il ja lõpetas võistluse 51. kohal.


• Eelmise aasta võitja John Baker (püstitas võites rajarekordi – läbis raja vähem kui üheksa päevaga) lõpetas seekord üheksandana.


• Võitja läbis raja mõni tund rohkem kui üheksa päevaga.


• Esikolmik lõpetas seekord paari tunni sees.


• Parim esmakordselt lõpetaja saavutas 13. koha.


• Punane latern ehk viimane lõpetaja oli Jan Steves (läbis raja esimest korda). Tal kulus finišisse jõudmiseks 14 päeva ja peaaegu 12 tundi.

Finnmarksløpet 2012, Norra

FL-1000

• Alustas 52 osalejat – võistluste rekord.


• 6 neist läksid rajale esmakordselt.


• Finišisse jõudis 24 võistlejat.


• Esimese koha saavutas Inger-Marie Haaland Norrast. Ta võitis võistluse ka 2009.aastal.


• Teiseks tuli võistluse viiekordne võitja Harald Tunheim (Norra).


• Parim välismaalasest lõpetaja, Mats Pettersson (Rootsi), saavutas 12. koha.

FL-500

• Alustas 67 osalejat.


• 34 neist läks rajale esmakordselt.


• Finišisse jõudis 56 võistlejat.


• Võitis Katy Meier Rootsist.


• Teise koha saavutas 2010. aasta võitja Ole Wingren Soomest.

Jätkame talviste koeraharrastuste tutvustamist ja käes on ehk tuntuima – kelguveo – kord. Paljud meist on koera kaelarihma pidi kelgu külge kinnitanud ja siis tal kas last või sõpra vedada lasknud.

Koerad on olnud meie kõrval aastatuhandeid. Ilmselt üsna varsti pärast kodustamist asuti neid talvel lumega kelgu ees vajalikel transporditöödel kasutama. Maadeavastajadki leidsid koertes kasulikeima vahendi pooluste avastamiseks. Näiteks Roald Amundsen’i viisid 1911. aastal lõunapoolusele ustavad kelgukoerad. Lisaks varustuse vedamisele kasutasid ekspeditsioonis osalejad koeri ka nälja kustutamiseks.

Edaspidigi on koerarakendid osutanud elupäästvat abi – näiteks 1925. aasta Alaskal. Tänapäeval on kelguveost kujunenud mõnus vaba aja veetmise viis. Samas peetakse erinevaid kestvussõidu võistlusi  (näiteks Iditarod, Yukon-Quest, Finnmarkslopet), mis panevad nendes osalevad koerad ja rakendijuhid tõeliselt proovile.

Kelguveol kasutatavate koerte tähtsaimad omadused on vastupidavus ja kiirus. Vastupidavus annab võimaluse koertega pikku vahemaid läbida. Kiirus omakorda aitab tagada, et ette võetud teekond läbitakse mõistliku ajaga. Pikkadel vahemaadel on olenevalt maastikust kelgukoerte keskmine liikumiskiirus 10-20 km/h.

Kelgu ette võib rakendad iga koera, kes vähegi vedamisest huvitatud on ja seda füüsiliselt suudab. Enim leiavad kasutust siiski spetsiaalselt veosporti silmas pidades aretatud koerad. Tõukoertest rakendatakse kelgu ette enim alaska malamuute, siberi huskysid ja samojeede. Rakendisportlaste seas on väga populaarsed nn alaska husky tüüpi koerad. See ei ole eraldi koeratõug, vaid mitmete eri tõugude (pointerid, siberi husky, dobermann, hurdalaadsed, linnukoerad,) ristamisel saadus kiire ja vastupidav koertüüp.

Kelgu ette rakendamiseks on vaja koerale veorakmeid ja kaelarihma. Kelguga ühendab koeri veoliin. Enamasti rakendatakse koerad kelgu ette paari kaupa üksteise järel. Mõnikord kasutatakse ka nn kalasaba meetodit, kus iga koer on kelgu külge kinnitatud omaette veoliiniga.

Rakendis on igal koeral oma roll. Tähtsaim neljajalgne on juhtkoer. See koer peab olema kiire, vastupidav, osav, isepäine ent samas rakendijuhile kuulekas. Temast sõltub suuresti rakendi edukus. Hea juhtkoer on iga rakendijuhi suurim varandus. Kelgule kõige lähemale pannakse harilikult nii meelelt kui kehalt tugevad koerad, keda kelgu lähedus ei ehmata.

Kelguveo võistlustel on rakendid koerte arvu järgi eri klassidesse jagatud. Levinuimad on 2-, 4-, 6-, 8- koera ja vabaklass (koerte arv pole piiratud).  Sprindivõistlustel arvestatakse distantsi pikkust vastavalt koerte arvule (alates 2 km koera kohta). Kestvussõidus vältavad võistlused mitmeid päevi ja läbitavad vahemaad on kordades pikemad.

Sellel laupäeval, 12.03. toimub Pärnumaal Tori vallas Võlli külas rakendispordi Talvekarika 2011 kolmas etapp. http://www.rakendisport.ee/